2-18-116230/20 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

10.Toimetada käesolev otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 21.09.2018. a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja Megalet Grupp OÜ välja mõista kostjalt Construction&Distribution Europe OÜ-lt hageja poolt tehtud kulud 5090,28 eurot. Hageja kandis alates kostja asutamisest 25.05.2015 kuni 2018. a kevadeni kostja Eesti turul esindamisega seotud kulud, esindades kostjat ehitusnäitustel, töötas potentsiaalsete klientidega, korraldas kostja poolt pakutava toodangu esitlust jne. Kuna piisavaid rahalisi vahendeid selle tegevuse teostamiseks kostjal ei olnud, kandis hageja ka kostja huvides teostatava tegevusega seotud kulud, kokku 5090,28 eurot. Kantud kuludeks oli Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja liikmemaks, Tartus näitusel osalemise kulu ja osaliselt kostja üüriarved. 04.05.2020. a hagiavalduse täienduses asus hageja seisukohale, et poolte vahel oli käsunduslepingust tulenev suhe või alternatiivselt on hagejal kostja vastu käsundita asjaajamisest tulenev nõue. Kostja vastuväited hagile 23.10.2018. a vastuses hagile palub kostja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda põhjusel, et kostja osanikel, kelle hulka kuulub ka hageja juhatuse liige A. H., oli suuline kokkulepe, et kostja äritegevuse arendamiseks teevad osanikud kulutusi ning puudus kokkulepe nende hilisema hüvitamise kohta kostja poolt. Poolte vahel ei ole kunagi sõlmitud käsunduslepingut ega kostja tegevuse Eestis korraldamise lepingut. Hageja ei ole kunagi perioodil 25.05.2015-06.05.2018 teatanud, et tal on nõue kostja vastu ega ole esitanud ühtegi arvet, millest tuleneks kostjale kohustusi. Maakohtu põhjendused Poolte vahel on vaidlus küsimuses, kas hageja oli kohustatud kandma kostja eest teatud kulusid ning kas tal on õigus nende hüvitamist kostjalt nõuda. Hageja 20.11.2018. a menetlusdokumendi lisadega nr 3 ja 4 (poolte kirjavahetus 08.06.201506.06.2018) on tõendatud, et poolte vahel sõlmiti kokkulepe bürooruumide üüri ja kõrvalkulude jagamiseks selliselt, et hageja tasub kõrvalkulud ning kostja tasub üüri. Sama tõendiga on tõendatud, et kostjal oli raskusi üüri tasumisega ning üürileandja edastas

2-18-116230 võlgnevuse kohta meeldetuletusi. Samuti on nimetatud tõenditega tõendatud, et hageja tasus kostja eest üüriarved ning kostja ei vaielnud nimetatule vastu. Kostja tunnistas võlgnevuse olemasolu ja lubas osad arved tasuda peale seda, kui tema kliendid on talle tasunud (hageja 11.12.2017. a, 10.01.2018. a, 08.02.2018. a 02.03.2018. a ja 24.05.2018. a e-kirjad) 21.09.2018. a hagiavalduse lisadega nr 6 ja 7 (üüriarved ja maksekorraldused) on tõendatud üüriarvete esitamine kostjale ning nende tasumine hageja poolt. Hageja on tasunud 12 kostjale esitatud üüriarvet. Üüriarve sisaldab üüri ja tasu prügiveoteenuse eest. Kuna poolte 08.06.2015. a kokkuleppe kohaselt pidi hageja tasuma kõrvalkulude eest ning prügiveo tasu on üürilepingu puhul kõrvalkulu, tuleb tasutud summast maha arvata prügiveotasu, mis oli vastavalt kokkuleppele hageja kohustus. Poolte 08.06.2015-06.06.2018 kirjavahetusest ei nähtu täiendavad kokkulepped kostja kulude tasumise kohta hageja poolt. Kokkulepe puudutab üksnes bürooruumiga seotud kulude jagamist. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et hageja tasus teatud üüriarved. Hageja ei nõua kõikide üüriarvete tasumist, vaid ainult osade arvete tasumist. Nimetatud arved näitavad, et ülejäänud perioodi eest tasus nende eest kostja ning hageja nõue puudutab ainult neid üüriarveid, mida kostja korrektselt tasuda ei suutnud. See kinnitab poolte vahel kokkuleppe, kes pidi tasuma üüri ja kes kõrvalkulud, olemasolu. Seega võlgneb kostja hagejale vastavalt kokkuleppele üüri eest 4680 eurot (12x390=4680) ning kohus rahuldab hagi osaliselt, arvestades hageja poolt tasutud arvetest maha prügiveokulu. Hageja on tasunud kostja eest Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja 19.11.2015. a arve nr 201507320 summas 175 eurot, mida tõendab 19.11.2015. a maksekorraldus nr 188 (21.09.2018. a hagiavalduse lisad nr 3 ja 4). Kuivõrd pooled ei ole esitanud lepingut ega ühtegi tõendit, kummal poolel on selle arve tasumise kohustus, tuleb kohtu hinnangul kohaldada sellele suhtele võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud käsundita asjaajamise regulatsiooni. VÕS § 1018 lg 1 järgi, kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused. VÕS § 1023 lg 1 kohaselt võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kohtu hinnangul on kostja eest Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja liikmemaksu tasumine tehtud kostja huvides ning vajalik ja põhjendatud kulu. Kostja ei ole tõendanud ega esile toonud asjaolusid, et kostjal puudus tahe olla selle organisatsiooni liige või, et hageja oleks tegutsenud kostja tahte vastaselt. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt käsundita asjaajamise sätete alusel välja 175 eurot Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja liikmemaksu eest. Kohus on seisukohal, et käsundita asjaajamise sätted kohalduvad ka hageja nõudele Tartu näitusel osalemisega seotud kulude osas. 20.11.2018. a menetlusdokumendi lisaks nr 3 olevast kirjavahetust nähtub, et hageja teatas kostjale 21.10.2016. a kell 20.58 saadetud kirjas näituse materjalidega seotud arve tasumise vajadusest. Kostja nimetatud arvele vastu vaielnud ei ole ega ole esile toonud asjaolusid, et kostja sellel näitusel ei osalenud ega soovinud selle kulu kandmist. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt tegid pooled koostööd Eestis ehitusmaterjalide turustamiseks. Seega võib pidada tavapäraseks ja mõistlikuks, et kostja osales ehitusmessil

oma toodete tutvustamiseks. Kohtu hinnangul on hageja poolt messil osalemiseks tehtud kulu vajalik ning kostja huvides. Seega on hageja eelduslikult tegutsenud käsundita asjaajamise sätete järgi, kui tasus kostja näitusel osalemise kulud ning seega on hagejal õigus VÕS 1023 alusel õigus nõuda kostjalt tehtud kulu 159,68 euro hüvitamist ning kohus rahuldab hageja nõude. Kostja ei ole tõendanud oma vastuväiteid vastupidiselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 230 sätestatule. Kõik kostja vastuväited on paljasõnalised ning tõendamata. Kuigi kostja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, oleks kostja saanud oma väiteid kokkulepete puudumise või nende teistsuguse sisu kohta tõendada juhatuse liikmete vande all ära kuulamisega või teiste tunnistajate ütlustega. Kostja seda ei teinud, mistõttu eeldab kohus hageja väidete õigsust. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust, mistõttu kohus neid ei käsitle. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, siis hageja menetluskulud jäävad 1,49% ulatuses tema enda kanda ning 98,51% ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad 1,49% ulatuses hageja ning ülejäänud 98,51% ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1). Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus poolte menetluskulude suurust ja määrab kindlaks nende rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hageja 22.10.2018. a, 01.06.2022. a ja 07.06.2022. a menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja menetluskuludeks: 1) riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja hagiavalduse esitamisel 425 eurot; 2) riigilõiv hagi tagamise avalduselt 50 eurot; 3) hageja õigusabikulud 2700 eurot, arvestusega töötunni hind 100 eurot ja sellele ei lisandu käibemaks. Kostja esitas seisukoha hageja menetluskulude nimekirja oas 06.06.2022. a. Kohus vähendab hageja menetluskulu suurust riigilõivu osas 50 euro võrra, sest hagi tagamise taotluse jättis kohus rahuldamata. Selle riigilõivu kulu peab kandma hageja. Kohus ei pea põhjendatuks ega vajalikuks hageja menetluskulude nõuet õigusabikulu osas järgmiselt: 22.10.2018. a menetluskulude nimekirjas positsioon nr 5 summas 100 eurot terves ulatuses; positsioon nr 6 100 eurot ületavas osas; positsiooni nr 7 summas 50 eurot terves ulatuses ja positsioon nr 8 terves ulatuses. 01.06.2022. a menetluskulude nimekirjas peab kohus põhjendatuks positsioonide 10-12 osas 150 eurot; positsiooni 14 osas peab kohus põhjendatud kuluks 100 eurot; positsioon nr 16 on tervikuna põhjendamatu ning positsioonist nr 18 on põhjendatud menetluskulu 50 euro ulatuses. Kohus on seisukohal, et hageja õigusabikulu on põhjendatud ja vajalik 19 töötunni ulatuses ehk rahaliselt väljendudes 1900 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 2325 eurot (õigusabikulu 1900 + riigilõiv 425 eurot).

2-18-116230 Kostja 26.03.2022. a menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kulutused õigusabile 13 töötunni eest kokku 1300 eurot, millele ei lisandu käibemaks. 01.06.2022. a toimunud istungil palus kostja lisada menetluskuludele 01.06.2022. a ajakulu arvestusega 100 eurot töötunni eest. Hageja esitas seisukoha kostja menetluskulude nimekirjale 01.06.2022. a. Kohus ei pea põhjendatuks ega vajalikuks kostja menetluskulude nõuet õigusabikulu osas 26.03.2022. a menetluskulu nimekirjas osalemise eest 27.11.2019. a istungil 1 tunni ulatuses. Istung kestis kohtuistungi protokolli kohaselt 45 minutit, mistõttu vähendab kohus kostja menetluskulu tegeliku ajakuluni ehk rahas väljendudes 75 euroni. Samuti vähendab kohus kostja menetluskulu nõuet 18.04.2022. a istungi ettevalmistamise ja sellel osalemise eest, kokku 2 töötunni ehk 200 euro ulatuses, sest 18.01.2022. a kohtuistungit ei toimunud. Samuti on kostja 26.03.2022. a ehk samal päeval kui esitas menetluskulude nimekirja, esitanud ka seisukoha, mistõttu ei ole täiendav istungiks ettevalmistus usutav ega asjakohane. Seega määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1125 eurot (26.02.2022 menetluskulude nimekirja järgi 1025 eurot + 01.06.2022. a istungi eest 100 eurot). Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis peab hageja kandma 1,49% enda menetluskulust ja sama suure osa kostja menetluskulust. 1,49% kostja menetluskulust moodustab 16,76 eurot. Kostja peab tasuma hagejale 98,51% hageja menetluskulust ehk 2290, 36 eurot. Kuna pooltel on vastastikune menetluskulu nõue, tasaarvestab kohus TsMS § 445 lg 1 alusel poolte nõuded osaliselt ning kostja on kohustatud hagejale menetluskulude eest hüvitama 2273, 60 eurot TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik