Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

I Asjaolud ja menetluse käik Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.03.2006 lepingu KL08273-FRA01 ja 01.03.2006 lepingud postiteenuste osutamiseks. Lepingu kohaselt kohustus võlausaldaja võlgniku poolt võlausaldajale edasi antud postisaadetised vastu võtma, frankeerima ja edastama väljastamiseks kättetoimetavale postiettevõttele. Võlgniku kohustuseks jäi osutatud teenuste eest võlausaldajale kinnitatud hinnakirja alusel tasuda. Arvete tasumisega viivitamisel kohustus võlgnik tasuma viivist 0,15 % päevas. Nimetatud lepingute alusel esitas võlausaldaja võlgnikule perioodil 14.09.2006-14.03.2007 12 arvet kogusummas 696 270.70 krooni, mis on võlgniku poolt tasumata. Võlausaldaja kasutas lepingust tulenevat viivise nõudeõigust ja leiab, et viivisevõla suuruseks on 349 251.65 krooni. Kokku võlgneb võlgnik võlausaldajale 1 045 522 krooni. 22.11.2007 saatis võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlausaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks kohtule järgmised tõendid: aktsiaseltsi xxx lepingute üldtingimused (tl 11-13); xxx teenuste leping (tl 14-15); frankeerimisleping (tl 1617); arved (tl 18-51); pankrotihoiatus (tl 52-53); standardkirja kviitung (tl 54). Võlgnik on pankrotiavaldusele vastu vaielnud, kuna leiab, et võlausaldaja nõue ei ole selge ning võlausaldaja ei ole tõendanud nõude olemasolu. Võlausaldaja väidetav nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingust KL08273-FRA01 ning nimetatud lepingu alusel osutatud teenusest ning osutatud teenuste eest arvete tasumata jätmisest. Võlgniku vastuväite kohaselt ei ole võlgnik võlausaldaja poolt märgitud ajal ja koguses vastavat teenust saanud, mistõttu tal ei lasu kohustust teenuse eest tasuda. Lepingus märgitud postisaadetisi üle andma volitatud isik ei ole võlausaldaja poolt märgitud perioodil saatekirju ega postisaadetisi üle andnud, mistõttu võlausaldaja ei saanud võlgnikule lepingus märgitud teenust osutada. Võlausaldaja on tõendanud, et poolte vahel on sõlmitud leping, kuid on jätnud tõendamata, et ta on võlgnikule teenust osutanud. Võlgniku hinnangul on arvete väljastamine võlgnikule eksitus. 28.10.2008 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja esindaja võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Võlgnik vaidles võlausaldaja nõudele vastu ning selgitas, et võlgnik ei ole võalusaldaja pankrotiavaldust kätte saanud.

II Kohtu põhjendus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 15 lg 2 p 4 sätestab, et kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. Kohus leiab, et võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust põhistanud ega tõendanud nõude olemasolu, mistõttu pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata ja võlgniku pankrotimenetlus tuleb jätta algatamata.

2-07-51872

Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud 02.03.2006 lepingu KL08273-FRA01 ja 01.03.2006 lepingud postiteenuste osutamiseks. Lepingu kohaselt kohustus võlausaldaja võlgniku poolt võlausaldajale edasi antud postisaadetised vastu võtma, frankeerima ja edastama väljastamiseks kättetoimetavale postiettevõttele. Võlgniku kohustuseks jäi osutatud teenuste eest võlausaldajale kinnitatud hinnakirja alusel tasuda. Arvete tasumisega viivitamisel kohustus võlgnik tasuma viivist 0,15 % päevas. Nimetatud lepingute alusel esitas võlausaldaja võlgnikule perioodil 14.09.2006-14.03.2007 12 arvet kogusummas 696 270.70 krooni, mis on võlgniku poolt tasumata. Võlausaldaja kasutas lepingust tulenevat viivise nõudeõigust ja leiab, et viivisevõla suuruseks on 349 251.65 krooni. Kokku võlgneb võlgnik võlausaldajale 1 045 522 krooni. Võlausaldaja on hoiatanud võlgnikku kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja võlgniku pankrot välja kuulutada. Võlgnik vaidleb pankrotiavaldusele vastu, kuna leiab, et võlausaldaja nõue ei ole selge, kuna võlausaldaja ei ole tõendanud teenuse osutamist võlgnikule. 28.10.2008 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja esindaja võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Võlgnik vaidles võlausaldaja nõudele vastu ning selgitas, et võlgnik ei ole võlausaldaja pankrotiavaldust kätte saanud. Võlausaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud kohtule tõendina poolte vahel sõlmitud lepingud ja võlgnikule esitatud arved. Asjaolu, et poolte vahel on sõlmitud võlausaldaja poolt nimetatud ja kohtule esitatud lepingud on võlgnik omaks võtnud. Võlgnik on vaidlustanud asjaolu, et võlausaldaja on osutanud võlgnikule eelnimetatud lepingute alusel teenust, mille eest esitatud arvete tasumata jätmisest on tekkinud väidetav võlgnevus. Võlgniku vastuväite kohaselt ei ole lepingus märgitud postisaadetisi üle andma volitatud isik võlausaldaja poolt märgitud perioodil saatekirju ega postisaadetisi võlausaldajale üle andnud, mistõttu võlausaldaja ei saanud võlgnikule lepingus märgitud teenust osutada, millest tulenevalt ei ole võlgnik võlausaldaja esitatud arveid tasunud. Pooled on palunud kohtult aega, et kontrollida pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet tõendavaid dokumente. 28.10.2008 toimunud kohtuistungil selgitas võlgniku lepinguline esindaja, et on käinud aktsiaseltsis Eesti Post tutvumas dokumentidega, mis on võlausaldaja nõude aluseks, kuid ükski esitatud dokumentidest ei ole seostatav võlgnikuga. Võlausaldaja lepinguline esindaja selgitas kohtuistungil, et võlausaldaja ei ole esindajale esitanud nõutud dokumente. Kohus leiab, et võlausaldaja ei ole täitnud PankrS § 10 lg 4 tulenevat kohustust, ega ole esitanud tõendeid oma nõude suuruse ja aluse kohta. Võlgnik on vaidlustanud teenuse osutamise võlausaldaja poolt ning võlausaldaja ei ole sellele vaatamata esitanud tõendeid teenuse osutamise kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks oleva nõue on tõendamata. Samuti selgitas võlgniku lepinguline esindaja 28.10.2008 toimunud kohtuistungil, et võlgnik ei ole kätte saanud pankrotihoiatust. Kohus leiab, et vaidluse korral pankrotihoiatuse kätteandmise üle tuleb võlausaldajal tõendada, et võlgnik on pankrotihoiatuse kätte saanud ja ainuüksi postisaadetise kviitung ei tõenda pankrotihoiatuse kättesaamist võlgniku poolt. Vastavalt postisaadetise kviitungile on märgitud võlgniku aadressiks Ilmarise 5-78 Tallinn (tl 54), samas kui võlgniku registrijärgne aadress oli xxx. Võlausaldaja on pankrotiavalduses põhistanud võlgniku maksejõuetust asjaoluga, et on võlgnikule esitanud pankrotihaoiatuse ja võlgnik ei ole seejärel 10 päeva jooksul võlgnevust tasunud. Kohus leiab, et kuna võlgnik on vaidlustanud pankrotihoiatuse kättesaamise ja võlausaldaja ei ole tõendanud pankrotihoiatuse kättesaamist võlgniku poolt, siis ei ole võlausaldaja põhistanud võlgniku maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlausaldaja ei ole tõendanud nõude olemasolu ega

2-07-51872 põhistanud võlgniku maksejõuetust, siis tulenevalt PankrS § 15 lg 2 p 4 jätab kohus võlgniku pankrotimenetluse algatamata. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus on jätnud võlausaldaja pankrotiavalduse alusel võlgniku pankrotimenetluse algatamata. Võlgnik on palunud jätta menetluskulud võlausaldaja kanda (tl 69). PankrS § 150 lg 3 sätestab, et kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja taotlus tuleb rahuldada ja menetluskulud jätta võlausaldaja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.