Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-88-08 Tartu, 12. november 2008. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Tambet Tampuu ja Peeter Jerofejev V. S hagi T. S vastu ühisvara jagamiseks. Viru Ringkonnakohtu 14. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-13700 T. S kassatsioonkaebus Hageja V. S (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Sergei Politðev Kostja T. S (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Valentina Manjuk 13. oktoober 2008. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Viru Ringkonnakohtu 14. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-13700 ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada T. S kassatsioonkaebuselt 7. mail 2008 tasutud kautsjon 1050 (üks tuhat viiskümmend) krooni ja 22. mail 2008 tasutud täiendav kautsjon 2150 (kaks tuhat ükssada viiskümmend) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.V. S (hageja) esitas 30. mail 2006 Viru Maakohtule hagiavalduse T. S (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt lahutati poolte abielu 9. märtsil 2006. Abielu jooksul omandasid pooled Narvas Xxxxxxxx mnt xx-x asuva korteriomandi, suvila aiandusühistus Elektron ja garaaþiboksi garaaþiühistus Õhu-Võmpel (garaaþiühistu osa). Hageja palus lõpliku nõudena jätta kostjale garaaþiühistu osa 80 000 krooni väärtuses ja hagejale korteriomand 780 000 krooni ja suvila 330 000 krooni väärtuses ning mõista kostjalt välja hüvitis 515 000 krooni hageja kasuks.
2.Kostja tunnistas hagi osaliselt. Ta leidis, et korter tuleb tunnistada tema lahusvaraks ja jätta tema omandisse. Korteri kasutamise õiguse sai 1977. aasta jaanuaris kostja esimene mees. Korter erastati 1996. aastal kostja nimele ja kinnistati 2005. aastal korteriomandiks. Kostja maksis 2000. aasta mais hagejale korteri eest hüvitise 35 000 krooni. Pärast korterist lahkumist ei tasunud hageja kommunaalteenuste eest ega osalenud korteri remontimisel. Kostja on hageja lahkumisest alates tasunud 46 800 krooni kommunaalteenuste eest ja 30 000 krooni korteri remondi eest. Kostja ei soovinud endale osalust garaaþiühistus. Suvila jagamisel tuleb kostja arvates kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsuse põhimõttest nii, et kostja osa on 90 000 krooni ja hageja osa 50 000 krooni. Pooled omandasid suvila 1992. aastal.
Kostja pidas suvilat üksinda üleval - tasus makseid ja tegi remonti. Pärast abielusuhte lõppemist erastas kostja suvila juurde teenindusmaa. Maa erastamise eest tasus kostja väärtpaberitega, mille andis talle tema isa V. V.
3.Viru Maakohus rahuldas 19. aprilli 2007. a otsusega hagi ja jagas poolte ühisvara hageja soovitud viisil. Maakohus luges perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 alusel poolte ühisvaraks korteriomandi, suvila ja garaaþiühistu osa ning jättis korteriomandi ja suvila kostjale ning garaaþiühistu osa hagejale. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 515 000 krooni ja jättis kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Maakohus leidis, et ei ole alust kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsuse põhimõttest PKS § 19 lg 2 järgi. Pooled ei vaidle selle üle, et korteriomand ja suvila tuleb jätta kostja omandisse ning garaaþiühistu osa hagejale. Nad jõudsid kokkuleppele, et korteriomandi väärtus on 780 000 krooni, suvila väärtus 330 000 krooni ja garaaþiühistu osa väärtus 80 000 krooni. Seega on pooltel kokku ühisvara 1 190 000 krooni väärtuses, millest kummalgi poolel on õigus varale 595 000 krooni väärtuses. Kuna hagejale jääb kokku ühisvara 80 000 krooni väärtuses, tuleb kostjalt mõista hageja kasuks enam saadud ühisvara eest välja hüvitist 515 000 krooni.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega: 1) lugeda korteriomand kostja lahusvaraks või kalduda selles osas ühisvara jagamisel kõrvade abikaasade osade võrdsuse põhimõttest kostja kasuks ja jätta korter kostja omandisse; 2) kalduda suvila jagamisel kõrvade abikaasade osade võrdsuse põhimõttest ja jätta suvila kostja omandisse; 3) jätta kostja omandisse garaaþiühistu osa ja mõista selle eest kostjalt välja hüvitis hageja kasuks.
22.novembril 2007 esitas kostja ringkonnakohtule taotluse uute eksperdihinnangute lisamiseks asja materjalide hulka, et tõendada korteriomandi ja suvila väärtuse muutumist kohtumenetluse ajal.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Viru Ringkonnakohus rahuldas 14. aprilli 2008. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistades maakohtu otsuse kostjalt hageja kasuks välja mõistetud hüvitise suuruse osas ja mõistes kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 425 000 krooni. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ega korranud maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus jättis poolte apellatsiooniastme menetluskulud kummagi poole enda kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt soovis hageja jagada poolte ühisvara - korteriomandit, suvilat ja garaaþiühistu osa. Maakohtu otsusega jääb korteriomand ja suvila kostja omandisse ning garaaþiühistu osa hagejale. Maakohus leidis õigesti, et korteriomand on poolte ühisvara, kuid jättis põhjendamatult kõrvale kaldumata abikaasade osade võrdsuse põhimõttest. Korteriomandi jagamisel tuleb PKS § 19 lg 2 p 1 alusel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdusest ja jagada korteriomand poolte vahel nii, et hageja osaks jääb 1/3 ja kostja osaks 2/3 mõttelist osa, sest esineb kostja tähelepanuvääriv huvi - korter anti 1977. aastal üürile kostja esimesele abikaasale, kes abielu lahutamise järel lahkus eluruumist.
Maakohus jagas õigesti suvila ja garaaþiühistu osa ja ringkonnakohus ei pidanud TsMS § 654 lg 6 järgi vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi selles osas korrata. Kuna korteriomandi jagamisel tuleb abikaasade osade võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda, tuleb muuta ka kostjalt hageja kasuks väljamõistetava hüvitise suurust. Pooltel on kokku ühisvara 1 190 000 krooni väärtuses. Hagejale peab jääma vara 505 000 krooni väärtuses (garaaþiühistu osa, s.o vara 80 000 krooni väärtuses, hüvitis 1/2 suvila väärtusest, s.o 165 000 krooni, hüvitis 1/3 korteriomandi väärtusest, s.o 260 000 krooni). Kostjale peab jääma vara 685 000 krooni väärtuses (1/2 suvila väärtusest, s.o 165 000 krooni ja 2/3 korteriomandi väärtusest, s.o 520 000 krooni). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis 425 000 krooni (1/2 suvila väärtusest + 1/3 korteriomandi väärtusest, s.o 165 000 + 260 000 krooni). Vastuseks kostja ringkonnakohtu istungil esitatud taotlusele arvestada asja lahendamisel 7. oktoobri 2007. a eksperdihinnangus näidatud korteriomandi ja suvila hindasid, märkis ringkonnakohus, et uute hindade arvestamiseks ei ole alust, sest asja materjalide hulgas on eksperdihinnangud, mis koostati
21.veebruaril 2007. Kostja ei ole esitanud mõistlikke põhjendusi, miks oli vaja ühisvara uuesti hinnata kaheksa ja pool kuud hiljem. Samuti ei ole hindade vahe vana ja uue eksperdihinnangu järgi sedavõrd suur, et apellatsioonkaebuse läbivaatamisel oleks vaja arvestada uusi hindu.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 425 000 krooni, ja palus tühistatud osas teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 320 000 krooni. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt määras ringkonnakohus vääralt kindlaks ühisvara väärtuse ja sellest tulenevalt ka hagejale makstava hüvitise suuruse. Ringkonnakohus jättis põhjendamatult arvestamata eksperdihinnangud, mille kostja esitas ringkonnakohtule ja mis tõendavad, et korteriomandi ja suvila väärtus on kohtumenetluse ajal vähenenud kokku 180 000 krooni. Sellega rikkus ringkonnakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-t 8. Lisaks jättis ringkonnakohus hüvitise väljamõistmisel arvestamata, et garaaþiühistu osa jäi hageja omandisse, kuid kostja osa sellest on 40 000 krooni. Arvestades eksperdihinnangutes sisalduvat ühisvara väärtust ja asjaolu, et kostjal on õigus poolele garaaþiühistu osa väärtusest, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis 320 000 krooni.
8.Hageja ei vastanud kassatsioonkaebusele tähtaegselt.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus jättis ebaõigesti arvestamata kaks eksperdihinnangut, mille kostja esitas 22. novembril 2007 ringkonnakohtule korteriomandi ja suvila väärtuste muutumise tõendamiseks ning mille ringkonnakohus võttis 26. märtsi 2008. a kohtuistungil protokollilise määrusega asja materjalide juurde.
TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 238 lg 5 esimese lause järgi võib kohus jätta vastu võetud tõendi arvestamata TsMS § 238 lg-tes 1-3 sätestatud alustel või TsMS § 238 lg 5 teise lause järgi siis, kui vastu võetud tõend on ilmselt ebausaldusväärne. Ringkonnakohus ei ole viidanud nendele sätetele, ega põhjendanud talle esitatud kahe eksperdihinnangu arvestamata jätmist nende sätete järgi.
11.Ringkonnakohus põhjendas oma otsuses, et korteriomandi ja suvila väärtuste arvestamiseks kostja esitatud eksperdihinnangute järgi ei ole alust, sest varem on asja materjalide juurde võetud hageja esitatud 21. veebruaril 2007 koostatud eksperdihinnangud ning kostja ei ole esitanud mõistlikke põhjendusi, miks tuleks nii lühikese aja möödudes uuesti hinnata vara väärtust. Lisaks märkis ringkonnakohus, et ka korteriomandi ja suvila võrreldud väärtuste vahe ei ole sedavõrd erinev, et ühisvara jagamisel tuleks lähtuda korteriomandi ja suvila hilisematest väärtustest. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu eeltoodud põhjendustega. Kolleegium jääb varasema seisukoha juurde, et abikaasade ühisvara jagamisel tuleb omandist ilma jäänud abikaasale tagada õiglane hüvitis. Õiglast hüvitist on võimalik maksta, kui pooled taotlevad, et kohus määraks omandi väärtuse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Seega tuleb õiglase hüvitise tagamiseks võtta ühisvara jagamisel jagatavate asjade väärtuste määramisel aluseks ringkonnakohtule esitatud tõendid asjade väärtuse kohta (vt Riigikohtu 3. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-07, p 14).
12.Ringkonnakohus jättis hagejale väljamõistetavast hüvitisest ebaõigesti maha arvamata kostja osa garaaþiühistu osa väärtusest, s.o 40 000 krooni. Suvila (väärtusega 330 000 krooni) ja garaaþiühistu osa (väärtusega 80 000 krooni) jagati poolte vahel võrdsetes osades. Seega oli kummalgi poolel õigus selles osas varale 205 000 krooni väärtuses. Korteriomandi (väärtusega 780 000 krooni) jagamisel kaldus ringkonnakohus kõrvale osade võrdsuse põhimõttest kostja kasuks, mille tulemusena jäi hagejal õigus 1/3-le korteriomandi väärtusest, s.o 260 000 kroonile ja kostjal 2/3-le korteriomandi väärtusest, s.o 520 000 kroonile. Seega oleks maakohtule esitatud eksperdihinnangutes märgitud asjade väärtusi arvestades olnud hagejal õigus saada ühisvara jagamise tulemusena vara 465 000 krooni väärtuses ja kostjal 725 000 krooni väärtuses. Kuna hagejale jäi ühisvara jagamise tulemusel garaaþiühistu osa 80 000 krooni väärtuses ja kostja sai ühisvarast asju kokku 1 110 000 krooni väärtuses, siis sai kostja ühisvara talle arvestatud väärtusest rohkem 385 000 krooni väärtuses, mitte aga 425 000 krooni väärtuses, nagu leidis ebaõigesti ringkonnakohus. Ringkonnakohtule esitatud uutes eksperdihinnangutes märgitud korteriomandi ja suvila väärtusi arvestades oleks sama arvestuskäigu järgi hagejal õigus saada hüvitist 320 000 krooni.
13.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tagastab kolleegium TsMS § 149 lg 4 alusel kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjoni. Kuna kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse ja saadab asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel otsustada asja lõplikul lahendamisel. Lea Laarmaa, Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.