Määruse teatavaks tegemise aeg 17. november 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei ja koht Tsiviilasja number
2-08-56865
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse kaudu avaldus OÜ I (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse kaudu (registrikood xxx, asukoht xxx) Võlausaldaja volitatud esindaja I G Võlgnik OSAÜHING I (likvideerimisel, registrikood xxx, asukoht xxx) esindaja likvideerija N P (isikukood xxx, elukoht xxx) Ajutine pankrotihaldur T V (postiaadress xxx)
Kohtuistungi kuupäev
05.11.2008.a
Istungil osalenud isikud
Võlausaldaja lepinguline esindaja I G Võlgniku esindaja likvideerija N P Ajutine pankrotihaldur T V
Resolutsioon Lõpetada OSAÜHING I (likvideerimisel, registrikood xxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Vabastada ajutine pankrotihaldur T V halduri kohustustest. Määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks N P (isikukood xxx). Välja mõista riigi arvelt T V kasuks ajutise pankrotihalduri tasu 6 700 (kuus tuhat seitsesada) krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutise halduri tasu kanda T V pangakontole nr xxx. Välja mõista OSAÜHINGUlt I (likvideerimisel) ajutise halduri tasu summas 10 100 (kümme tuhat ükssada) krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitis summas 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni. Määrus saata ajutise halduri tasu Raamatupidamiskeskusele (asukoht xxx).
maksmise
osas
täitmiseks
Kohtute
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates. Asjaolud Viru Maakohtu 03.10.2008.a määrusega algatati OÜ I (likvideerimisel) pankrotimenetlus, ajutiseks pankrotihalduriks nimetati T V. 04.11.2008.a esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutise pankrotihalduri aruanne võlgniku OÜ I (likvideerimisel) pankrotimenetluses
1.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotimenetluse ettevalmistamisel
1.1.Suheldes võlgnikuga nõudis pankrotihaldur võlgnikult andmed võlgniku viimase 5 aasta majandustegevuse kohta ning tehingute ja toimingute kohta, mis on tehtud, andmed kehtivate lepingute kohta; andmed võlgniku maksejõuetuks muutumise põhjuste kohta jne. Võlgnik esitanud halduri ülevaate kohustustest, ülevaade ka tehingutest mis tehtud üle 5 aasta tagasi. Ajutine haldur kogunud informatsiooni võlgniku kohta kolmandatelt isikutelt ja registritest.
1.2.Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördus pankrotihaldur erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et
1.võlgnik omab pangaarveid –AS H (jääk 0 kr).
2.kohustused pankadele puuduvad.
3.Maksuameti nõue võlgniku vastu 03.10.2008.a. seisuga 303 527 kr (põhivõlg 131 835 kr, millele lisanduvad intressid 171 692 krooni), nõue on sundtäitmisel.
4.Vararegistrite andmetel varad puuduvad.
5.Liisingfirmade andmetel lepingud puuduvad.
2(7)
5.Lääne-Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel kommertspandid: 1.järjekohal Sampo Pank (kantud 22.07.1997) 47 000 krooni, 2. järjekohal Sampo Pank kasuks (kantud 19.05.1998) summas 170 000 kr, kohustused pandipidajatele puuduvad.
8.Kohtutäituritel sundtäitmisel Maksu- ja Tolliameti nõue, Eesti Vabariik Maakohtu registriosakonna kaudu määratud trahvid.
2.Üldandmed võlgniku kohta Registriosakonnal andmetel: võlgnik äriregistris registreeritud 11.07.1996.a. Tegevuse algusest tegevjuhiks ja juhatuse liikmeks N P ja A T. 15.03.2004 on Lääne-Viru Maakohus otsusega tsiviilasjas nr. 2-687/03 otsustanud äriühing sundlõpetada ning määranud likvideerimismenetluse läbiviimiseks likvideerija. Likvideerijaks N P. Võlgnik tegevuseks oli reklaamitoodete loomine arvutustehnika abil (disainid, internetilehed jne). Tegevus toimus Narva rendipindadel. Võlgniku makseraskused hakkasid juba 2001 aastal (peamisel võlad Maksu- ja Tolliametile). Viimane majandustehing toimus 25.09.2003 aastal, mil müüdi võlgniku vara (arvutitooted ja kontoritehnika) täitemenetluse käigus. Võlgniku tegevus sellega lõppes.
3.Võlgniku varaline seisund Varad. Halduri kogutud ja esitatud andmete kohaselt äriühingul: Raha pangas 0 kroon. Rohkem vara ei ole. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt konservatiivselt hinnatuna varasid 0 krooni. Kohustused. Ajutisele haldurile teadaolevate võlgade kohaselt on ainult 2 võlausaldajat, kelleks Maksu- ja Tolliamet, seda 3.10.2008 seisuga 303527 krooni ja registriosakonna trahvimäärus 1200 kr. Maksuvõlad pidevalt suurenevad, seda intresside arvel. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad äriühingu varasid, seda vähemat summas ca 305 000 krooni ulatuses. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu, selgitanud välja, et puuduvad rahalised vahendid, puudub kasumlik tegevus ja ka võimalus tegevuse alustamiseks. Seetõttu ei ole võimalik katta kõiki võlgu. Ajutine haldur seisukohal, et kuna võlgniku omakapital on selgelt negatiivne, siis puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu.
4.Hinnang võlgniku maksevõimelisusele Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning võlgniku finantsolukord on pidevalt halvenenud (arvestatavate intresside arvel). Kuna võlgniku majandustegevus on lakanud, siis ei ole võimalik võlgniku majandusliku olukorra järsk paranemine. Pankrotiseadus mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Hinnates eeltoodut on pankrotihaldus seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks, seda ka tulevikus. 3(7)
Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu.
5.Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja tagasinõuete esitamise võimalustest Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnik tegeles internetilehtede disainiga ja muude reklaamitoodete pakkumisega. Tellijateks nii Tallinna kui ka Narva firmad. Majandustegevus oli kahjumiga, mida finantseeriti maksukohustuste mittetäitmise arvel. Tegevus lõppes võla sundsissenõudmismenetluse alustamise tõttu. Nüüdseks võlgnikul puudub majandustegevus, kehtivad töösuhted puuduvad. Võlgniku omakapital oli juba 31.12.2002 aasta seisuga ca 200 000 krooni negatiivne. Maksujõuetuse põhjustena ei ole ajutine haldur tuvastanud kuriteo tunnustega tegusid. Maksejõuetuse põhjused muud, seda PankrS tähenduses. Maksejõuetuse põhjustanud osaliselt juhtimisvead, mis seisnenud juhatuse liikme poolt hoolduskohustuse täitmata jätmises. Kuid vastavaid nõudeid ei ole võimalik esitada, kuna nõuete esitamise võimalus on aegunud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku poolt äriühingu maksejõuetuse põhjustamist KarS § 384 mõttes ning vara varjamist pankrotimenetluses KarS § 385 kohaselt. Ajutine haldur ei pea võimalikuks tagasivõitmisnõuete esitamist, kuna on kohaldatav aegumine. Pankrotimenetluses ainukeseks raha saamise võimaluseks oleks haginõude esitamine juhatuse liikme vastu seoses pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmisega (kahju: tekkinud maksuintressid perioodil 01.01.2006-03.10.2008). Pankrotiavalduse mitteesitamine on käsitletav juhtimisveana. Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks ja/või tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Pankrotimenetluse ajutine haldur on tuvastanud juhatuse liikme tegevuses raske juhtimisvea tunnuseid, mis seonduvad pankrotiavalduse mitteesitamisest tuleneva kahjuga. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik peab võimalikuks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 50000 kr, mis kataks ajutise haldur ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Kokkuvõtvalt hinnangud ja ettepanekud Esialgse saadud andmete analüüsi põhjal ajutise halduri arvates võlgniku maksejõuetuse põhjusteks ei olnud kuriteo tunnustega teod. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise aluste olemasolu käesolevas pankrotimenetluses. Ajutine haldur on tuvastanud ka selgeid juhtimisvea tunnuseid. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning nii arvestades et puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning puuduvad tagasinõuete esitamise võimalused siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 4(7)
Kui kohus rahuldab võlausaldaja pankrotiavalduse ja kuulutab välja võlgniku pankroti, siis ajutine haldur on nõus jätkama tegutsemist pankrotihaldurina. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29 palub pankrotihaldur
1.lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu;
2.avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded;
3.määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks N P,
4.mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis (taotlus lisatud);
5.vabastada ajutine pankrotihaldur halduri kohustustest. Menetluse käik Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur esitatud ettekande juurde. Kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, arvab pankrotihaldur, et võlgniku pankrotimenetluse on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Palub määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks likvideerija N P, mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis. Võlausaldaja esindaja toetab pankrotihalduri arvamust. Leiab, et menetluse jätkamine ei ole otstarbekas ning palub lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. N P on pankrotimenetluse lõpetamisega nõus. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Tuvastatud on, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata OÜ I dokumentide hoidjaks likvideerija N P.
5(7)
Ajutise pankrotihalduri tasu määramine Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kuulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 1 lg 7 kohaselt pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata otsustab kohus vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest justiitsministri 18.12.2003 määruses nr 71 sätestatud korras ja suurustes. Sama määruse § 2 lg 8 järgi võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvates sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest tasu määramiseks. Taotluse kohaselt kulunud ajutisel halduril oma ülesannete täitmiseks 21 tundi, mis ajutise halduri tunnitasu 800 krooni juures teeb kokku ajutise halduri tasuks 16 800 krooni, samuti pankrotimenetluse teenindamise kulud, sh transport, side, paljundus jne 2 500 krooni. Arvestades piisavate rahaliste vahendite puudumisega võlgnikul ja võlausaldaja poolt deposiiti mittetasumisega, kuid arvestades asjaoluga, et ajutisel halduril on õigus saada tasu oma tehtud töö eest, siis kuuluksid ajutise halduri tasu ja kulutused välja mõistmisele riigi vahenditest Justiitsministri 18.12.2003.a määruses sätestatud määras. Tulenevalt eeltoodust palub ajutine haldur:
1.Välja mõista ajutise haldurile ajutise halduri tasu 16 800 krooni ja kulutuse hüvitis 2 500 krooni, sh riigi vahenditest välja mõista ajutise halduri tasu summas 6 700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ja võlgnikult välja mõista ajutise halduri tasu summas 10 100 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitis summas 2 500 krooni. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PankrS §-st 11 tuleneb, et pankrotivarast või võlausaldaja deponeeritud vahenditest tasutakse ajutise halduriga seotud kulud. Käesoleva pankrotiasjas ei ole võlausaldajalt nõutud kohtudeposiiti rahaliste vahendite tasumist pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldaja on nõus pankrotimenetluse lõpetamisega raugemise tõttu. Samas ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks vastavalt PankrS § 23. Osaühingul puudub piisavalt rahalisi vahendeid ning vara ajutise halduri tasu väljamaksmiseks. Seega puuduvad võimalused tasuda ajutisele haldurile tema poolt kohtu määramisel tehtud töö eest kogu summa pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu summas 6 700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvates sotsiaalmaks) tuleb välja mõista riigilt ja võlgnikult välja mõista halduri tasu 10 100 krooni ja kulutuste hüvitis 2 500 krooni.
6(7)
Kohtumäärus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes pankrotiseaduse § 1 lg 2, 3, § 23 lg 1 § 27, § 29, § 157 p 2, § 165 lg 3, TsMS § 463-466.
/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.