lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-31071/20

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.11.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-07-31071/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.11.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1386
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. november 2008 Tartu

Tsiviilasja number

2-07-31071

Tsiviilasi

Ljudmila Aleksejeva hagi Tamara Bahtinova vastu isiklike õiguste kaitseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. mai 2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ljudmila Aleksejeva apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

21. oktoober 2008

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja):

XXXXXXXXXXX)

esindajad

RESOLUTSIOON

Ljudmila

Aleksejeva

(isikukood

Vastustaja (kostja): Tamara

XXXXXXXXXXX)

Apellatsioonkaebus rahuldada.

Bahtinova

(isikukood

Tühistada Tartu Maakohtu 28. mai 2008 otsus täielikult. Teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ning 1) tunnistada Tamara Bahtinova poolt 12.06.2007 toimunud KÜ XXX XX üldkoosolekul Ljudmila Aleksejeva suhtes kasutatud väljendid „loll“ ja „lurjus“ Ljudmila Aleksejeva au teotavateks ja 2) kohustada Tamara Bahtinovat edaspidi hoiduma Ljudmila Aleksejeva suhtes au teotavate väljendite (s.h „loll“ ja

„lurjus“) kasutamisest.

Edasikaebamise kord

Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Tamara Bahtinova kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Ljudmila Aleksejeva esitas kohtule hagi, milles taotles alternatiivnõudena kas a) kohustada kostjat korteriühistu XXX XX üldkoosolekul lükkama ümber hageja suhtes kasutatud ebaõiget faktiväidet „lurjus“, hoiduma hageja suhtes ebaõigete väärtushinnangute, sealhulgas „loll“, avaldamisest ning vabandama hageja ees korteriühistu üldkoosolekul, või b) kohustada kostjat hoiduma õigusvastasest käitumisest, hageja suhtes ebaõigete väärtushinnangute, sealhulgas „loll“ ja „lurjus“ kasutamisest, informeerima üldkoosolekut kohtuotsusest ning hageja ees vabandama. Hagiavalduse kohaselt on hageja korteriühistu XXX XX esimees. 12.06.2007 toimunud korteriühistu üldkoosolekul solvas kostja hagejat, nimetades teda „lolliks“ ja „lurjuseks“. Öeldut kuulsid kõik koosolekul viibinud korteriühistu liikmed ja see on fikseeritud korteriühistu üldkoosoleku protokollis. Kostja on teotanud hageja au sellega, et häbistas ja laimas hagejat majaelanike ees.
2.Kostja Tamara Bahtinova hagile ei vastanud.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus jättis 28. mai 2008 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt puudub alus kohustada kostjat korteriühistu XXX XX üldkoosolekul lükkama ümber hageja suhtes kasutatud ebaõiget faktiväidet „lurjus“. Kohus, võttes aluseks „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu“ (Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudi poolt 1992. a väljaantud III köide 1. vihik ja 1993. a väljaantud II köide 2. vihik), leidis, et nii „loll“ kui ka „lurjus“ sõna puhul on tegemist väärtusotsustusega, mis oma sisu tõttu on Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, kuid mitte tõendada selle sisu tõesust. Seetõttu ei saa isiku au teotavat väärtushinnangut ümber lükata. Kohtule esitatud korteriühistu XXX XX üldkoosoleku protokolli p 4 kohaselt on üldkoosolekul muuhulgas arutatud pangalaenu võtmist seoses õueala asfalteerimisega. Kostja on keeldunud laenu maksmast põhjusel, et temal ei ole autot. Hageja selgituse peale, et kui üldkoosolek otsustab laenu võtta, tuleb maksta kõigil, ka kostjal, on kostja koosolekult lahkunud ühistu esimeest solvates ning „lolliks“ ja „lurjuseks“ sõimates.

Kohus leidis, et vaidlust ei ole selles, et hagejale öeldu puudutas tema tegevust ühistu esimehena, mitte tema isikut. Kostja ebakohaseid väljendeid, nende esitamise põhjust ja ajendit arvestades leidis kohus, et negatiivse arvamuse avaldamist hageja ametitegevusest tulenevalt ei saa antud tsiviilvaidluses pidada võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1046 lg 1 mõttes õigusvastaseks. Tegemist on kostja subjektiivse hinnanguga hagejale kui ühistu esimehele. Kohus leidis, et kostja ei ületanud korteriühistu üldkoosolekul ühistu esimehe aadressil ebakohast väärtushinnangut andes piiri, milleni ühistu esimees peaks suutma taluda korteriühistu liikmete põhjendamatut kriitikat ja solvanguid. Samuti leidis kohus, et negatiivse hoiaku väljendamisega ühistu esimehe otsustuse suhtes ei olnud kostja eesmärk kahjustada ühistu esimehe mainet teiste korteriühistu liikmete silmis. Kohtu seisukohta kinnitas ka hageja enda poolt kohtuistungil öeldu, et teised koosolekul viibinud inimesed said aru, mida kostja hagejale ütles, aga nemad ei mõtle nii, nagu kostja end väljendas. Kuivõrd kohus leidis, et kostja käitumises puudub õigusvastasus, tuleb L. Aleksejeva hagi T. Bahtinova vastu isiklike õiguste kaitseks jätta rahuldamata. Kohus oli seisukohal, et au teotava väärtushinnangu puhul saab nõuda üksnes juba toimunud ja eeldatavalt jätkuva au teotamise lõpetamist, kui au teotamine on jätkuv, või üksnes eeldatavast au teotamisest hoidumist, kui on alust karta au teotamise kordumist, ning mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Kaitsevahendite kohaldamise eelduseks on aga au teotamise õigusvastasus. Kuna kohus tuvastas, et kostja käitumises puudus õigusvastasus, siis ei saa kohus kohustada kostjat hoiduma hageja suhtes ebaõigete väärtushinnangute, sealhulgas „loll“ ja „lurjus“, kasutamisest. Kohus jättis rahuldamata nõude, et kohus kohustaks kostjat vabandama hageja ees korteriühistu üldkoosolekul, kuna sellist õiguskaitsevahendit kui vabandamine kehtiv õigus ei tunne.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Ljudmila Aleksejeva taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu 28. mai 2008 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tunnistada kostja poolt L. Aleksejeva suhtes kasutatavad väljendid „loll“ ja „lurjus“ apellandi isiklikke õigusi rikkuvateks, tema au ja väärikust teotavateks, kohustada kostjat hoiduma apellandi suhtes õigusvastasest käitumisest ja tema suhtes ebaõigete väärtushinnangute kasutamisest. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 1046 lg 1. Asjaolu, et L. Aleksejeva on korteriühistu esimees, ei saa antud asja lahendamisel olla määrava tähtsusega. Hämmastav on kohtu seisukoht, et vaatamata apellandi sõimamisele ja solvamisele, ei olnud kostja eesmärk kahjustada ühistu esimehe mainet teiste korteriühistu liikmete silmis, samuti see, et apellant pidavatki taluma enda sõimamist. On selge, et väljendiga „lurjus“ annab kostja hinnangu L. Aleksejevale ning loomulikult kahjustab see L. Aleksejeva mainet. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-11-04 selgitatud, et isiklike õiguste rikkumisega tekitatakse kannatanule eeldatavalt mittevaralist kahju, kuid igale au teotamise juhtumile ei pea reageerima rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, sest kohtumenetlus ise ja kohtulahend võivad olla piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Lisaks kohtumenetlusele ja kohtulahendile, võib kolleegiumi arvates kohus au teotamisega tekitatud moraalse kahju rahalises väljenduses lugeda heastatuks ka kahjutekitaja vabandusega. Antud juhul apellant ei soovi kostjalt rahalist kompensatsiooni, kuid tema jaoks on oluline, et kohtulahend kõrvaldaks tema au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Hagi rahuldav kohtulahend taastaks apellandi autoriteedi kaaselanike silmis. Apellandi jaoks on oluline riigi, kelle seisukohta kohus väljendab, kaitse isikute valimatu sõimu eest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tartu Maakohtu 28. mai 2008 otsus tuleb tühistada ja ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi ning 1) tunnistab Tamara Bahtinova poolt 12.06.2007 toimunud KÜ XXX XX üldkoosolekul Ljudmila Aleksejeva suhtes kasutatud väljendid „loll“ ja „lurjus“ Ljudmila Aleksejeva au teotavateks, ja 2) kohustab Tamara Bahtinovat edaspidi hoiduma Ljudmila Aleksejeva suhtes au teotavate väljendite (s.h „loll“ ja „lurjus“) kasutamisest, ning 3) jätab menetluskulud Tamara Bahtinova kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 1046 lg 1 ning sellest tulenevalt jätnud põhjendamatult hagi rahuldamata. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamisega, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja poolt hageja suhtes kasutatud väljendid „loll“ ja „lurjus“ on väärtushinnangud ning oma sisu tõttu Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. Samas on aga maakohus ebaõigesti leidnud, et kuigi kostjal puudus mõistlik põhjus hageja teiste ühistu liikmete ees halvustada, ei ületanud kostja ebakohast väärtushinnangut andes piiri, milleni ühistu esimees peaks suutma taluda ning kostja eesmärgiks ei olnud kahjustada ühistu esimehe mainet teiste ühistu liikmete silmis. Au teotamise objekt on isiku maine ning hageja on põhjendatult leidnud, et kostja kahjustas tema mainet. Hageja on kinnitanud, et senini ei ole keegi teinud talle etteheiteid seoses ühistu juhtimisega ning ka 12.06.20,07 üldkoosolekul ei andnud tema mingit põhjust ennast halvustada. Asjas puuduvad tõendid ka selle kohta, et üldkoosolekul vastuvõetud otsustusi oleks vaidlustatud. Seega puudus kostjal mõistlik õigustus hageja au teiste üldkoosolekul osalenud isikute ees teotada ja seda ka seoses asfalteerimistööde aruteluga ning väljendite „loll“ ja „lurjus“ kasutamine hageja suhtes oli põhjendamatu. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt kasutatud väljendid oleksid õigustatud ning ei kahjustanud hageja mainet. Korteriühistu esimees peab küll arvestama võimalusega, et ühistu liikmed võivad teda ka põhjendamatult kritiseerida. Antud juhul oli aga kostja poolt kasutatud väärtushinnang hageja suhtes ilmselgelt õigustamatu ja ta ületas väljendite „loll“ ja „lurjus“ kasutamisega piiri, mida ühistu esimees peaks suutma taluda ning seetõttu oli kostja poolt kasutatud väärtushinnang õigusvastane. Hageja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et kostja on ka varem kasutanud tema suhtes halvustavaid väljendeid ning seda just seoses ühistu esimehe tööga. Ringkonnakohtu arvates annab nimetatud asjaolu alust eeldada, et kostja võib ka edaspidi jätkata tema au teotamist ning seepärast tuleb kohustada kostjat edaspidi hoiduma hageja suhtes au teotavate väljendite (s.h „loll“ ja „lurjus“) kasutamisest.
6.Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud nii maakohtus kui ringkonnakohtus kostja kanda.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja