Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta välja andes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 30 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate välja andes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni.

Asjaolud ja avaldus 08.09.2008.a. esitas OÜ H (likvideerimisel) likvideerija I B avalduse OÜ H (likvideerimisel) pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti välja kuulutamiseks. Osaühing on täielikult maksejõuetu, osaühingu majandustegevus on lõppenud. 26.06.2008.a. võtsid osaühingu osanikud vastu otsuse OÜ H (likvideerimisel) lõpetamiseks ning 09.07.2008.a. on äriregistrisse tehtud selle kohta lõpetamiskanne. Ajutise halduri aruanne Võlgnik kanti registrisse 31.08.1998.a. Tema põhiliseks tegevusalaks olid infoteenused internetis. Osakapitali suurus 40 000 krooni. Võlgniku majandustegevus lõppes sisuliselt 2004.a. seoses teise omaniku surmaga, kes oli võlgniku põhiline tegevjõud ja ajupotentsiaal. Võlgnikul on varasid kokku 1006 krooni, mis on võlgnikul kassas ning kohustusi 51 572.10 krooni, mille moodustavad maksuvõlad (sh käibemaks 19 056 krooni ja viivis 21 396 krooni) – 40 452 krooni; võlg Tele2 Eesti AS-ile (hankija) – 11 070.10 krooni ning võlg SEB Panga ees – 50 krooni. Äriühingu majandustegevus lõppes 2004.a. seoses äriühingu põhitegevust tegeva osaniku ja juhatuse liikme surmaga. Likvideerimine venis seoses pärijatevahelise vaidlusega, mis takistas ka teistel juhatuse liikmetel äriühingu likvideerimist. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Reaalseid vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur leidnud. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab haldur teise osaniku G O ’i surma, mis lõpetas äriühingu majandustegevuse ja tõi sellega kaasa maksejõuetuse. Ajutine haldur ei tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et pankrotimenetlus tuleb kooskõlas Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 raugemise tõttu lõpetada, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasinõudmise või võitmise reaalne võimalus.

Kohtuistung Kohtuistungil 16.10.2008.a. jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, kohustused ületavad oluliselt rahalisi vahendeid, selgeid võimalusi tehingute tagasivõitmiseks 2(4)

haldur ei tuvastanud. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri aruandega ja oli nõus kandma ajutise halduri töötasu ja tehtud kulutused olemasoleva pankrotivara ulatuses. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti väljalja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 51 572.10 krooni, vara ainult kassas oleva raha näol summas 1006.00 krooni, millest ilmselgelt ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks, sest juba ainuüksi ajutise halduri kulude hüvitis ning mõistlik töötasu koos sellelt makstavate riigimaksudega ületavad selle summa. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Võlausaldajad ei ole nõustunud tasuma pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi haldur ei tuvastanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg-le 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg-le 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 16 100.00 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 2850.00 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 6 alusel kuulub OÜlt H (likvideerimisel) võlgniku olemasoleva vara arvelt välja mõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks 1006.00 krooni. Nimetatud kulu arvestamise korra § 2 lg 8 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). 3(4)

Kuna võlgnikul on reaalselt vara 1006.00 krooni ulatuses, millest ei piisa ajutise pankrotihalduri töö ja kulutuste eest tasumiseks, tuleb riigi arvelt ajutisele pankrotihaldurile välja maksta ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks 6 700.00 krooni. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule I B ’ile.

Mare Kõlvart Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.