Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Merike Varusk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-08-3953
Tsiviilasi
ASEhagi ASM(pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses.
Menetlusosalised ja nende
Hageja ASE(registrikood XXX, XXX); hageja lepinguline esindaja J Tepper; kostja ASM(pankrotis) (registrikood XXX); kostja seaduslik esindaja pankrotihaldur O Ennok (Cavere Õigusbüroo OÜ, XXX); kostja lepinguline esindaja K Kase.
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
21. oktoober 2008
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja J Tepper; kostja lepinguline esindaja K Kase.
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda
Edasikaebamise kord
2-08-3953 Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Hageja nõue ja põhjendused
2-08-3953
IV Kohtu põhjendused
2-08-3953 sõlmitud ei olnud, oli suuline kokkulepe ja hagejale esitatud arvetel oli kirjas viivise suurus 0,5 % viivist päevas. Kostja on hagile täies ulatuses vastu vaielnud, paludes hageja nõude rahuldamata jätta, kuna viivisnõue on ebamõistlikult suur. PankrS § 107 sätestab, et nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks ainult nõudeavalduse (tl 8), mille alusel kohtul puuduvad andmed hindamaks nõude põhjendatust. Hageja ei ole esitanud kohtule andmeid, milliste andmete alusel on ta viivist arvestanud. Puuduvad andmed selle kohta, millisest tähtajast alates tekkis hagejal õigus viivist nõuda, samuti ei ole hageja esitanud tõendeid viivise määra kohta – hageja lepingulise esindaja seletus viivise suuruse kohta ei ole tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 asjas tõendiks. Kuna kostja on palunud jätta hagi rahuldamata viiviste osas, mis ületavad põhinõude suurust ning kostja nõuete kaitsmise koosolekul on tunnustatud hageja nõuet põhivõla ja põhivõla suuruses viiviste osas, siis asub kohus seisukohale, et hageja on omaks võtnud, et kostja võlgnes hagejale veevarustuse ja elektrienergia eest kokku 124 932.76 krooni ning asjaolu, et poolte vahel oli suuline leping, millest tulenevalt olid pooled kokku leppinud viivise määras 0,5 % päevas. Samas on kostja palunud vähendada viiviste määra põhinõude suuruseni ja jätta seda ületavas osas hagi rahuldamata. Kohus leiab, et kostja vastuväited hagile on põhjendatud ja viide Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-66-05 punktile 18 on asjakohane. Nimetatud lahendis on Riigikohus asunud seisukohale, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud põhivõlast suuremat viivisnõuet. Hageja väited selle kohta, et hageja ei saanud kasutada raha äritegevuses ning võlgnevus on kaotanud oluliselt oma väärtuse on paljasõnaline ja tõendamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses ning kostja on palunud vähendada viivist, siis tulenevalt VÕS § 113 lg 8 ja § 162 tuleb jätta rahuldamata hageja viivise nõue summas 116 613.48. Seega tuleb jätta hagi rahuldamata.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.