Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Tsiviilasi nr 2-08-14462 krooni, millest tulenevalt edastas hageja volitusel tegelev Kreedix OÜ kostjale võlgnevuse ajatamise kohta maksegraafiku (tl 5), mille kostja kooskõlastas 13.03.2008.a. Maksegraafikust nähtuvalt tunnustas kostja võlgnevust hageja eest summas 126 444 krooni (sealhulgas menetluskulu 1444 krooni). Lisaks lepiti kokku, et ühe maksegraafiku järgse makse tasumata jätmisel loetakse kogu ülejäänud võla maksetähtpäev saabunuks ning Kreedix OÜ-l on õigus nõuda kokkuleppe rikkumise eest leppetrahvi summas 5000 krooni ning et nimetatud summa tähtajaks tasumata jätmisel kohustub kostja tasuma viivist 0,5% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Kostja on graafikujärgsest võlgnevusest tasunud vaid 25.03.2008.a 12 500 krooni. Seega on kostja põhivõlg hageja ees hagi esitamise (kohtusse saabus hagiavaldus 17.04.2008) seisuga 113 944 krooni. Põhivõlale lisaks nõuab hageja maksegraafikus kokkulepitud leppetrahvi 5000 krooni ning viivist summas 27 262.40 krooni (arvestus tl 7). 04.04.2008.a esitas Kreedix OÜ kostjale maksegraafikujärgse ülesütlemishoiatuse (tl 6), millest kostjale anti võimalus tasuda kogu senine maksegraafiku järgne võlgnevus (62 500 krooni ja viivis 21 465.20 krooni, kokku 84 065.20 krooni) hiljemalt 04.04.2008.a., hoiatades, et vastasel korral loetakse kogu võlamaksetähtaeg saabunuks ning hiljemalt 07.04.2008.a tuleb kostjal tasuda kogu põhivõlg, millele lisandub viivis ning leppetrahv. Kostja nimetatud hoiatusele ei reageerinud. Tuginedes võlaõigusseaduse § 8 lg 2, § 30 lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 2, § 100, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158 ja § 213 sätetele palub hageja välja mõista ülalnimetatud põhivõla, leppetrahvi ja viivised kogusummas 146 206.40 krooni. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad nende osas Kostja kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 34-37) ja täiendavas vastuses (tl 65-67) hagi õigeks ei võta ega tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid hagiavalduses toodud mahus. Kostja leiab, et tema võlgnevus hageja ees on 113 944 krooni (põhivõlg), leppetrahvi ja viivise nõuet ta ei tunnista Nimelt on hageja hagiavalduses esitanud mitmeid väärasid ja asjaolusid moonutavaid väiteid ning jätnud täielikult arvestamata kostja poolt hagejale ja tema esindajale Kreedix OÜ-le 21.02.2008.a saadetud vastulauses (tl 38-39) maksenõudele toodud faktid. Hagejalt kostjale esitatud arve-saateleht nr 0710340 maksetähtajaga 19.10.2007.a oli esitatud enne tööde üleandmist hagejalt kostjale, mistõttu ei saanud kostja seda ka aktsepteerida ning ei olnud alust arvet tähtajaga 19.10.2007.a tasuda. Kostja ei ole süüdi asjaolus, et hageja ei saanud endale võetud tööülesannetega hakkama ning teostas tööd lubatud 6 nädala asemel 10 kuuga. Kostja võttis mõningate puudustega töö vastu 01.01.2008.a., millega kaasnes kostjale märkimisväärseid kulutusi ja ebamugavusi. Hageja on jätnud kostja väitel märkimata, et 12.10.2007.a esitatud arve-saatelehele tehti omapoolsete rikkumiste tõttu kreeditarve summas 43 643 krooni, mistõttu jäi kostjal maksta hagejale 250 000 krooni. Vaatamata sellele, et hageja ei olnud kostjale töid üle andnud, on viimane tasunud juba osaliselt teostatud tööde eest 75 000 krooni ning enne maksegraafiku kokkuleppimist veel 50 000 krooni, kokku 125 000 krooni (tl 39-40). Hageja poolt esitatud maksegraafikul, milles on toodud esimene makse 27.02.2008.a., ei saa eelnevaid kuupäevi lugeda siduvaks ning nende põhjal kokkuleppe rikkumise eest leppetrahvi nõuda ei ole samuti alust. Graafiku projekti saatis hageja 2008.a veebruaris, kuid sellel ajal käis vaidlus kahe nädala jooksul ning vahetult enne allkirjastamist lepiti telefonitsi kokku, et graafik hakkab kehtima kokkuleppe allkirjastamise ajast ning põhisumma saab makstud kahe kuu jooksul ehk umbes 15. maiks 2008.a. Kostjale on selgusetu maksegraafikus toodud ja hageja poolt nõutav summa, mis sõnades on „ükssada kakskümmend viis tuha“, numbriliselt aga 126 444 krooni, millest tulenevalt võib vääraks muutuda ka hageja viivisearvestus. Kostja leiab, et kostja poolt on tõestatud väited hageja poolt tööde kehva kvaliteedi ja tähtaegade kohta, mis näitavad hageja suhtumust kostja poolt tellitud töösse, millest tingituna sai poolte vahel kokku lepitud ka pikem maksegraafik. Kuna kostjal ei olnud võimalust kokkuleppe 2 (5)

Tsiviilasi nr 2-08-14462 saatmise hetkel teha vastavaid muudatusi kokkuleppe teksti, siis eeldas ta, et suusõnaline kokkulepe on samuti kehtiv ning seda ei vormistatud kirjalikult. Seega ei ole kostja maksegraafikuga tagasiulatuvalt nõustunud. Eeltoodud kokkulepete põhjal vaidlustabki kostja viivisearvestuse. Kokkulepe sõlmiti telefonitsi Kreedix OÜ esindaja K. M. ning A. K. vahel 13.03.2008.a enne kirjaliku kokkuleppe saatmist Kreedix OÜ-le. Hageja leiab, et kostja paljusõnalised väited hagejapoolse viivituse kohta tööde tegemisel ja üleandmisel tuleb asjasse mittepuutuvatena jätta tähelepanuta. Hageja nõuded tulenevad kostja poolt aktsepteeritud maksegraafikust. Maksegraafikus näidatud võlgnevust summas 126 444 krooni ei ole kostja vaidlustanud. Kostja on nimetatud võlgnevusest 25.03.2008.a. ära tasunud 12 500 krooni. Põhivõla jääk on seega 113 944 krooni, mida kostja ka oma vastuses tunnistab. Kostja viivitas allkirjastatud maksegraafiku tagastamisega ning tagastas selle pärast mitmekordseid meeldetuletusi ning hoiatusi avalikustada võlgnevus maksehäireregistris. Kostja on maksegraafiku allkirjastanud 13.03.2008.a. Hageja on seisukohal, et kostja viivitus maksegraafiku kooskõlastamisel ei mõjuta graafiku kehtivust, kuna kostja on kõigi selles märgitud tingimustega tagasiulatuvalt nõustunud. Kostja väide, et hageja esindajaga lepiti suuliselt kokku võlgnevuse tasumises kahe kuu jooksul arvates maksegraafiku kostjapoolsest kooskõlastamisest e ca 15.05.2008.a. on põhjendamatu ja paljasõnaline. Sellisel juhul kaotanuks maksegraafik oma mõtte. Hoopis kostja andis telefoni teel lubaduse tasuda esimene graafikujärgne osamakse 14.03.2008.a ning teine 18.03.2008.a, millega hageja esindaja nõustus tingimusel, et järgmised maksed toimuvad maksegraafiku järgi. Kostja väide, et temal ei olnud kokkuleppe saatmisel ei olnud võimalik teha muudatusi kokkuleppe teksti, on paljasõnaline ja põhjendamatu. Kostja on maksegraafiku allkirjastanud ja sellele omakäeliselt märkinud allkirjastamise kuupäeva. Seega olnuks tal võimalik teha ka parandusi kokkuleppe tekstis, viidata väidetavale suusõnalisele kokkuleppe vms, mida kostja ei ole aga teinud. Kostja vastab hagejale väitega, et kokkulepet osamaksete tegemises 14.03.2008.a ja 18.03.2008.a ei ole olnud. Maksegraafikus võlgnevuse numbrites toodud summa 126 444 krooni ja selle sõnalises lahtikirjutuses “(ükssada kakskümmend viis tuhat krooni ja 00 senti)” esinev erinevus ei saa olla graafikujärgsete maksete tasumata jätmise põhjenduseks. Tegemist on numbrite sõnalises lahtukirjutuses esineva ilmse eksimusega, kuivõrd üksikute graafikujärgsete maksete kokkuliitmisel on samuti saadud maksete kogusummaks 126 444 krooni. Seega ei ole kahtlust, et poolte tegelik ühine tahe oli suunatud kostja võlgnevuse 126 444 krooni ositi maksmise tingimuste kindlaksmääramisele. Kostja vastuväide viivisearvestusele on hageja arvates põhjendamatu. Kostja on maksegraafiku allkirjastamisega võtnud endale kohustuse tasuda graafikujärgse makse tähtajaks tasumata jätmise korral viivist 0,5% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Kostja on nõustunud maksegraafiku esimese kahe maksetähtpäevaga tagasiulatuvalt ega ole millegagi tõendanud, et viivisearvestuse osas oleks kuidagi teisiti kokku lepitud. Isegi kui tinglikult nõustuda kostja vastuväidetega viivise arvestamisele 27.02.2008.a. ja 12.03.2008.a. graafiku järgi toimuma pidanud maksetelt, jääb arusaamatuks, millisel alusel kostja vaidleb vastu viivisenõudele maksetelt, mis pidanuks graafiku järgi toimuma pärast 13.03.2008.a. Kostja ei ole enda kinnitusel saanud 04.04.2008.a koostatud maksegraafiku ülesütlemise hoiatust (e-posti väljavõte vastavast perioodist tl 68). Kostja selgitab, et hagejale oli oluline, et 15.05.2008.a oleks kogu maksegraafikus toodud võlgnevus tasutud, millest tulenevalt jääb talle arusaamatuks, miks hageja on 04.04.2008.a koostanud graafiku ülesütlemise hoiatuse. Samuti jääb kostjale selgusetuks, miks ei saadetud ametlikku dokumenti tavalise või tähitud posti teel ega teavitatud telefonitsi. Samuti ei ole tehtud seda peale hoiatuses toodud tähtaja saabumist, 3 (5)

Tsiviilasi nr 2-08-14462 mis viitab kostja arvates asjaolule, et hageja soovib viiviste abil tagasi teenida ebakvaliteetselt ning mittetähtaegselt teostatud töödega saadud kahju. Lähtudes eeltoodust peab kostja alusetuks hageja leppetrahvi nõuet summas 5000 krooni. Samuti ei ole viiviste arvestamisel lähtutud pooltevahelistest suulistest kokkulepetest ning kostja arvete arestimisega (hageja taotlusel tagati hagi) on tehtud võimatuks võlgnevuse tasumine. Nimetatud väiteid peab hageja ebaõigeks. Maksegraafiku ülesütlemise hoiatus on saadetud kostja seadusliku esindaja Andres Kesküla e-posti aadressil 04.04.2008.a (tl 59-61). Kostjal ei ole alust leppetrahvi nõudele vastu vaielda isegi sel juhul, kui tema väide maksegraafiku mittekättesaamise kohta oleks tõene. Maksegraafikus on pooled kokku leppinud, et juba ühe graafikujärgse makse tasumata jätmise korral loetakse kogu ülejäänud võla maksetähtpäev saabunuks ning hagejal on õigus nõuda kokkuleppe rikkumise eest leppetrahvi 5000 krooni. Kokkuleppe sõnastusest ei tulene, et hageja üldse pidanuks kostjat maksegraafiku ülesütlemisest hoiatama. Kokkuleppe järgi on kogu ülejäänud võla maksetähtpäeva saabumine seatud sõltuvusse üksnes ühe graafikujärgse makse tasumata jätmisest. Hageja poolt ülesütlemishoiatuse edastamine 04.04.2008.a. so pärast seda, kui kostja kokkulepitud summas ei tasunud ka kolmandat graafikujärgset makset (26.03.2008.a. tasumiseks ettenähtud 25 000 krooni asemel tasus 25.03.2008.a. ainult 12 500 krooni), märgib üksnes hageja viimast katset kostjat kohtuväliselt kokkuleppe täitmisele mõjutada. Kostja poolt koostatud väljavõte [email protected] meilide inboxist perioodil 03.-05.04.2008.a., millega kostja soovib hoiatuse mittekättesaamist tõendada, ei ole tõendina kohane ja hageja vaidleb selle asja juurde võtmisele vastu. Dokumendist nähtub, et tegemist on väljavõttega, s o teatud valikuga nimetatud perioodil kostja e-maili aadressile saabunud e-kirjadest ja valiku koostajaks on olnud kostja ise. Pole välistatud, et kostja teadlikult jättis hageja 04.04.2008.a. e-kirja väljavõttesse märkimata, seetõttu ei saa nimetatud väljavõttest tõsikindlalt järeldada, et kostja hagejalt e-kirja ei saanud. Kui kostja soovis maksegraafiku ülesütlemise hoiatuse mittekättesaamist tõendada, tulnuks lisada kostja postkasti käsitletaval ajavahemikul sissetulnud kirjade nimekirja täielik väljatrükk. Kostja on oma täiendavale vastusele lisanud pangakonto väljavõtte, mille kohaselt arestimise hetkel oli arvel 60 000 krooni, aprilli lõpu seisuga aga juba enam kui 113 994 krooni (tl 69), millest tulenevalt ei olnuks probleem maksta mais 2008.a vastavalt suusõnalisele kokkuleppele poolte vahel kokku lepitud summa. Lähtudes eeltoodud seisukohtadest tunnistab kostja võlgnevust hageja ees 113 944 krooni, viiviste ja leppetrahvi nõue toetub aga vääratele ja moonutatud asjaoludele. Kostja on võtnud ühendust kohtuvälisele kokkuleppele jõudmiseks võtnud ühendust hageja esindajaga ning pakkunud uut maksegraafikut (tl 70-74), millise hageja on aga tagasi lükanud. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Esmalt annab kohus õigusliku hinnangu hageja nõude aluseks olevale dokumendile – maksegraafikule. Kohtu arvates on maksegraafik oma olemuselt pooltevaheline tingimuslik kompromissleping VÕS § 578 mõttes, millega lepingupooled on pikendanud kostja kohustuste täitmise aega ehk leping, millega kostja tunnistas oma kohustuse olemasolu hageja ees summas 126 444 krooni. Ka maksegraafikus viidatakse, et kostja võtab endale kohustuse tasuda müügilepingust tulenev võlgnevus. Asjas puudub sisuliselt vaidlus selles, et maksegraafiku koostamise ajaks oli hageja nõue kostja vastu sissenõutav (hageja väitel oli nõue sissenõutav 19.10.2007.a, kostja väitel võttis ta täitmise vastu 01.01.2008.a). Oluline on sellise järelduse tegemisel ka kostja sisuline õigeksvõtt võla põhiosa ehk maksegraafikus väljendatud osa suhtes. Samuti on maksegraafiku kui kompromisslepingu oluliseks osaks temas sisalduvad tingimused – leppetrahvi ja viivise võimalikud nõuded – mida arve-saatelehel ei ole. 4 (5)

Tsiviilasi nr 2-08-14462 Maksegraafiku kui iseseisva lepingu mõttes ei ole olulised poolte väited esialgse müügilepingu täitmise asjaolude kohta. Vaidlust võla põhiosa suuruses ehk summas 113 944 krooni ei ole ning selles osas tuleb haginõue kostja õigeksvõtuga rahuldada. Leppetrahvi osas ei näe kohus alust nõude rahuldamata jätmiseks ja seda järgmistel kaalutlustel. Kohus märgib, et asjas ei ole faktiliste tasumiste osas (kostja on tasunud maksegraafiku koostamise järgselt 26.03.2008.a ühe maksega 12 500 krooni) vaidlust. Vaidlus puudub ka selles, et vähemalt 13.03.2008.a allkirjastas kostja maksegraafiku. Isegi kui kohus asuks seisukohale (vt ka allpool), et enne maksegraafiku allkirjastamist selle kohaselt tehtama peetavad maksed (27.02.2008 25 000 krooni ja 12.03.2008 25 000 krooni) ei kuulunuks tagantjärgi vähemalt allkirjastamise kuupäeval maksmisele, on kostja igal juhul rikkunud maksegraafikut 26.03.2008 ja 09.04.2008 maksete osas. Kuivõrd pooled on kokku leppinud, et maksegraafiku rikkumisel muutub kogu võlg sissenõutavaks ja hagejal on õigus sellisel juhul nõuda leppetrahvi 5000 krooni, siis on hageja nõue selles osas põhjendatud. Kohtus ei ole leidnud millegagi tõendamist (vastaspool on need väited vaidlustanud ning tõendeid esitatud ei ole) - hageja väide, et kostja lubas teha kaks esimest graafikujärgset osamakset vastavalt 14.03.2008.a ja 18.03.2008; - kostja väide, nagu oleks kokku lepitud maksegraafikus kajastatud kogusumma tasumises kahe kuu jooksul selle allkirjastamisest kostja poolt. Leppetrahvi vähendamiseks alused antud juhul puuduvad, sest kostja täitis maksegraafikut mittetähtaegselt ja oluliselt väiksemas summas. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et arusaamatuks jääb hageja poolt ülesütlemise hoiatuse saatmise ja üldse ülesütlemise vajadus. Kui maksegraafiku kohaselt saabus ühe graafikujärgse makse tähtaegsel mittetasumisel nagunii õigusliku tagajärjena leppetrahvi ja viivise tasumise kohustus, siis puudus maksegraafiku ülesütlemiseks vajadus. Küll aga tuleb hageja sellist käitumist tõlgendada alljärgnevalt viivise arvutamise juures. Viivis. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on hagejal õigus rahalise kohustuse täitmise korral nõuda viivist lepingus kokkulepitud suuruses. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et temal puudus võimalus mõjutada maksegraafiku sisu, sh viivise määra (kostja tagastas selle allkirjastatuna ilma parandusteta), siis leiab kohus, et viivise nõue on hagejal õiguslikult põhjendatud, sh tagasiulatuvalt vaatamata maksegraafiku hilisemale allkirjastamisele. Hageja soovis aga eraldi maksegraafikut üles öelda, saates selleks 04.04.2008.a vastava hoiatuse, mille tekstist on selge, et maksegraafikut pidas hageja vähemalt selle kuupäevani kehtivaks ning sellisel juhul lähtub ka kohus hageja enda kui nõude esitanu tõlgendusest õiguslikule olukorrale. Kuna nimetatud hoiatuse kostjani jõudmise kohta puuduvad tõsikindlad tõendid (kohus ei loe e-posti väljatrükki piisavaks kinnituseks tahteavalduse kättesaamisest tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 3 ja § 70 mõttes, kuigi kostja enda koostatud e-mailide nimekiri ei ole samuti veenev), siis loeb kohus maksegraafiku kehtivaks kuni hagi esitamiseni ja arvutab hageja arvutatud viivised seisuga 14.04.2008.a (just sellise ajani on hageja viiviseid nõudnud) ümber järgnevalt: Maksetähtaeg summa viivituse päevad viivis 27.02.2008 25 000

0,5% x 25 000 x 14 = 1750 EEK 12.03.2008 50 000

0,5% x 50 000 x 13 = 3250 EEK 25.03.2008 37 500

0,5% x 37 500 = 187.50 EEK 26.03.2008 62 500

0,5% x 62 500 x 14 = 4375 EEK 09.04.2008 87 500

0,5% x 87 500 x 5 = 2187.50 EEK Seega on hageja kohtu hinnangul õigustatud nõudma viivist summas 11 750 krooni. Aluseid viivise vähendamiseks või selle lugemiseks ebamõistlikult suureks tulenevalt VÕS § 113 lg 8 ja § 162 sätetest kohus ei näe. Hageja, pidades maksegraafikut kehtivaks ja andes kostjale täiendavalt tähtaja selle täitmiseks, tuli sellega kostjale tema kohustuste täitmisel vastu. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. 5 (5)

Tsiviilasi nr 2-08-14462 Menetluskulud Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, kuid seda 89,39% (130 694 : 146 206.40 x 100) osas nõutud summast, siis on TsMS § 163 lg 1 sätetele tuginedes õiglane jaotada menetluskulu võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus ei pea võimalikuks rakendada TsMS § 163 lg 2 sätteid ja jätta menetluskulud suures osas või tervikuna hageja kanda tulenevalt asjaolust, et kostja pakkus menetluses kompromissi, sest üksnes põhivõla tasumise uue maksegraafiku pakkumine (mis on küll kostja esitatuga tõendatud) ei ole lahend, millesarnaselt oleks kohus asja lahendanud.

Toomas Talviste Kohtunik

6 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.