Eesti Metsameister OÜ hagi K. R. (R.) vastu 65 000 euro väljamõistmiseks või alternatiivselt tahteavalduse asendamiseks lepingu muutmiseks ja enammakstud 63 957 euro ning kahjuhüvitise 1151,24 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
67 457 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Eesti Metsameister (registrikood 12394062), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tauri Tigasson Kostja K. R. (isikukood XXX), vandeadvokaat Raul Ainla
Viimase kohtuistungi aeg
lepinguline
esindaja
28.09.2022
RESOLUTSIOON
1.Määrata tsiviilasjas hinnaks 67 457 eurot.
2.Rahuldada Eesti Metsameister OÜ hagiavaldus.
3.Välja mõista K. R.lt Eesti Metsameister OÜ kasuks 65 000 eurot ja varalise kahju hüvitis 1151,24 eurot.
4.Jätta menetluskulud K. R. kanda. Mõista K. R.lt Eesti Metsameister OÜ kasuks välja menetluskulud 8020 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb K. R.l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (09.01.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja
kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Eesti Metsameister OÜ (hageja) esitas 30.04.2019 Harju Maakohtule hagi (täpsustatud 28.09.2020) K. R. (kostja) vastu 65 000 euro väljamõistmiseks või alternatiivselt tahteavalduse asendamiseks lepingu muutmiseks ja enammakstud 63 957 euro väljamõistmiseks. Lisaks palus hageja välja mõista kostjalt varalise kahju hüvitise 1151,24 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.12.2018 lepingu, mille kohaselt leppisid pooled kokku seada kostja kinnisasjale Xxx hageja kasuks kasutusvaldus tähtajaga kaks aastat. Lepingu eesmärgiks oli anda hagejale õigus teostada metsaraiet kinnistul asunud kaheksal eraldisel. Hageja tasus kasutusvalduse eest kostjale 65 000 eurot. Hageja esitas 24.01.2019 Keskkonnaametile kavandatava raie kohta metsateatised. Amet peatas 15.02.2019 otsusega teatiste menetluse teadmata ajaks seitsmel eraldisel kaheksast, sest eraldised jäävad kinnistule kavandatava kanakulli püsielupaiga piiridesse. Enne kasutusvalduse seadmise lepingu sõlmimist ei olnud hageja teadlik, et kinnistul võib olla kanakulli püsielupaik, mis välistab majandustegevuse kinnisasjal. Hagejal puudus teave ka selle kohta, et Keskkonnaamet kaalub võimalust kehtestada kinnistule linnu püsielupaiga ala ja et püsielupaiga projekteerimismenetluse jooksul ei ole metsaraie võimalik. Hageja oli teadlik, et kinnistul asus üksnes kanakulli leiukoht ja sellest tulenevalt piiranguvöönd, kuid viidatud vöönd ei välistanud hageja õigust teostada kinnisasjal metsaraiet. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus ei teavitanud kostja hagejat kinnistule kavandatavast kanakulli püsielupaigast, kuigi ta oli nimetatud asjaolust teadlik alates 23.05.2018. Kolmas isik teavitas kostjat, et Keskkonnaamet kaalub kinnistul asuva kanakulli leiukoha kaitse alla võtmist linnu püsielupaigana. Hageja edastas kostjale 06.03.2019 lepingu tühistamise avalduse. Hageja tühistas tehingu eksimuse tõttu. Enne lepingu sõlmimist ei teadnud hageja, et Keskkonnaamet kavandab võtta kinnistu kaitse alla kanakulli püsielupaigana, kus on keelatud majandustegevus kasutusvalduse seadmise lepingu kehtivuse ajal. Hageja oli teadlik, et kinnistul asub kanakulli leiukoht, mis ei keela metsaraiet. Notariaalses lepingus sisalduvad kinnitused kanakulli püsielupaiga kohta on väärad. Lepingu ese ei asunud kanakulli püsielupaigas tollal ega asu ka praegu. Hageja mõistis lepingus välja toodud mõistet „püsielupaik“ talle teada olnud teabe kontekstis linnu leiukohana. Lepingus sisaldunud väljendit ei saa käsitleda hageja teavitamisena kinnistu kanakulli püsielupaigana kaitse alla võtmise kavandamisest. Seega oli hagejal lepingu sõlmimisel ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest ning hageja tegi tehingu olulise eksimuse mõjul. Samas oli kostja alates 23.05.2018 teadlik Keskkonnaameti kavatsusest võtta kinnistu linnu püsielupaigana kaitse alla. AS A&P Mets informeeris kostjat 23.05.2018 e-kirjaga, et amet valmistab ette kinnistu kanakulli püsielupaigana kaitse alla võitmise määrust ning kui taotleda raieluba, siis amet peataks loamenetluse kuni selgub, kas nimetatud määrus võetakse vastu või mitte. Kostjal oli hea usu põhimõttest tulenevalt kohustus teavitada hagejat kinnistu püsielupaigana kaitse alla võtmise kavandamisest. Kostja ei ole hagejale viidatud asjaoludest lepingueelselt teatanud. Kostja esitas hagejale kirjavahetuse AS-ga A&P Mets vaidlusaluse lepingu sõlmimise järgselt. Enne lepingu sõlmimist on hageja kontrollinud avalikult kättesaadavaid andmeid kinnistu ja sellel lasuvate
piirangute kohta ning ta ei ole leidnud teavet Keskkonnaameti kavatsuse kohta. Sellega on hageja täitnud enda hoolsuskohustust andmete kogumisel enne lepingu sõlmimist. Vale on kostja arusaam, et metsandusega tegelevate ettevõtetel on tavapärane praktika igaks juhuks pöörduda iga ostetava kinnistu osas Keskkonnaametile ning uurida täiendavate piirangute kohta, mida avalikest andmetest ei nähtu. Tehingu tühistamise tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu alusel tasutud 65 000 euro tagastamist. Kui kohus leiab, et hageja ei saanud tehingut tühistada või ta ei ole seda kehtivalt teinud, tugines hageja alternatiivselt lepingueelsete läbirääkimiste kohustuse rikkumisele. Kostja ei ole teavitanud hagejat sellest, et Keskkonnaamet kavandab võtta kinnistu kaitse alla kanakulli püsielupaigana. Viidatud asjaolu mõjutab metsaraiet ja hagejal oli äratuntav oluline huvi saada sellest teada. Arvestades lepingu eesmärki oli kostja teadlik, et need andmed olid hageja jaoks olulised. Seega rikkus kostja lepingueelset kohustust teatada teisele poolele kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi (võlaõigusseaduse (VÕS) § 14 lg 2). Kuna lepingueelse kohustuse rikkumine selgus alles pärast lepingu sõlmimist, tuleb pooltevahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena. Hagejale olulist teavet andmata jätmisega rikkus kostja oluliselt lepingut ja hagejal oli õigus kasutada seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid. Muu hulgas oli hagejal võimalik lepingust taganeda ja ta edastas 06.03.2019 kostjale lepingust taganemise avalduse. Lepingust taganemise tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu alusel tasutud 65 000 euro tagastamist. Kui kohus leiab, et hagejal puudus õigus tehing tühistada või lepingust taganeda, on hagejal õigus nõuda lepingu tingimuste muutmist. Kasutusvalduse seadmise lepingu eesmärgiks oli anda hagejale õigus teostada metsaraiet kostja kinnistul asunud kaheksal eraldisel hinnangulises mahus 1708 tm. Pärast lepingu sõlmimist selgus, et seitse eraldist jäävad projekteeritava kanakulli püsielupaiga piiridesse, kus metsaraie projekteerimismenetluse kestel on keelatud. Hagejale jäi õigus teha metsaraiet ühel eraldisel mahus 101 tm. Seega muutusid pärast lepingu sõlmimist lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud. Viidatud muudatustega kaasnes lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, sest kostjalt saadava väärtus vähenes oluliselt. Hageja tasus kostjale 65 000 eurot teades, et ta saab raiuda ca 1708 tm metsa. Tegelikult aga sattus hageja olukorda, kus 65 000 euro eest saab ta raiuda ca 101 tm metsa. Hageja poolt lepinguga võetud kohustuste väärtus oli 65 000 eurot, kuid kostjalt saadud õiguste väärtus oli 1043 eurot. Märgitud asjaolud näitavad, et lepingu aluseks olnud asjaolude muutumisega on kaasnenud lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine. Hageja ei saanud lepingu sõlmimise ajal mõistlikult arvata, et kinnistule või selle lähedusse asub elama kaitsealune linnuliik kanakull või et Keskkonnaamet soovib kanakulli piiritletud leiukohta kavandada kanakulli püsielupaika. Seega ei saanud hageja arvata, et lepinguline raiemaht võib märgitud asjaoludel väheneda. Hageja ei saanud raiemahu vähenemist mõjutada. Hageja ei kanna asjaolude muutumise riisikot. Kui hageja oleks teadnud, et kinnistule kavandatakse kanakulli püsielupaika, ei oleks ta lepingut sõlminud. Hageja soovis muuta lepingut selliselt, et kohus alandaks kasutusvalduse tasu 1043 euroni ja et hageja lepingujärgne õigus teostada metsaraiet kahe aasta jooksul oleks seotud kohtulahendi jõustumisega. Lepingutasu muutmise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt enammakstud 63 957 euro tagastamist. Kui kohus rahuldab hagi tehingu tühistamise või lepingust taganemise tõttu, palub hageja välja mõista kostjalt varalise kahju hüvitise 1151,24 eurot, mis koosneb kasutusvalduse seadmise lepingu sõlmimisel tasutud notari tasust 324,98 eurot ja riigilõivust 72 eurot, metsamajanduskava koostamise eest makstud 204,26 eurost ja kohtueelsetest õigusabikuludest 550 eurot.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja hinnangul ei ole täidetud tehingu tühistamise eeldused eksimuse tõttu. Kostja ei ole hagejat eksimusse viinud. Kostja ise ei olnud teadlik, et Keskkonnaamet kavandab kinnistule kanakulli
püsielupaika. Amet ei ole kostjat enda kavatsusest teavitanud. Kostja sai A&P Mets AS käest teada, et Keskkonnaamet on ette valmistamas kanakulli püsielupaiga kaitse alla võtmise määrust, millest tulenevad raiepiirangud. Kostja informeeris lepingueelselt hagejat viidatud asjaolust. Selle peale teatas hageja esindaja, et tema jaoks ei ole see probleem ja nad saavad piirangutega hakkama. Seega teadis hageja, et Keskkonnaametil on kavatsus hakata menetlema kanakulli püsielupaiga loomist kostja kinnistul. Hageja pidanuks sellest teada saama ka hoolsuskohustuse raames. Hageja võinuks ise välja uurida Keskkonnaametilt püsielupaiga kavandamise kohta. Hagejal oli kostjast oluliselt rohkem võimalusi tehingu eelselt välja uurida lepingu eseme kohta oluline informatsioon. Kostja eeldas, et hageja seda tegi, kuna hageja ei pidanud oluliseks kostja poolt edastatud A&P Mets AS-lt saadud teavet. Kostja arvas, et hageja võtab ise üle suhtlemise asjaomaste ametitega ning seisab selle eest, et kavandatavat keeldu ei tuleks. Kuna hageja oli valmis kostjaga lepingut sõlmima, tähendas see kostja jaoks seda, et hageja professionaalse metsaettevõttena on saanud teabe selle kohta, et kinnistule kavandatava kanakulli püsielupaik siiski ei tule. Hageja ei olnud eksimuses ka sellepärast, et lepingus kolmes sättes oli mainitud kanakulli püsielupaika. Lepingu sõlmimisel selgitas notar piirangute mõju, kuid hageja esindajat see ei seganud. Kostja leidis, et hagejal ei olnud õigust lepingust taganeda. Kostja ei ole lepingueelseid kohustusi rikkunud. Kostja on edastanud hagejale kolmandalt isikult saadud teabe, et Keskkonnaamet kavandab kinnistule kanakulli püsielupaika ja et sellega kaasnevad raiepiirangud. Isegi juhul, kui kostja ei oleks hagejale viidatud infot avaldanud, oli tal võrreldes kostjaga paremad võimalused antud teave kätte saada. Kostja hinnangul ei ole hagejal õigust nõuda lepingu tingimuste muutmist. Enne lepingu sõlmimist teadis hageja või pidi teadma Keskkonnaameti kavatsusest. Seega ei ole hageja jaoks asjaolud pärast lepingu sõlmimist muutunud. Lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolude määramisel ei saa üldjuhul lähtuda ühe lepingupoole ootustest. Tegutsedes metsandusvaldkonnas ja ostes massiliselt kokku metsa raieõigust on eeldatav, et metsaraiet võivad mõjutada teatud tegurid. Eelkõige tuleks hagejal uurida välja raie võimalikkus. Kuna hageja võttis kostjaga ise ühendust teades, et kostjale kuulub mets, on eeldatav, et hagejale olid teada ka muud asjaolud. Keskkonnaameti poolt seatavad piirangud on metsanduse valdkonnas üks tavapärasemaid ohtusid. Kostja leidis, et kuna ta ei ole kohustusi rikkunud, ei ole hagejal õigust nõuda kahju hüvitamist. Kohtu põhjendused
3.Kohus peab vajalikuks määrata tsiviilasja hind tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 136 lg-te 1 ja 4 alusel. Hageja leidis täpsustatud hagiavalduses, et tsiviilasja hind on 66 151,60 eurot. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga.
Hageja on esitanud täpsustatud hagiavalduses järgmised nõuded:
− välja mõista kostjalt 65 000 eurot (nõue nr 1); − alternatiivselt asendada kostja tahteavaldused lepingu tingimuste muutmiseks ja välja mõista kostjalt 63 957 eurot (nõue nr 2); − kui kohus rahuldab nõude välja mõista kostjalt 65 000 eurot, palus hageja kohtul välja mõista kostjalt varalise kahju hüvitise 1151,24 eurot (nõue nr 3).
3.2.Hageja nõuete nr 1 ja nr 3 hind on 66 151,24 eurot (65 000 eurot + 1151,24 eurot; TsMS § 134 lg 1 esimene lause). Hageja nõue nr 2 koosneb kahest nõudest: 1) tahteavalduse asendamise nõue, mille hind on 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1); 2) nõue välja mõista kostjalt 63 957 eurot, mille hind on 63 957 eurot (TsMS § 124 lg 1). Viidatud nõuded liidetakse ja
nõue nr 2 hind on 67 457 eurot (63 957 eurot + 3500 eurot; TsMS § 132 lg 1). Kuna hageja on esitanud alternatiivsed nõuded, määratakse hagihind suurema nõude ehk nõude nr 2 järgi (TsMS § 134 lg 1 teine lause). Kohus määrab tsiviilasjas hinnaks 67 457 eurot.
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
5.Kohus on tuvastanud TsMS § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: − hageja ja kostja sõlmisid 06.12.2018 notariaalselt kinnitatud lepingu, millega nad seadsid kostja kinnisasjale Xxx hageja kasuks kasutusvalduse kaheks aastaks. Hageja sai õiguse teostada kinnistul metsaraiet kokku kaheksal eraldisel. Hageja maksis kostjale 65 000 eurot kasutusvalduse seadmise eest (I kd, tl 6–13); − Keskkonnaamet määras 15.02.2019 otsusega peatada hageja 24.01.2019 metsateatiste menetluse kostja kinnistul lageraie tegemiseks seitsmel eraldisel. Amet selgitas, et ta tegi 06.11.2018 kirjaga ettepaneku võtta kaitse alla loodusobjekti (55 kanakulli püsielupaika), mis sisaldas ka ettepanekut Xxx kanakulli püsielupaiga moodustamiseks. Amet tõi välja, et seitse eraldist jäävad projekteeritava Xxx kanakulli püsielupaiga sihtkaitsevööndisse. Amet peatas seitsme metsateatiste menetluse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauem kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvetes (I kd, tl 16–17).
6.Praeguse vaidluse tuumaks on see, kas hageja oli kasutusvalduse seadmise lepingu sõlmimisel teadlik Keskkonnaameti kavatsusest asuda kaaluma Xxx kinnistu kaitse alla võtmist kanakulli püsielupaigana, millega kaasneb võimatus metsaraiet teha. Kostja on avaldanud, et ta on teavitanud hagejat Keskkonnaameti kavatsusest ja võimatusest kinnistul metsa majandada. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole märgitud teavet lepingueelselt jaganud. Seetõttu oli hagejal õigus tehing tühistada või alternatiivselt lepingust taganeda või alternatiivselt on hagejal õigus nõuda lepingu tingimuste muutmist.
7.Esmalt käsitleb kohus tehingu tühistamist hageja poolt. Hageja tühistas 06.12.2019 lepingu eksimuse tõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 alusel. Kohtupraktika järgi peavad tehingu tühistamiseks eksimuse tõttu olema täidetud järgmised materiaalsed eeldused (Riigikohtu 13.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-16, p 34): − tehingu teinud isik oli eksimuses (TsÜS § 92 lg 1); − eksimus oli oluline (TsÜS § 92 lg 2) − eksimuse põhjustas teise poole käitumine (TsÜS § 92 lg 3 p-d 1 ja 2, § 95) või jagatud eksimus (TsÜS § 92 lg 3 p 3); − eksimuse riisikot kannab vastaspool (TsÜS § 92 lg 5).
8.TsÜS § 92 lg 1 sätestab, et eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Eksimus TsÜS § 92 tähenduses eeldab ebaõiget ettekujutust tehingu tegemise ajal eksisteerivate asjaolude kohta (Riigikohtu 23.11.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-3869, p 11.3).
8.1.Hageja on vaidlustanud kostja väite, et kostja on lepingueelselt teavitanud hagejat Keskkonnaameti kavatsusest asuda kaaluma Xxx kinnistu kaitse alla võtmist kanakulli püsielupaigana ja et sellega kaasneb võimatus metsaraiet teha. Seega lasub kostjal kohustus tõendada oma väidet (TsMS § 230 lg 1).
8.2.Asjas kogutud andmete järgi algasid pooltevahelised läbirääkimised kasutusvalduse seadmise lepingu sõlmimise üle kevadel 2018. Kostja avaldas 28.09.2022 istungil vande all, et
esimene kõne hagejalt, keda esindas K.-M. K., ettepanekuga müüa metsa tuli kevadel 2018. Kostja soovis võtta ettepanekut konkureerivalt firmalt ja otsustas võtta teine hinnapakkumine A&P Mets AS-lt (II kd, tl 67–71). Kohtule esitatud A&P Mets AS 23.05.2018 e-kirjast kostjale nähtub, et Keskkonnaamet on parasjagu ette valmistamas kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmise määrust. Keskkonnaamet kaalub Xxx kinnistul asuva kanakulli leiukoha kaitse alla võtmist kanakulli püsielupaigana. Kui antud elupaik võetakse püsielupaigana kaitse alla, siis metsa majandada seal ei lubata. Kirjas tuuakse välja, et kui hetkel taotleda sinna raieluba, siis Keskkonnaamet peatab nende menetluse kuni selgub see, kas see määrus võetakse vastu või mitte. Kui määrus on vastu võetud, siis keelatakse raiete tegemine. Seetõttu ei esitanud A&P Mets AS oma hinnapakkumist (I kd, tl 20). Eeltoodust nähtub, et kostja oli alates A&P Mets AS 23.05.2018 e-kirja kättesaamisest teadlik, et Keskkonnaamet on ette valmistamas kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmise määrust ja et amet kaalub Xxx kinnistul asuva kanakulli leiukoha kaitse alla võtmist kanakulli püsielupaigana. Kui elupaik võetakse püsielupaigana kaitse alla, siis metsa majandada ei lubata. Kui taotleda raieluba, peatab Keskkonnaamet nende menetluse kuni selgub see, kas see määrus võetakse vastu või mitte.
8.3.Kostja esitas väite, et ta ei teadnud raierahu kehtestamisest. Oma väidet tõendab kostja Keskkonnaameti 11.03.2019 kirjaga, mille järgi ei ole amet veel teavitanud kostjat kui kinnisasja omanikku Xxx kinnistule kanakulli püsielupaiga moodustamisest (I kd, tl 86-87). Kohus leiab, et kostja väide ja viidatud kiri ei ole olulised. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja oli alates A&P Mets AS 23.05.2018 e-kirja kättesaamisest teadlik ameti kavatsusest. Seetõttu oli kostjal võimalus avaldada hagejale kirjas sisalduvat teavet.
8.4.Asjas kogutud andmete alusel ei ole kostja lepingueelsete läbirääkimiste käigus edastanud hagejale A&P Mets AS 23.05.2018 e-kirja. Kostja kinnitas seda 28.09.2022 istungil vande all (II kd, tl 67–71). Kostjaga hageja esindajana lepingueelseid läbirääkimisi pidanud K.-M. K. seletusega vande all on tõendatud, et kostja saatis A&P Mets AS 23.05.2018 e-kirja hagejale alles pärast lepingu sõlmimist (II kd, tl 67–71). K.-M. K. väidet kinnitab kostja 16.02.2019 e-kiri hagejale, millega koos saatis kostja edasi A&P Mets AS 23.05.2018 e-kirja (I kd, tl 162-163).
8.5.Kostja avaldas 28.09.2022 istungil selgitusi andes, et ta luges A&P Mets AS 23.05.2018 e-kirja diagonaalis arvutist hageja esindaja K.-M. K.le. Kostja ütles K.-M. K.le, et on käivitatud projekt kanakulli püsielupaiga laiendamiseks või mingi eelnõu. Et see oli kava, et uuritakse üle kõik pesakohad ja siis otsustatakse, milline läheb kaitse alla ja milline ei lähe. Kostja ütles hageja esindajale, et siin metsas ei saa raiet teha ja palus see teema ära lõpetada, sest ta tüdines ära hageja korduvatest ettepanekutest metsa müüa. Lisaks ei olnud kostjal vajadust tehingusse minna. Hageja esindajad aga jätkasid kostjale helistamist sooviga ikkagi metsa osta, tõsteti ka lepingu hinda. Ühes vestluses ütles K.-M. K., et piirangutega tegeleb hageja ise. Lõpuks jäi kostja uskuma, et tehing on võimalik (II kd, tl 67–71).
8.6.Kostjaga hageja esindajana lepingueelseid läbirääkimisi pidanud K.-M. K. andis 28.09.2022 istungil vande all järgmiseid ütlusi: tunnistaja võttis kostjaga ühendust sooviga teha talle hinnapakkumine kinnistul Xxx metsaraie tegemiseks. Kostja vastas, et seal raiet teha ei ole võimalik, sest see on looduskaitseala. Kinnisasjal oli tõesti Xxx looduskaitseala, osa sellest oli ilus mets kostja maja ümber, kus ei olnud võimalik raiet teha. Küll aga ümberringi oleks saanud metsaregistrist saadud andmete järgi metsa raiuda. Läbirääkimised on kestnud päris pikalt, kuus või üheksa kuud, sest kostja oli koguaeg eemal, vahepeal ta ignoreeris telefonikõnesid ja alguses ei olnud kostjal vajadust tehingusse minna. Lõpuks oli kostja nõus tehingut tegema. Pärast lepingu sõlmimist ühe-kahe kuu möödumisel sai hageja teada, et raieteatist pole võimalik võtta ja seetõttu ei ole võimalik ka raiet teha. Tuli välja, et kinnistule hakatakse looma kanakulli püsielupaika ja see on menetluse all.
Lepingueelselt ei ole kostja midagi maininud kanakulli elukoha kohta, siis ei oleks lepingusse läinud. Kostja ei ole lepingueelsete läbirääkimiste käigus A&P Metsa AS kirja avaldanud. Esimeses kõnes mainis kostja üksnes seda, et kinnistul ei ole võimalik raiet teha, seal on looduskaitsevöönd. Kostja mainis, et midagi on kanakulliga. Esimeses kõnes teatas kostja ka seda, et mingisugune metsaettevõte ütles talle, et raiet teha ei ole võimalik. Tunnistaja tõi aga välja, et paljud kliendid vastavad, et metsaraiet ei saa nende kinnistul asuva looduskaitseala tõttu teha, kuigi tegelikult on looduskaitsealal võimalik metsa majandada. Lisaks laekus Keskkonnametilt teave, et kaardi pealt ei nähtu andmeid, mis segaksid või piiraksid kostja kinnistul raietegevust (II kd, tl 67–71).
8.7.Kostjaga hageja esindajana lepingueelseid läbirääkimisi pidanud K. A. avaldas 28.09.2022 istungil vande all seletusi andes, et ta suhtles kostjaga üldistel teemadel, näiteks tehingu aeg. Kostja ei teavitanud enne lepingu sõlmimist, et Keskkonnaametil oli plaanis hakata looma kanakulli püsielupaiga plaani. Kostja ei ole teavitanud, et tal on kolmandalt ettevõttelt kiri olemas, et sinna ei saa teostada metsaraiet, kuna sinna hakatakse looma kanakulli püsielupaika. Kostja ei maininud lepingueelselt midagi kanakulli kohta. Kostja ei maininud enne lepingu sõlmimist, et teine ettevõte tahtis metsaraiet kinnistul teostada (II kd, tl 67–71).
8.8.Kohus leiab, et kostja ütlustesse sellest, et ta teavitas hagejat A&P Mets AS kirja sisust tuleb suhtuda kriitiliselt järgmistel põhjustel: − kostja on andnud tema versiooni kasuks rääkivaid ütlusi olukorras, kus ta on huvitatud hagi rahuldamata jätmisest; − kostja andis seletusi istungil pärast hageja tunnistajate küsitlemist, mistõttu oli tal võimalus kujundada enda ütlusi arvestades hageja isikulise tõendiallikate seletuste sisu; − kostja ütlused kui tõend on küll sama kaaluga nagu muud asjas kogutud tõendid (TsMS § 232 lg 2). Samas olukorras, kus asjas on kogutud vaidluse lahendamise seisukohalt võtmetähendust omava asjaolu – hageja teavitamine Keskkonnaameti kavatsusest võtta kostja kinnistu kaitse alla kanakulli püsielukohana ja sellega kaasnev metsaraie piirang muu hulgas kaitse alla võtmise menetluse lõpuni – kohta vastandlikud tõendid (hageja tunnistajate ja kostja ütlused), tuleb tõendama kohustatud poole ütlustesse asjaolu esinemise kohta suhtuda ettevaatlikult. Tõendama kohustatud poole seletuse kui tõendi kaalu võiks sellises olukorras tõsta täiendavate tõendite esitamine.
8.9.Kohtule ei ole esitatud täiendavaid tõendeid selle kohta, et kostja on teavitanud hagejat lepingueelselt Keskkonnaameti kavatsusest asuda kaaluma Xxx kinnistu kaitse alla võtmist kanakulli püsielupaigana, millega kaasneb võimatus teha metsaraiet muu hulgas katise alla võtmise menetluse lõpuni. Kohtule esitatud hageja ja kostja telefonivestluste alusel ei saa vastupidist järeldust teha (dtl 226-227). Vestlused leidsid aset pärast lepingu sõlmimist, kui selgus, et Keskkonnaamet oli peatanud hageja seitsme metsateatiste menetluse, kuni otsustakse, kas Xxx kinnistu võetakse kaitse alla kanakulli püsielupaigana või mitte. Kohus toob välja, et kostja seisukoht, et viidatud telefonivestlused on lubamatud tõendid TsMS § 238 lg 3 p 1 alusel, sest hageja salvestas vestlusi ilma kostja nõusolekuta, ei ole põhjendatud. Kohtupraktikas tuuakse välja, et enda telefonivestluse lindistamine ei ole hinnatav kuriteona; lindistust ei saa käsitleda ka põhiõiguse õigusvastase rikkumisega saadud teabena (vt nt Riigikohtu 26.03.2009 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-5-09, p 10). Õiguskirjanduses märgitakse ka, et teise poole nõusolekuta tehtud helisalvestis on lubatud tõend (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku I, Juura, 2017, V. Kõve jt, lk 1305-1306). Seega on telefonivestluste helisalvestised lubatud (TsMS § 238 lg 2) ja asjakohased dokumentaalsed tõendid (TsMS § 238 lg 1, § 272 lg 1).
8.9.1.Esimeses vestluses avaldasid pooled järgmist (dtl 226): − 00:36 - Hageja: K., ma helistan tegelikult natukene kehvate uudistega. Nüüd on tekkinud siukene lugu. Samune Xxx kinnistu, kus me tegi kasutusvalduse seadmise lepingu, rääkisime teatise väljastajaga ja tuli välja, et ma ei tea, kas ise olite selle kohta teadlik või mitte, aga teil on seal novembris peale tulnud projekteeritav kanakulli kaitseala, mis tähendab...; − 01:03 – Kostja: Alles nüüd! Mis asja, millal ma seda teadma pidin; − 01:08 – Hageja: Kas selle tegelikult enne kui siukeseid asju nagu tehtakse, nad peavad teid omalt poolt kirjalikult teavitama selle kohta; − 01:15 – Kostja: Mingi kalakulli pesa jutt oli seal aastaid juba, sellest ma rääkisin teile ka ja sain aru, et te selle vormistate ja teil oli palju suurem probleem selle metsa kättesaamisel, kui mul selle müümisega; − 01:32 – Hageja: Aga seesamune kanakulli kaitseala. See sai teada novembris tuleb sinna konkreetselt peale. Kui suures ulatuses või kui väikses ulatuses seda täpselt ei ole teada praegusel hetkel. Praegusel hetkel see teatise menetlus peatati 28 kuuks ära ja Keskkonnaameti nõunik, kes siis seda kurb uudist teavitas, soovitas tegelikult juristi võtta, teil endil, et korra välja uurida, kuidas saaks enda huve kaitsta selle koha pealt. Mis see tähendab täpsemalt seda, et meil kui metsandusettevõttel ei ole mitte midagi võimalik seal teha tänasel päeval järgmiseks 2,5 aastaks; − 02:14 – Kostja: Teie ei ole esimene, kes selle probleemi otsa koperdab. Olid mul saatjad, kelle ma andsin ka nõu, et okei teeme asja ära ja vastu sain tagurpidi kukerpalli. See oli nüüd teie kiirustamine. Asi oli teie poolt surve peale. Okei, ma saan aru, et ma pean teile nüüd mingi raha hakkama tagasi kandma; − /.../; − 03:22 – Kostja: Okei, aga lõppude lõpuks on see asi niimoodi, et mina teile pole seda pähe määrinud; − 03:30 – Hageja: Seda küll. Asi ei ole selles, kas keegi kellelegi pähe määrinud või mitte. /.../ Kas notaris teie käest ei küsitud sellist asja? Notar alati kindlasti küsib seda üle, et kas on olemas mingisugune varjatud puudus, mida peaks teine osapool teadma; − 03:53 – Kostja: Meil olid seal notaris kõik asjad jutuks, et on kaitsealas, värgid seal kõik ja et kannakuli pesa, olime teadlikud, olin teadlik. Ei ole kellegi eest seda varjanud, ma olen kõigile ütelnud, et seal on see asi sees. Aga mingisugune projekt või lisa või asi või noh, kust mina pidin seda teadma; − /.../.
8.9.2.Teises vestluses avaldasid pooled järgmist (dtl 227): − /.../; − 02:19 – Kostja: Selge see, aga paraku ma ei tunne ennast kujunenud olukorras eriti süüdi, sest ma sõdisin vastu selle plaanile. Meie vestlus algas müügimehega või ostjaga, kes see siis oli, väga aktiivne mees, väga järjekindel. Mina alustasin juttu sellest, et üks firma juba lendas tagurpidi kukerpalli. Sellest meie vestlus algas. Jonni ei jäetud; − 02:41 – Hageja: Kõik on õige. Selles mõttes, et see teine ettevõte ilmselt tegi tagurpidi kukerpalli mitte selle ala pärast, mille me ostsime, sest seal ei ole praegusel hetkel avalikult näha, et on kaitsealune ala, vaid seesamune kõrvalolev tükk, mida ma praegu just sellest rääkisin eksole, mis on sihtkaitsevööndi all. Eeldatavasti nemad tegid sinna pakkumise peale. Selle koha pealt ongi teil õigus, et teie teavitasite tolle ala kohta, et seal ongi seesamune kaitse peal. Küsimus ei ole üldse selleski, et keegi arvab seda, et tolle koha pealt te ei andnud meile tõest informatsiooni.
Seal ongi kaitseala peal ja seal loomulik ükskõik mis metsaettevõte teeb kukerpalli. Aga nüüd see ala, mida meie raieplaani põhjal teile värviliseks näitasime. Selle ala peal ei ole olemas kaitseala, vaid seal on projekteeritav kaitseala. Mis see tähendab. See on kaks erinevat asja; − 03:32 – Kostja: Noh see on tuleviku läheb jah jah; − 03:34 – Hageja: Just, mis tähendab nüüd seda, et võetud on otsus vastu, et laienetakse seda ala ja tänu sellele 28 kuu jooksul ei taheta mitte mingisuguseid metsamajanduslikke töid seal teha, tagamaks siis selle mis iganes kaitstav elukas siis on, et tema elu mitmekesisust mitte nagu takistada või karistada. Et seda meie kui kolmas osapool ei saaks parimal tahtel näha. See on ainult maaomaniku, kes on täieõiguslik omanik, et tema saab seda informatsiooni teada. Tegelikult selle kohta saadetaksegi teavitus, et siukene olukord on tekkinud ja sellega siis nagu kinnitatakse seda, et maaomanik on info kätte saanud. Meie seda ette näha ei saa. Sellepärast ma ütlengi, et see ala, mida meie poolt ära märgistasime, see ei olegi katise all praegusel hetkel. Me ei saanud ette näha. Teine ettevõte loomulikult lendas kukerpalli. See ongi sihtkaitsevööndi pärast, mis teil paraku mädasti on; − 04:39 – Kostja: Ja ma hoiatasin, et jama sellega tuleb. Olen teid ka hoiatanud; − 04:44 – Hageja: Jama selle alaga, kus see teine pool oli. Loomulikult me ilmselgelt ise ette näha ei saanud. Ja kui te nagu, teavitus on saadetud ja kui te ise ei teadnud selle kohta, siis tekibki; − 04:56 – Kostja: Aga nüüd mis teha? Ma ei saa nüüd enda kokkulepetest taganeda, mis ma olen selle summa peale teinud; − /.../; − 08:21 – Kostja: Ma ei suuda ennast süüdi tunda selles olukorras. Mind ajab natukene naerma isiklikult; − 08:27 – Hageja: Ma mõistan teid. Aga me räägime jälle selle koha pealt seda, et seesamune ala, mis me oleme omalt poolt nagu märkinud, me ei saa konfidentsiaalset informatsiooni kuidagi moodi kätte saada. See on sihukene asi, mis me omanikult saame maa kohta; − 08:40 – Kostja: Siis kaevake need projekteerijad kohtusse kõik; − 08:44 – Hageja: Seda saate teha teie kui maaomanik. Meie seda teha paraku ei saa. /.../; − 09:23 – Kostja: Aga see oli ka teiepoolne rabistamine, olgem ausad. Ma ikka kahe jalaga pidasin pidurit, olgem ausad; − 09:36 – Hageja: Jaa, aga ega me kellelgi kätt ära ei väänanud ja ju ei petnud. Notaril oli konto peal 65 000 eurot. Ma võin kinnitada, et keegi meie poolt ei ole tulnud ja sundinud teid alla sinna kirjutama; − 09:51 – Kostja: Seda küll jah, aga eeltöö käis ikka väga pikalt; − 09:56 – Hageja: Loomulikult, eeltöö kestabki väga pikalt. Me ei olegi seda tüüpi ettevõte, kes täna ütleb hinna ja homme läheme tehingusse. Inimesele antakse ikka mõõdukalt aega mõelda ka. See samune argument, et teine pool sellest osast tähendab see osa, mis meie omalt poolt kasutusvalduse alla panime ehk kus me tahaksime raiuda, selle kohta ainukene inimene ainukene osapool, kes sai selle kohta teada see pidite olema teie, sest teie olete maaomanik. Samamoodi oleks minu puhul, kui ma oleks maaomanik ja selline olukord mu maa peal peaks olema. Nad on kindlasti mingi teavituse saatnud selle kohta. Võib-olla paberkandja peal on ta millegi vahele teil jäänud ja ei ole täheldanud seda. Aga mina tean, et see teavitus saadetakse; − 10:45 – Kostja: Sest mina ütlesin, et alustame uuesti sealt, et metsa ei saa raiuda; − 10:50 – Hageja: Ei, seda ala, mis me märkisime, seda tegelikult ei saa raiuda mitte sellepärast, et seal on, et avalikult on näha, et on mingi kitsendus või piirang peal, vaid see ala, mis on teil
selle metsa kõrval, mida meie pidi raiuma, selle kõrval olev ala, see ongi kaitsevööndi all. Seda ei saagi raiuda. See ongi ala kus teil eelnevalt pakkumisi on tehtud. Aga see kuhu meie tegime praegu pakkumise, seal ma olen üpris veendunud keegi pole siiamaani sellisel kujul pakkumist teinud; − 11:20 – Kostja: Mina sain aru, et nemad tegid pakkumuse mulle selle sama osa peale, mis ma ka lõpuks teiega nõusse jäin; − 11:30 – Hageja: Vot ma ei tea, mida nemad tegid. Ma julgen väita, et nagu te mainisite, et taga kikivarvukil astusite sellest kokkuleppest eemale, et järelikult nad tegid pakkumise kõrvalolevale alale; − /.../.
8.9.3.Eeltoodud vestlustest nähtub, et kostja on küll enne lepingu sõlmimist avaldanud hagejale, et kinnistul ei saa metsa raiuda, et tegemist on kaitsealaga, et kanakulli pesa on aastaid seal olnud ja et teine ettevõte loobus metsa raiumise soovist. Hageja tunnistaja K.-M. K. selgitas aga istungil, et kinnistu asumine looduskaitsevööndis ei keela automaatselt majandustegevust. Majandustegevus on keelatud sihtkaitsevööndis. Tunnistaja möönis oma ütlustes, et kinnistu teatud osal ei saanud metsa raiuda, näiteks kostja maja ümber asunud metsa. Küll aga ümberringi asunud alal oleks metsaregistri andmete järgi saanud raiet teha (II kd, tl 67–71). Tunnistaja väited riimuvad seaduses sätestatud põhimõttega. Kuni 30.09.2019 kehtinud looduskaitseseaduse (LKS2019) § 31 lg 1 järgi on piiranguvööndina käsitletavas kaitsealas majandustegevus lubatud, arvestades seadusega sätestatud kitsendusi. Majandustegevus on reeglina keelatud sihtkaitsevööndina vormistatud katsealas (LKS2019 § 30 lg 1). Vestlustest nähtub, et hageja oli veendunud, et nendel eraldistel, mille peale hageja kostjale pakkumuse tegi ja kus hageja pidi lepingu järgi metsaraiet teostama, oli metsa majandamine lubatud. Vestlustest järeldub selgelt, et hagejale tuli ootamatusena Keskkonnameti otsus peatada hageja metsateatiste läbivaatamine kuni otsustatakse kinnistu kaitse alla võtmine kanakulli püsielukohana. Viidatud asjaolu kinnitab, et kostja ei ole lepingueelsete läbirääkimiste käigus avaldanud hagejale A&P Mets AS kirja sisu.
8.9.4.Eelviidatud pooltevahelised vestlused ei tõenda seda, et kostja oleks hagejale lepingueelselt teavitanud, et Keskkonnaamet on ette valmistamas kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmise määrust ja et amet kaalub Xxx kinnistul asuva kanakulli leiukoha kaitse alla võtmist kanakulli püsielupaigana, millega kaasneb võimatus teha metsaraiet muu hulgas kaitse alla võtmise menetluse lõpuni.
8.9.5.Kostja ütlustesse sellest, et ta teavitas hagejat A&P Mets AS kirja sisust tuleb suhtuda kriitiliselt ka järgmistel põhjustel: − kostja ütluste kui tõendi kaalu vähendab nendes sisalduv vastuolu asjas võtmetähendust omava asjaolu – hageja teavitamine Keskkonnaameti kavatsusest võtta kostja kinnistu kaitse alla kanakulli püsielukohana ja sellega kaasnev metsaraie piirang muu hulgas katise alla võtmise menetluse lõpuni – kohta. Kostja, käsitledes A&P Mets AS 23.05.2018 e-kirja, selgitas 28.09.2022 istungil, vastates hageja esindaja küsimustele, et ta ei rääkinud hagejale raierahust; kostja palus lõpetada asi ära, see „pressing“, viidates A&P Mets AS kirjale (II kd, tl 70 pöördel). Seejärel ütles kostja vastuseks hageja esindaja küsimustele järgmist: „Ma mõistsin A&P Metsa kirja, et seal ei tule ükski peeru tükk sealt metsast, seda ma ka K.-M. K.le ka ütlesin. Ma sain aru, et seal ei tohi metsaraiet teha ja sellest ka teavitasin telefoni teel K.-M. K.t“ (II kd, tl 71). Eeltoodust nähtub, et kostja on andnud istungil vastuolulised ütlused selle kohta, kas ta on lepingueelselt teavitanud hagejat metsaraie teostamise võimalusest; − kostja ütluste kui tõendi kaalu vähendab ka järgmine asjaolu. Tunnistaja K.-M. K. ütlustest nähtub, et esimeses kõnes avaldas kostja, et kinnistul ei ole võimalik raiet teha, seal on
looduskaitsevöönd. Esimeses kõnes teatas kostja ka sellest, et mingisugune metsaettevõte ütles talle, et raiet teha ei ole võimalik (II kd, tl 67–71). K.-M. K. ütlustest nähtub, et järgnenud lepingueelsetes läbirääkimistes ei ole kostja rääkinud võimatusest teostada kinnistul metsaraiet. Kostja on aga oma seletuses istungil avaldanud, et ta on otsustanud võtta teiselt ettevõttelt hinnapakkumine metsaraie kohta pärast seda, kui hageja esindaja oli temaga metsa majandamisest juba rääkinud (II kd, tl 67–71). A&P Mets AS saatis kirja kostjale 23.05.2018 (I kd, tl 20). Seega ei saanud kostja esimeses kõnes hagejaga avaldada talle viidatud kirja sisu, sest kostja sai kirja alles siis, kui esimene vestlus hageja esindajaga oli juba toimunud. Kohtule ei ole esitatud täiendavaid tõendeid selle kohta, et hageja ja kostja esimesele kõnele järgnenud vestlustes oleks kostja hagejale A&P Mets AS kirja sisu tutvustanud.
8.10.Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et ta on lepingueelselt teavitanud hagejat sellest, et Keskkonnaamet oli asunud kaaluma Xxx kinnistu kaitse alla võtmist kanakulli püsielupaigana ja et sellega kaasneb võimatus teha metsaraiet muu hulgas kaitse alla võtmise menetluse lõpuni. Kuna kostja väide ei leidnud kinnitust muude kohtule esitatud tõenditele tuginedes, tuleb kostja vande all antud ütlustele eelistada hageja tunnistajate seletusi. K.-M. K. ja K. A. ütlused koosmõjus pooltevaheliste telefonivestlustega tõendavad, et kostja ei ole hagejat enne lepingu sõlmimist A&P Mets AS kirja sisust teavitanud.
9.Kohtule esitatud andmete järgi ei olnud hagejale lepingueelselt kättesaadavatest allikatest nähtav teave Keskkonnaameti kavatsuse ja sellega kaasnevate piirangute kohta.
9.1.Hageja tunnistaja K.-M. K. selgitas 28.09.2022 istungil, et nende eraldiste osas, kus asuva metsa majandamisest oli hageja huvitatud, oli metsaraie metsaregistri teabe järgi võimalik. Pärast esimest vestlust kostjaga helistas tunnistaja Keskkonnaametisse ja uuris, kas seal on midagi ja nemad ütlesid, et nende poolt on roheline tuli, et võite raieteatised peale võtta. Tunnistaja küsis, kas seal on mingisuguseid piiranguid, mis segaksid või oleks võimalik raietegevust piirata. Selle peale Keskkonnaamet ütles, et nemad siit kaardi pealt midagi ei näe, et kõik on okei. Iga kord, kui tunnistaja rääkis kostjaga lepingu sõlmimisest vaatas ta metsaregistri andmeid (II kd, tl 67–69).
9.2.Hageja selgitas, et ta tellis oma koostööpartnerilt Eesti Metsahindaja OÜ Xxx kinnistu ja selle piirangute kohta käiva metsa majandamise kava koostamise ning kavale eelnevate vajalike välitööde tegemise. Eesti Metsahindaja OÜ-l on sõlmitud lepingud Keskkonnaagentuuriga, et pääseda ligi tasulistele Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kaardikihtidele ja seal nähtuvale infole (II kd, tl 31). EELIS-es leiduvad järgmised andmed: õigusaktide kohaseid regulatsioone või piiranguid tekitavad objektid, näiteks looduskaitsealased objektid, Natura alad, kaitsealuste- ja võõrliikide leiukohad, vääriselupaigad jne (II kd, tl 33). Eesti Metsahindaja OÜ kasutas EELIS kaardikihte Xxx kinnistu metsa majandamise kava koostamisel ja sellele eelnenud välitööde käigus (II kd, tl 31). Kuigi kava oli koostatud 24.01.2019, said selle aluseks olnud välitööd valmis 29.09.2018 (I kd, tl 21). Välitööde tegemise ajal ja nendele järgselt pidasid hageja ja kostja lepingueelsed läbirääkimised. Välitööde tegemisel ja metsamajandamise kava koostamisel ei tuvastanud Eesti Metsahindaja OÜ EELIS kaardikihtide põhjal kanakulli püsielupaika ega ka projekteeritavat kaitseala (II kd, tl 31). Hageja selgitas, et Eesti Metsahindaja OÜ tuvastas ja andis hagejale teada üksnes sellest, et kaardikihtide järgi asub kinnistul kanakulli leiukoht ja sellest tulenevad piirangud. Keskkonnaameti 23.05.2018 kirjast nähtub, et enamus metsast on määratud kanakulli elupaigaks, kus on keelatud pesapuu raie. Samuti on keskkonnaregistris piiritletud elupaigas või 300 m kauguseni pesapuust Keskkonnaametil õigus määrata raietele ajaline piirang 1. märtsist kuni 31. juulini (II kd, tl 189-190). Hageja kinnitas 27.10.2021 istungil, et ta oli viidatud kahest piirangust teadlik (II kd, tl 16–20). Kuna aga need piirangud ei välistanud hagejale huvipakutavatel eraldistel võimalust metsa majandada, oli kinnistu hageja jaoks endiselt atraktiivne ja ta oli valmis kostjaga vaidlusaluse lepingu sõlmima.
9.3.Eeltoodust nähtub, et hagejale lepingueelsete läbirääkimiste käigus kättesaadavad allikad ei sisaldanud teavet selle kohta, et kinnistul lasuksid kitsendused või piirangud, mis välistaksid metsa majandamise. Samuti puudus allikates teave selle kohta, et Keskkonnaamet kaalub Xxx kinnistul asuva kanakulli leiukoha kaitse alla võtmist kanakulli püsielupaigana, millega kaasneb võimatus teha metsaraiet muu hulgas kaitse alla võtmise menetluse lõpuni.
10.Kostja leidis, et hageja oli teadlik võimatusest teostada kinnistul metsaraiet sellepärast, et vaidlusaluses lepingus sisalduvad andmed selle kohta, et lepinguesemel on piiranguvöönd kanakulli tõttu (lepingu p 1.6). Lisaks avaldasid pooled lepingus, et nad on teadlikud sellest, et lepingu ese paikneb Xxx kanakulli püsielupaigas ning sellest tulenevalt kehtivad lepingu eseme suhtes seadusest tulenevad raiepiirangud (lepingu p-d 2.1.4 ja 2.2.3).
10.1.Lepingus välja toodud andmetest selle kohta, et lepinguesemel on piiranguvöönd kanakulli tõttu ning et lepingu ese paikneb Xxx kanakulli püsielupaigas, ei järeldu kohtu hinnangul see, et hagejale oli teada Keskkonnaameti kavatsus asuda kaaluma Xxx kinnistu kaitse alla võtmist kanakulli püsielupaigana ja et sellega kaasneb võimatus teha metsaraiet muu hulgas kuni kaitse alla võtmise menetluse lõpuni.
10.2.Hageja tõi välja, et tema mõistis lepingu p-des 2.1.4 ja 2.2.3 väljatoodud mõistet „kanakulli püsielupaik“ talle teada olnud teabe kontekstis linnu leiukohana ning et hageja ajas segi valdkonna-spetsiifilise termini „elupaik“ ekslikult mõistega „piiranguvöönd“.
10.2.1.Kohtu hinnangul ei saanud lepingus välja toodud mõisted tekitada hagejal kahtlust metsaraie teostamise võimalikkuses. Kohus ei nõustu aga hagejaga, et lepingus kasutatud mõistet „püsielupaik“ tuleb VÕS § 29 lg-te 5 ja 6 alusel tõlgendada mõistena „leiukoht“. Kohus nõustub hagejaga, et mõiste „püsielupaik“ on valdkonna-spetsiifiline. Samas tegutseb hageja metsandusvaldkonnas ja hoolika ettevõttena peab ta viima ennast kurssi valdkonnas kehtivate regulatsioonidega ja kasutatavate mõistetega. Hageja on avaldanud, et ta on põhjalikult kontrollinud avalikke andmeid ning avalikud andmed vastasid lepingu p-s 1.6 märgitule (nt hageja 28.09.2020 menetlusdokumendi p 20 (I kd, lt 169 pöördel). Lepingu p-s 1.6 tuuakse välja, et vastavalt elektroonilisele Maa-ameti katastriüksuste kitsenduste päringule on lepingu esemel järgmised kitsendused ja piirangud: piiranguvöönd: ulatus 105 824 m2; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Accipiter gentilis (kanakull). Seega oli hageja teadlik, et kinnistul on piiranguvöönd kanakulli tõttu. Piiranguvöönd saab LKS2019 § 50 lg 1 alusel olla kaitsealuse looma või taime püsielupaigas. Seega pidi hageja hoolika metsaettevõttena olema teadlik, et vaidlusalusel kinnistul asub kanakulli püsielupaik.
10.2.2.Eelmises punktis välja toodud asjaolu ei saanud aga hagejal tekitada arusaama, et kostja kinnisasjal ei saa metsa majandada. Püsielupaigas võib olla kehtestatud sihtkaitsevöönd või piiranguvöönd (LKS2019 § 50 lg 1). Majandustegevus on reeglina keelatud sihtkaitsevööndis (LKS2019 § 30 lg 1). Piiranguvööndis on majandustegevus lubatud, arvestades seadusega sätestatud kitsendusi (LKS2019 § 31 lg 1). Seega võis hageja muu hulgas Maa-ameti andmete alusel, mis on välja toodud ka lepingu p-s 1.6, arvestada sellega, et metsaraie kostja kinnistul vaatamata kanakulli püsielupaiga olemasolule on lubatud. Tunnistaja K.-M. K. seletusega 28.09.2022 istungil (vt otsuse p-i 9.1) on tõendatud, et ka Keskkonnaamet pidas hagejale lepingueelselt jagatud teabe järgi metsaraiet kostja kinnistul võimalikuks ja et igasugused piirangud selleks puuduvad (II kd, tl 67– 69). Lisaks laekus hagejale tema koostööpartnerilt Eesti Metsahindaja OÜ-lt teabe, et kinnisasjal on võimalik metsa majandada ja olemasolevad piirangud seda ei takista (vt otsuse p-i 8.2 ja Eesti Metsahindaja OÜ 01.12.2021 e-kirja (II kd, tl 31). Eeltoodust tulenevalt ei saanud hagejal ka vaidlusaluse lepingu p-des 1.6, 2.1.4 ja 2.2.3 esitatud andmete alusel tekkida arusaama, et metsamajandamine kostja kinnistul on keelatud.
10.3.Kohus toob välja, et Keskkonnaamet peatas 15.09.2019 otsusega hageja seitsme metsateatise menetluse sellepärast, et need eraldised jäävad projekteeritava Xxx kanakulli püsielupaiga sihtkaitsevööndisse (I kd, tl 16–18). Kohus kordab, et püsielupaik võib asuda nii sihtkaitsevööndis, kuid ka piiranguvööndis (LKS2019 § 50 lg 1), kuid sihtkaitsevööndis on majandustegevus reeglina keelatud (LKS2019 § 30 lg 1). Keskkonnaamet peatas hageja metsateatiste menetluse tõenäoliselt sellepärast, et amet otsustas muuta kinnistul kehtinud kanakulli piiranguvööndi, mis võimaldab majandustegevust, rangemaks sihtkaitsevööndiks, mis reeglina ei näe ette võimalust tegeleda majandustegevusega vööndi alla jääval alal. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et hageja oleks olnud teadlik või et talle oleks olnud avalikult kättesaadav teave ameti kavatsusest.
10.4.Kohus leiab, et lepingu p-s 2.2.3 välja toodud kinnitust, mille järgi on pooled teadlikud sellest, et lepingu eseme suhtes kehtivad raiepiirangud, tuleb mõista selliselt, et hageja oli teadlik pesapuu raiekeelust ja sellest, et Keskkonnaametil on õigus määrata raietele ajaline piirang
1.märtsist kuni 31. juulini (vt ka otsuse p-i 9.2). Kohtule esitatud andmete järgi ei saa väita, et hageja olnuks teadlik võimatusest teostada kinnistul ulatuslikumat metsaraiet.
10.5.Kohtule esitatud tõendite alusel on raske üheselt vastata küsimusele, kas notar on kasutusvalduse lepingu sõlmimisel selgitanud pooltele kinnistul lasuvaid kitsendusi ja piiranguid. Hagejat lepingu sõlmimisel esindanud M. M. andis 28.09.2022 istungil ütlusi, mille järgi ei selgitanud notar, missugused piirangud on kinnistul; notar ei ole tunnistaja sõnul rääkinud midagi kanakulli püsielupaigast, leiukohast (II kd, tl 67–71). Kostja on seevastu istungil selgitanud, et notar on juhtinud poolte tähelepanu piirangutule ja toonud need välja. Piiranguks oli seesama kanakulli püsielupaik. Notar juhis tähelepanu sellele, mis on lepingus kirjas. Notaris ei olnud juttu piirangute mõjust, notar mainis üksnes piirangute olemasolu (II kd, tl 67–71). Viidatud kostja ütlused riimuvad tema väidetega pärast lepingu sõlmimist hagejaga peetud esimeses telefonivestluses. Vestluses ütles kostja hagejale, et piirangud olid notaris jutuks (vt otsuse p-i 8.9.1, ajalõik 03:53). Kuna kostja on järjekindlalt avaldanud, et notar on lepingu sõlmimisel selgitanud pooltele kinnistul lasunud piiranguid, tuleb tema ütlusi eelistada M. M. seletusele notaris toimunu kohta. Kostja ütlustega istungil ja kostja poolt esimeses telefonivestluses hagejaga antud selgitusega loeb kohus tõendatuks, et notar tutvustas lepingu sõlmimisel lepingu esemel lasuvaid kitsendusi ja piiranguid, mis on välja toodud lepingu p-des 1.6, 2.1.4 ja 2.2.3. Isegi juhul, kui notar on selgitanud pooltele, et kinnistul lasub piiranguvöönd kanakulli tõttu, ja et kinnistul on kanakulli püsielupaik, ei välistanud need piirangud võimalust teostada kinnistul metsaraiet. Kohus jääb eelnevalt tuvastatu juurde, et hagejal ei saanud ka vaidlusaluse lepingu p-des 1.6, 2.1.4 ja 2.2.3 esitatud andmete alusel tekkida arusaama, et metsa majandamine kostja kinnistul on keelatud.
11.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei teadnud tehingu tegemisel, et Keskkonnaamet oli asunud kaaluma Xxx kinnistu kaitse alla võtmist kanakulli püsielupaigana, millega kaasneb võimatus teha metsaraiet muu hulgas katise alla võtmise menetluse lõpuni. Hagejale lepingueelselt kättesaadava teabe alusel ei olnud ta teadlik ka sellest, et kostja kinnistul lasunud piirangud ja kitsendused välistavad kinnisasjal metsa majandamise. Lepingu sõlmimisel oli hagejal ebaõige ettekujutus, et metsaraie kostja kinnistul hagejale huvipakutavatel eraldistel oli võimalik. Seega oli hageja lepingu sõlmimisel eksimuses TsÜS § 92 lg 1 tähenduses.
12.Tehingu tühistamiseks peab eksimus TsÜS § 92 lg 3 järgi olema oluline. Tehing on TsÜS § 92 lg 2 järgi tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel.
Poolte vahel puudub vaidlus, et kasutusvalduse seadmise lepingu eesmärgiks oli anda hagejale õigus teostada metsaraiet kostja kinnisasjal asunud kaheksal eraldisel kahe aasta jooksul alates lepingu sõlmimisest. Hageja kohustus lepingu järgi tasuma kostjale 65 000 eurot ja lepingu eseme taasmetsastama ühe aasta jooksul pärast raietööde lõppu. Pärast lepingu sõlmimist selgus, et kuna Keskkonnaamet oli alustanud kaaluma Xxx kinnistu kaitse alla võtmist kanakulli püsielupaigana, millega kaasneb võimatus teha metsaraiet muu hulgas kaitse alla võtmise menetluse lõpuni. Hagejale jäi õigus teha metsaraie ühel eraldisel ja ülejäänud seitsmel eraldisel oli metsa majandamine peatatud kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks. Seega ei saanud hageja vaidlusaluse lepingu kehtivuse ajal metsaraiet seitsmel eraldisel kaheksast teha. Kohus leiab, et hagejaga sarnane mõistlik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud. Seetõttu tegi hageja tehingu olulise eksimuse mõjul.
13.Tehingu teinud isik võib selle TsÜS § 92 lg 3 järgi tühistada täiendavate eelduste olemasolul. Esitatud asjaoludel tuleb neist esmajoones kõne alla eksimus, mille põhjustas tehingu teine pool asjaoludest teatamata jätmisega, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav (TsÜS § 92 lg 3 p 1).
13.1.Selleks, et kindlaks teha, kas asjaolu tuleb teisele poolele teatavaks teha, tuleb TsÜS § 95 järgi eelkõige arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused. Lepingueelsetel läbirääkimistel tuleb VÕS § 14 lg 2 esimese lause järgi teisele poolele teatada kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Lepingu eksimuse tõttu tühistamiseks tuleb eelkõige asjaolusid hinnates tuvastada, kas isikul oli hea usu põhimõttest tulenev objektiivne teatamiskohustus, st kas teatamine oli vastavalt hea usu põhimõttele ning käibetavadele oodatav ja mõistlik (Riigikohtu 19.10.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-05, p 16; 25.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-15, p 18).
13.2.Vaidlusaluse lepingu eesmärgiks oli anda hagejale õigus teostada metsaraiet kostja kinnisasjal. Arvestades seda olid hageja jaoks tähtsad kõik asjaolud, mis piiravad või välistavad metsa majandamist kinnisasjal. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja oli alates A&P Mets AS 23.05.2018 e-kirja kättesaamisest teadlik, et Keskkonnaamet on ette valmistamas kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmise määrust ja et amet kaalub Xxx kinnistul asuva kanakulli leiukoha kaitse alla võtmist kanakulli püsielupaigana. Kui elupaik võetakse püsielupaigana kaitse alla, siis metsa majandada ei lubata. Kui taotleda raieluba, peatab Keskkonnaamet nende menetluse kuni selgub see, kas määrus võetakse vastu või mitte. Olles teadlik Keskkonnaameti kavatsusest, sellega kaasnevatest piirangutest kinnistul metsa majandamise suhtes ja arvestades pooltevahelise lepingu eesmärki, tuli kostjal TsÜS § 95 ja VÕS § 14 lg 2 esimese lause alusel edastada hagejale eelviidatud teave. Kostja ei ole käsitletavad infot hagejale avaldanud.
13.3.Kostja väitel eeldas ta, et hageja ise uurib välja teabe kinnistul lasuvate ja metsaraiet takistavate või piiravate kitsenduste kohta. Kostja väide ei vabastanud teda kohustusest teavitada hagejat kõigist asjaoludest, mille vastu oli tal lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja jaoks oli tähtis igasugune teave, mis piirab või takistab kinnistul metsa majandamist. Kostja, olles alates A&P Mets AS 23.05.2018 e-kirja kättesaamisest teadlik Keskkonnameti kavatsusest, mis piirab metsaraiet kinnistul, pidanuks sellest hagejale teatama. Vastava teabe avaldamine ei olnud kostja jaoks ülemäära koormav.
14.Tehingu teinud isik ei või TsÜS § 92 lg 5 järgi tehingut siiski tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot. Selleks tuleb selgitada, kas lisaks teise poole teavitamiskohustusele lasus ka eksinud poolel enesel kohustus teavet hankida (Riigikohtu 19.10.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-05, p 17). Kohus leiab, et hagejal pidanuks eksimuse riski kandmiseks olema teadmine või vähemasti mõistlik kahtlus metsaraie tegemise võimatuse suhtes (vt nt Riigikohtu 13.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-16, p 40).
14.1.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejale lepingueelselt kättesaadavate avalike andmete alusel, mis on välja toodud muu hulgas vaidlusaluse lepingu p-s 1.6 oli teada, et metsaraie kostja kinnistul on lubatud. Tunnistaja K.-M. K. seletusega 28.09.2022 istungil (vt otsuse p-i 9.1) on tõendatud, et ka Keskkonnaamet pidas hagejale lepingueelselt jagatud teabe järgi metsaraiet kostja kinnistul võimalikuks ja et igasugused piirangud selleks puuduvad. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et iga kord, kui ta suhtles kostjaga, kontrollis ta metsaregistri andmeid kinnistu kohta (II kd, tl 67–69). Hagejale laekus tema koostööpartner Eesti Metsahindaja OÜ-lt teabe, et kinnisasjal on võimalik metsa majandada ja olemasolevad piirangud seda ei takista (vt otsuse p-i 9.2 ja Eesti Metsahindaja OÜ 01.12.2021 e-kirja (II kd, tl 31). Kohus leiab, et hagejal oli õigus kontrollida kinnistuga seotud kitsendusi ja piiranguid koostööpartneri vahendusel. Selliselt toimides on hageja olnud piisavalt hoolas. Hageja ei pidanud andmeid ise kontrollima. Hageja on kogunud teavet erinevatest allikatest (avalikult kättesaadavad andmed, näiteks metsaregister, Keskkonnaamet, koostööpartner), mistõttu on ta piisavalt hoolikalt täitnud kohustust teavet hankida. Hageja ei ole viidatud kohustuse vastu eksinud. Kohus on seisukohal, et hageja ei pidanud tegema Keskkonnaametile täiendavaid päringuid asjaolude kohta, mis võiksid kinnistul metsaraiet takistada. Hagejal võinuks selline kohustus tekkida olukorras, kus tal oleks tekkinud kahtlus metsa majandamise võimalikkuse suhtes. Praegusel juhul ei saanud hagejal taoline kahtlus tekkida, arvestades talle lepingueelselt kättesaadavaks olnud teabe mahtu ja sisu.
14.2.Kostja on väitnud, et hageja on tavapäraselt esitanud Keskkonnaametile päringuid kinnistutel asuvate piirangute kohta (I kd, tl 191-192). Seetõttu pidanuks hageja kostja hinnangul ka praegusel juhul tegema ametile päringu kostja kinnistul lasunud kitsenduste kohta. Hageja selgitas 07.01.2022 menetlusdokumendis, et Keskkonnaametile päringute tegemine ei ole tema majandustegevuses tavapärane. Hageja võib täiendava päringu teha olukorras, kus tal tekib kahtlus kinnisasja puudutavate andmete kohta (II kd, tl 27–30). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on lepingueelselt hankinud piisavalt teavet selle kohta, et metsaraie kostja kinnistul on võimalik. Seetõttu ei pidanud hageja tegema Keskkonnaametile täiendavaid päringuid Xxx kinnisasja kohta.
14.3.Kohus on seisukohal, et hageja ei kandnud eksimuse riisikot, mistõttu ei välista TsÜS § 95 lg 5 tema õigust tehingut tühistada.
15.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et täidetud on materiaalsed eeldused vaidlusalusel lepingu tühistamiseks TsÜS § 92 lg-te 1 ja 2 ning lg 3 p 1 alusel.
16.Hageja on saatnud kostjale 06.03.2019 lepingu tühistamise avalduse (TsÜS § 98 lg 1 esimene lause; I kd, tl 34–37). Kostja on hageja avalduse kätte saanud 06.03.2019 (I kd, tl 38). Hageja on järginud tehingu tähistamise tähtaega (TsÜS § 99 lg 1 p 2). Seega on täidetud ka tehingu tühistamise formaalsed eeldused.
17.Kohus leiab, et hageja on 06.12.2018 lepingu kehtivalt tühistanud. TsÜS § 90 lg 2 järgi tuleb tühistatud tehingu järgi saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Kostja sai hagejalt lepingu järgi 65 000 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 65 000 eurot TsÜS § 90 lg 2 ning VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 esimese lause alusel.
18.Kuna kohus rahuldab hageja nõude välja mõista kostjalt 65 000 eurot tehingu tühistamise tõttu, puudub vajadus käsitleda raha väljamõistmist lepingust taganemise tõttu. Kohus jätab tähelepanuta poolte väited seoses hageja lepingust taganemisega. Kohus rahuldab hageja esimese alternatiivina esitatud nõude välja mõista kostjalt 65 000 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja järgneva alternatiivse nõude asendada kostja tahteavaldused lepingu tingimuste muutmiseks ja välja mõista kostjalt 63 957 eurot. Alternatiivse nõude rahuldamata jätmist ei pea kohus põhjendama (TsMS § 442 lg 8 neljas lause).
19.Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude välja mõista kostjalt varalise kahju hüvitise 1151,24 eurot, mis koosneb kasutusvalduse seadmise lepingu sõlmimisel makstud notari tasust 324,98 eurot ja riigilõivust 72 eurot, metsamajandamise kava koostamise eest makstud 204,26 eurost ja kohtueelsetest õigusabikuludest 550 eurot.
19.1.TsÜS § 101 lg 1 sätestab, et isik, kes on tehingu käesolevas jaos sätestatud alustel ja korras tühistanud, võib nõuda teiselt poolelt kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on tehingu tühistanud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks tehingut teinud.
19.2.Hageja on tõendanud, et seoses vaidlusaluse lepingu sõlmimisega on ta maksnud notari tasu 324,98 eurot (I kd, tl 64), riigilõivu 72 eurot (I kd, tl 63) ja tasu metsamajandamise kava koostamise eest 204,26 eurot (I kd, tl 39). Kuna kostja ei olnud kohtueelselt valmis tagastama hagejale lepingu alusel saadud raha, oli hageja sunnitud pöörduma abi saamiseks advokaadi poole, kandes õigusabikulusid 550 eurot (I kd, tl 40). Advokaat osutas hagejale õigusabi ca 4,6 tundi, koostades 06.03.2019 lepingu tühistamise avalduse ja nõudekirja. Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu oli 120 eurot, millele lisandub käibemaks (I kd, tl 61 pöördel). Kohus leiab, et kohtueelse õigusabi kasutamine oli põhjendatud. Tegemist on piisavalt keerulise vaidlusega ja hagejal oli õigus pöörduda advokaadi poole oma õiguste kaitseks. Hagejale osutatud õigusabi on mõistliku kestusega ja tunnitasu suurus ei ole ülemäära kõrge.
19.3.Kohus leiab, et lepingu sõlmimise tõttu on hagejal tekkinud otsene varaline kahju 1151,24 eurot (VÕS § 128 lg-d 1–3). Lepingu sõlmimise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Hageja tuleb asutada olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks tehingut teinud (TsÜS § 101 lg 1 teine lause, VÕS § 127 lg 1). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 1151,24 eurot TsÜS § 101 lg 1 alusel.
20.Kohus on kohaldanud 03.05.2019 määrusega hagi tagamise abinõu ja seadis hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi 66 079,39 eurot kostjale kuuluvale kinnistule Xxx tsiviilasjas tehtava lahendi tagamiseks (I kd, tl 44–46). Kuna hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna (TsMS § 445 lg 2).
21.Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Märgitud säte näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
22.Hageja esitas käesolevas menetluses oma menetluskulude nimekirja 31.10.2022. Hageja menetluskuludeks on õigusabikulud 7427 eurot (käibemaksuta) ja riigilõiv 1150 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta) kokku 74 tunni ja 16 minuti ulatuses.
23.Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
24.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
25.Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu 1150 eurot. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1100 eurot ning hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, millised tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista.
26.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati hagejale käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenust tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 100 eurot (käibemaksuta) tasuna mõistlik.
27.Hagejale on menetluses ostutatud õigusabi teenust kokku 74 tundi ja 16 minutit. Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt.
27.1.Esiteks märgib kohus, et ei nõustu osaliselt kostja vastuväidetega ja leiab, et menetluskulude nimekirjas kajastuv menetlustoimingud „Kohtu 10. augusti 2020. a nõudega tutvumine ja hagiavalduse täienduse koostamine ning lisade komplekteerimine“, „Kompromissläbirääkimised ja hageja 07. jaanuari 2022. a seisukoha koostamine ning kohtule esitamine“ ning „Kohtuistungiks ettevalmistamine“ on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud menetluskulude nimekirjas välja toodud mahus. Kohtu hinnangul ei ole tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust arvestades nimetatud menetlustoimingutele kulunud ajad ülepaisutatud.
27.2.Kohus nõustub aga kostja vastuväitega selles osas, et ajakulu 6 tundi ja 34 minutit menetlustoimingule „Kohtu 19. veebruari 2021. a ja 30. aprilli 2021. a nõuetega tutvumine ning hageja 13. aprilli 2021. a seisukoha koostamine ja kohtule esitamine“ ning 7 tundi ja 25 minutit menetlustoimingule „Materjali läbitöötamine ja kohtu 27. oktoobri 2022. a istungiks ettevalmistamine“ ei ole osaliselt põhjendatud ja vajalik. Arvestades kohtu 19.02.2021 ja 30.03.2021 nõuete ning hageja poolt 13.04.2021 esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, peab kohus nimetatud kohtunõuetega tutvumiseks ja seisukoha koostamiseks kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 5 tundi. Arvestades tsiviilasja keerukust, menetluses esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks 27.10.2022 istungiks ettevalmistamiseks tuleb pidada 5 tundi.
27.3.Lisaks eeltoodule asub kohus seisukohale, et osaliselt ei ole põhjendatud hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad ajakulud menetlustoimingutele „Kliendikoosolekud enne ja pärast kohtuistungit“ mahus 1 tund 30 minutit ning „Kohtu 28. septembri 2022. a istungil osalemine“ mahus 2 tundi 35 minutit. Arvestades 28.09.2022 istungi kestvust (algus kell 10:00 ning lõpp 12:10), samuti arvestades, et menetlustoiming „koosolekud enne ja pärast kohtuistungit“ on osaliselt hõlmatud teiste menetlustoimingute ajakuluga (sh kohtuistungiks ettevalmistamiseks kulunud ajaga) peab kohus eelnimetatud menetlustoimingute põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks kokku 2 tundi ja 30 minutit.
27.4.Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud hageja lepingulise esindaja ülejäänud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et menetluskulude nimekirjas kajastuvad ülejäänud menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on välja toodud mahus põhjendatud ja vajalik.
28.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud mahus kokku 68 tundi ja 42 minutit. Arvestades asjaolu, et menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta), tuleb hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks lugeda kokku 6870 eurot (68 tundi 42 minutit x 100 eurot). Hageja ei taotle õigusabikulude hüvitamist koos käibemaksuga.
29.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 8020 eurot (riigilõiv 1150 eurot + õigusabikulud 6870 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.
30.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
31.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov Kohtunik Osaliselt muudetud TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.