X ja Y hagi C vastu kahju tekitava tegevuse keelamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.12.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X ja Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
X-l 7000 eurot ja Y-l 7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja 1 X (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja 2 Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Karmen Turk Kostja C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 07.12.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 17.12.2021 otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata X nõude kahju tekitava tegevuse keelamiseks (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3) ja X hagi menetlemisega seotud menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada X hagi C vastu kahju tekitava tegevuse keelamiseks ja jätta X hagi menetlemisega seotud menetluskulud C kanda.
5.2.Mõista C-lt X kasuks mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot.
5.3.Kohustada C lõpetama X suhtes õigusvastane tegevus, sh keelata C-l kolmandatele isikutele X kohta solvavate e-kirjade saatmine ja e-kirjades
2-20-8437 väljendite „nartsissistist pervert“, „lits“ ja „prostituut“ kasutamine mistahes keeles.
5.4.Jätta Y hagi C vastu rahuldamata.
5.5.Jätta X hagis C vastu menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus C kanda.
5.6.Jätta Y hagis C vastu menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Y kanda.
5.7.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja 1) ja Y (hageja 2) esitasid 09.06.2020 Harju Maakohtule hagi C (kostja) vastu kahju tekitava tegevuse keelamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja 1 ja kostja endised elukaaslased. Poolte kooselu lõppes septembris 2019. Hagejad on omavahel abielus. Hagejad ei lahutanud enda abielu ajal, mil hageja 1 oli suhtes kostjaga. Pärast hageja 1 ja kostja suhte ja kooselu lõppu on kostja ulatuslikult ja järjepidevalt ahistanud ja laimanud hagejaid. Kostja on rikkunud hagejate isikuõigusi, avaldades e-kirjades hagejate kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja avaldas korduvalt S-le, N-le, Q-le, W-le, Z-le ja U-le saadetud ekirjades hageja 1 kohta väljendeid „pervert“, „nartsissist“, „lits“ ja „prostituut“ ning hageja 2 kohta „paks siga“. Eelnimetatud sõnad omavad olemuslikult negatiivset alatooni ja tähendust. Kostja eesmärgiks on olnud ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamise teel hagejate negatiivsesse valgusesse asetamine ja nende au teotamine. Kostja tegevus oli tahtlik, läbimõeldud ja süstemaatiline ning kostja andis endale üheselt aru, mida ja milleks ta teeb.
3.Hageja 1 arvates on „pervert“, „nartsissist“, „lits“ ja „prostituut“ ebaõiged faktiväited. Väljendi „nartsissistlik“ kasutamine on faktiväide, millega halvustatakse inimest olukorras, kus tegelikult inimesel sellist haigust diagnoositud ei ole. Nimetatu on Eestis kasutusel oleva terviseseisundite loetelu järgi konkreetselt diagnoositud haigusseisund.
4.Kostja tegevuse suhtes on algatatud kriminaalasi, milles on kannatanuteks muuhulgas mõlemad hagejad. Hagejad on kostja poolt niivõrd traumeeritud, et mõlemale on määratud psühholoogiline nõustamine ohvriabi teenuste raames.
2-20-8437
5.Hagejad paluvad mittevaralise kahju hüvitise välja mõista kummalegi hagejale kohtu õiglasel äranägemisel, arvestades, et rikkumine on olnud oluline, tahtlik, süstemaatiline ja kestnud pikka aega.
6.Täiendavalt nõuavad hagejad neile tekitatud kahju hüvitamist ka VÕS § 134 lg 6 alusel. Esineb vajadus mõjutada kostja käitumist, pidades silmas, et kostja on hageja 1 endine elukaaslane, kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, kus mõlemad hagejad on kannatanud. Kostja poolt hagejate õiguste rikkumine on olnud teadlik, tahtlik ja süstemaatiline.
7.Hagejad taotlevad kahju tekitava tegevusena ebakohaste väljendite edasise avaldamise keelamist VÕS § 1055 lg 1 alusel. Hagejad paluvad keelata kostjal avaldada hagejate kohta kolmandatele isikutele mistahes hinnanguid ja väiteid, sh kasutada hageja 1 kohta väljendeid „pervert“, „nartsissist“, „lits“ ja „prostituut“ ning hageja 2 kohta väljendit „paks siga“ mistahes keeles. Kostja vastuväited
8.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
9.Kostja ei ole hagejate kohta midagi ebaõiget või ebakohast avalikult avaldanud ega hagejatele mittevaralist kahju tekitanud.
10.Kostja ei ole teinud ühtegi avaldust meediale, avalikkusele, televisioonis vmt. Kostja on väljendeid avaldanud erakirjavahetuses (kirjad ei olnud saadetud hagejatele). Tegemist oli privaatse kirjavahetusega, mis on kostjale teadmata viisil sattunud hagejatele. Seega ei ole kostja hinnangute/väljendite avaldajaks. Kostja e-kirjad kolmandale isikule on põhiseaduse (PS) § 43 kaitse all. Hagejad on rikkunud sõnumisaladust.
11.Kui kohus keelaks kostjal kasutada eravestluses hagis märgitud väljendeid, rikuks kohus lubamatult kostja sõnavabadust. Kohus ei saa reguleerida isikute omavahelist privaatsuhtlust ning keelata seal väidete/hinnangute kasutamist. Kohtuotsuse täitmiseks peaks kohtutäitur regulaarselt jälgima kostja kirjavahetust.
12.Alternatiivselt leidis kostja, et hagejad ei ole põhistanud ohtu edasiseks rikkumiseks ning hagejatel on kohustus väljendite kasutamist taluda. Kohus ei saa keelata kostjal umbmääraselt mistahes väljendite kasutamist. Kostja kasutas etteheidetavaid väiteid, kuna oli sunnitud kaitsma ennast laimu eest. Hagejad on ise oma tegevusega põhjustanud negatiivse arvamuse tekkimise ning nende kohta kasutatud väljendid on tõesed. Hagejad (eriti hageja 1) on andnud põhjust sellisteks hinnanguteks.
13.Kostja on kasutanud hageja 1 kohta inglise keelseid väljendeid nagu “bitch” ja “prostitute”, mida hagejad on meelevaldselt tõlkinud kui “lits”. Sõnal “bitch” on inglise keeles teine tähendus – “an unkind or unpleasant woman” (ebasõbralik või ebameeldiv naine). Antud sõnaga soovis kostja iseloomustada hagejat 1 kui naist, kes on kostja arvates ebameeldiv, rahaahne ja elab meeste kulul. Kostja kasutas e-kirjavahetuses hageja 1 kohta inglise keelset väljendit “prostitute” iseloomustamaks teda kui isikut, kes kasutab mehi ära selleks, et saada neilt rahalist toetust. Kostja ei kasutanud nimetatud väljendit sellises tähenduses, nagu hagejad seda tõlkisid (“lits”). Hagejad on ette heitnud, nagu kostja kasutaks hageja 1 kohta kahte eraldi väljendit „nartsissist“ ja „pervert“. Tegemist on tervikliku väljendiga „nartsissistist pervert“, mida kasutatakse psühholoogias. Nartsissistist perverdid käituvad nagu nad oleksid teistest paremad, nad vajavad imetlust. Isik huvitub ainult iseendast ja oma heaolust. Samuti
2-20-8437 iseloomustab neid see, et nad valetavad ja näitavad ennast ohvrina. Kostja arvates on hageja 1 puhul tegemist sellise isikuga. Olles suhetes kostjaga ja saanud temalt tuhandeid eurosid, on hageja 1 halvustanud kostjat igal võimalikul viisil. Maakohtu otsus
14.Maakohus rahuldas 17.12.2021 otsusega hageja 1 hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja 1 kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 300 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hageja 1 hagi kahju tekitava tegevuse keelamiseks ja hageja 2 hagi jättis maakohus tervikuna rahuldamata. Menetluskulud hageja 1 hagis jäid poolte endi kanda ja hageja 2 hagis hageja 2 kanda.
15.Maakohus leidis, et hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõude õiguslik alus ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamise nõude puhul on VÕS § 1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 4.
16.Maakohus tuvastas, et kostja on käsitatav kõnealuste väidete avaldajana VÕS § 1046 ja § 1047 mõttes. Kostja avaldas kolmandatele isikutele saadetud e-kirjades hageja 1 kohta sõnad „lits“, „prostituut“ ja “nartsissistist pervert”. Kohus nõustus kostjaga, et kostja avaldas hageja 1 kohta tervikliku väljendi “nartsissistist pervert”, mitte eraldi „nartsissist“ ja „pervert“. Kohtule esitatud vandetõlkest nähtuvalt on sõna „bitch“ tõlge eesti keelde „lits“. Maakohus nõustus esitatud e-kirjade alusel hagejaga 2, et kostja avaldas kolmandatele isikutele tema kohta „paks siga“. Avaldatust on üheselt aru saada, et „paks siga“ käib hageja 2 kohta, kuna mainitakse hageja 1 meest/abikaasat.
17.Kohus asus seisukohale, et väljend „lits“ on väärtushinnang. Tegemist on kostja subjektiivse hinnanguga hagejale 1, kuna avaldatu tõelevastavust ei ole üheselt võimalik kontrollida. Kohtu arvates on hinnang negatiivne ja ebakohane. Seega on avaldatu hageja au teotav.
18.Väide „prostituut“ on faktiväide ja seda saab jah/ei skaalal kontrollida. Oma keha müümisest ja prostitutsioonist elatumine on kontrollitav tegevus. Kostja ei tõendanud enda väidet, et hageja 1 on prostituut. Seega ei vasta faktiväide tegelikkusele ning tegemist on ebaõige väitega.
19.Väide “nartsissistist pervert” on kostja subjektiivne hinnang hagejale. Kohus ei nõustunud hageja 1 seisukohaga, et väljendi „nartsissistlik“ kasutamine on faktiväide. Kohtu hinnangul mõistab mõistlik inimene kostja poolt avaldatut selliselt, nagu oleks hageja perversne eneseimetleja. Kohus leidis, et väite „nartsissistist pervert” puhul on tegemist ebakohase hinnanguga. Arvestades, et kostja on hageja käitumisele andnud nimetatud hinnangu, kasutades Eesti kultuuriruumis mh levinud negatiivse tähendusega sõimusõna „pervert“, asus kohus seisukohale, et tegemist on ebakohase väärtushinnanguga, mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule inimesele ilmne ning mille avaldamise eesmärgiks sai olla üksnes hageja alandamine ja mõnitamine. Kostjal puudus mõistlik õigustus hageja 1 kohta nimetatud hinnangu andmiseks.
20.Kohus leidis, et hageja 2 kohta avaldatud väljend „paks siga“ on väärtushinnang, kuna see ei ole kontrollitav. Tegemist on kostja subjektiivse hinnanguga hagejale 2. Mõistliku inimese mõistes on tegemist ülekaalulise isikuga. Kohus möönis, et väljend „paks siga“ on negatiivne, kuid teise isiku kohta väärtushinnangu, ka negatiivse, avaldamine ei ole iseenesest keelatud. Asjaolusid, millest saaks kohus järeldada, et avaldatu oleks hageja 2 isikut eriti alavääristav või au teotav, ei ole esile toodud. Ainuüksi halvustav väide ei ole au teotav. Seega ei ole tegemist
2-20-8437 ebakohase hinnanguga. Eeltoodu tõttu maakohus hageja 2 nõude puhul teisi kahju hüvitamise eeldusi ei analüüsinud.
21.Hageja 1 osas leidis maakohus, et kostja on ebaõige faktiväite ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega ja hinnangute andmisega rikkunud hageja 1 isikuõigusi ja hagejale 1 on tekkinud seetõttu mittevaraline kahju. Hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka selle põhjuslik seos kostja poolt avaldatuga (VÕS § 127 lg 4). Seega on täidetud objektiivne teokoosseis.
22.Kostja avaldas nimetatud hinnangud ja väite hageja 1 kohta e-kirjavahetuses kolmandate isikutega ja enda lapse emaga. Kohus leidis, et kostja avaldatu oli hageja 1 suhtes ebaviisakas, ebasünnis, vaenu õhutav ning negatiivset kuvandit loov.
23.Võttes arvesse, et kostja sõnakasutus oli hageja 1 suhtes vaenu õhutav ja mõnitav, leidis kohus, et kostja tegu on õigusvastane. Kostja ei tõendanud, et väite avaldamised olid õiguspärased. Eeltoodust tulenevalt on väidete avaldamine õigusvastane ning rikub hageja 1 isiklikke õigusi. Õigusvastasust välistavad asjaolud kostja tegevuse suhtes puuduvad.
24.Kostja oli hagejale 1 põhjustatud mittevaralise kahju tekkimises süüdi. Kohus leidis, et kostja on käitunud hageja 1 kohta ebaõige faktiväite avaldamisel ja väärtushinnangute andmisel vähemalt hooletult. Tõendatud ei ole, et rikkumine oleks vabandatav.
25.Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale 1 isikuõiguste ja seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest.
26.Lähtudes tuvastatud asjaoludest, kohtupraktikast ja oma siseveendumusest asus maakohus seisukohale, et hageja 1 mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine on põhjendatud 300 euro ulatuses. Kohtu hinnangul aitab nimetatud summa ära hoida edaspidi ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamist. Kohus arvestas sellega, et kostja avaldas hinnangud e-kirjavahetuses, mitte avalikkusele. Hageja 1 isikuõiguste riive ei ole väga suur. Tõendamist leidis, et hagejale 1 on määratud ohvriabi seoses kriminaalasjaga, mitte seoses kõnealuste väidete avaldamisega.
27.Hagejate nõude õigusvastase tegevuse keelamiseks jättis maakohus rahuldamata, kuna kohtu hinnangul ei saa VÕS § 1055 lg 1 eesmärk olla keelata kellelgi midagi ütlemast. Samuti ei saa kohus keelata abstraktselt kostjal mistahes hinnangute, sh väljendite nagu „prostituut“, „nartsissist“, „lits“, „pervert“ ja „paks siga“, kasutamise ja avaldamise kolmandatele isikutele. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et õigusriigis ei ole võimalik keelata kostjal igavesti hageja 1 osas hinnangute ja väidete avaldamist. Kohtul tuleb arvestada ka sõnavabadusega. Apellatsioonkaebus
28.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldamata jäeti, ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagejate nõue õigusvastase tegevuse keelamiseks ja mõista hagejate kasuks välja õiglases summas kahju hüvitis.
29.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi, jättes vääralt õigusvastase tegevuse keelamise nõude VÕS § 1055 lg 1 alusel rahuldamata. Kohus rikkus TsMS § 436 lg 1, määrates hagejale 1 kahju hüvitisena 300 eurot ning jättes hageja 2 puhul hagi rahuldamata.
30.Kohus, nõustudes kostja seisukohaga, et õigusriigis ei ole võimalik keelata kostjal igavesti hageja 1 osas hinnangute ja väidete avaldamist, välistas efektiivselt sisuliselt VÕS § 1055
2-20-8437 kohaldamise väljendusdeliktidele. Sellise järeldusega läks kohus otsesesse vastuollu kohtupraktikaga, kus VÕS § 1055 on rakendatud edasiulatuvalt väljenduse keeluna korduvalt.
31.VÕS § 1055 lg 1 esimese lause esimese juhtumi esimene eeldus on täidetud. Kohus tuvastas, et kostja avaldas hageja 1 kohta ebaõige faktiväite ja ebakohased väärtushinnangud ning hageja 2 kohta väljendi „paks siga“ kasutamise. Kohus järeldus, et viimane väljend on küll negatiivne, kuid mitte au teotav ega alavääristav, on hämmeldusse ajav. Teise isiku kohta kolmandatele isikutele „paks siga“ avaldamine ei ole mitte kuidagi põhjendatud väärtushinnangu avaldamiseks.
32.VÕS § 1055 lg 1 esimese lause esimese juhtumi teine eeldus on täidetud. Maakohus tuvastas, et kostja tegu on olnud õigusvastane.
33.Maakohus jättis hindamata ja põhjendamata õigusrikkumise toimepanemise keelamise nõude kolmanda eelduse, milleks on õigusvastase teo kestvuse või ohu olemasolu, et selline õigusvastane tegu võidakse jätkuvalt toime panna. Antud juhul esineb oht, kostjapoolse õigusvastase teo järjekordseks toimepanemiseks, sest kostja on ka pärast maakohtu otsuse tegemist jätkanud selliste väidete kolmandatele isikutele avaldamist.
34.Maakohus nõustus, et hagejal 1 on õigus kahju hüvitamiseks, kuid leidis, et hagejal 2 ei ole kahju tekkinud. Sellega väljus kohus hageja 1 puhul diskretsiooni piiridest ja mõistis välja ebaõiglaselt väikese hüvitise ning hageja 2 puhul lähtus ebaõigest kvalifikatsioonist, et „paks siga“ inimese kohta korduvalt ja korduvalt väljendamine ei ole õigusi rikkuv tegevus.
35.VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046, § 1047 järgi on õigusvastase väite avaldamisel hagejal kahju hüvitamise nõue. Hagejate kohta ebaõigete väidete avaldamise ja hagejate au teotamisega on kostja tekitanud hagejatele mittevaralist kahju ehk füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Antud juhul on kostja hagejate õigusi rikkunud ebaõige ja au teotava faktiväite ja õigusvastaste väärtushinnangute avaldamisega. Seega alati, kui kohus on tuvastanud rikkumise, tuleb määrata mittevaralise kahju hüvitamine rahas.
36.Kohtul tuleb kahju hüvitamisel arvesse võtta väite laialdast levikut ning ka seda, et kostja ei ole endiselt väidet ümber lükanud ega vabandanud ning jätkab tegevust ka täna. Kostja tegevusel oli ja on kahjustav eesmärk. Piisav ei ole maakohtu põhjendus 300 euro väljamõistmisel, et kostja avaldas hinnangud e-kirjavahetuses, mitte avalikkusele. Kostja avaldas väiteid kümnetel kordadel. Avaldused ei ole tehtud suvalistele inimestele, vaid hagejate jaoks relevantsetele inimestele – nende elukoha Pirita Linnavalitsuse ametnikele, paljudele erinevatele advokaatidele, peretuttavatele ning hageja 1 ülemusele (Maxima Eesti AS tegevjuht). Hageja 1 oli sunnitud kostja tegevuse tõttu lahkuma oma töökohalt. Kostja on oma seisukohas hagi tagamisele avaldanud, et ta kavatseb jätkata hagejate kohta solvavate ja kohatute väljendite kasutamist, kuivõrd see olevat kostja õigus ning kostja peab nimetatut enda kaitseks tegema. Vastustaja seisukoht
37.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
2-20-8437
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
38.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb hageja 1 osas TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus vaidlustatud osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue otsuse, millega rahuldab hageja 1 hagi kahju tekitava tegevuse keelamiseks ja jaotab hageja 1 hagiga seotud menetluskulud. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata hageja 2 osas, kuid ringkonnakohus täiendab hageja 2 osas otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21).
39.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Vaidlustatud otsusega rahuldas maakohus hageja 1 hagi osaliselt, jättes rahuldamata kahju tekitava tegevuse keelamise nõude, ja hageja 2 hagi jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja 1 hagis poolte endi kanda ja hageja 2 hagis hageja 2 kanda. Hagejad vaidlustasid maakohtu otsuse osas, milles jäi hageja 2 hagi rahuldamata ja hageja 1 hagi jäi rahuldamata nõudes kahju tekitava tegevuse keelamiseks. Lisaks vaidlustas hageja 1 välja mõistetud kahjuhüvitise suuruse ja mõlemad hagejad vaidlustasid menetluskulude jaotuse. Osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja 1 kasuks välja mittevaralise kahju 300 eurot, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud.
40.Ringkonnakohus lahendab apellatsioonkaebuse esmalt mittevaralise kahju hüvitamist puudutavas osas.
40.1.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: − kostja on käsitatav vaidlusaluste väljendite avaldajana (VÕS § 1046 ja § 1047 mõttes); − kostja avaldas e-kirjade teel kolmandatele isikutele hageja 1 kohta „lits“, „prostituut“ ja “nartsissistist pervert”; − „lits“ ja “nartsissistist pervert” on ebakohased ja hageja 1 au teotavad väärtushinnangud ning „prostituut“ on ebaõige faktiväide; − kostja avaldas e-kirja teel kolmandale isikule hageja 2 kohta „paks siga“; − „paks siga“ on halvustav väärtushinnang.
40.2.Kostja vastutuse eeldustena tuvastas maakohus, et kostja oli rikkunud hageja 1 isiklikke õigusi ja tekitanud sellega hagejale 1 kahju (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4), et kostja tegu oli õigusvastane ja ei esinenud õigusvastasust välistavaid asjaolusid (VÕS § 1046 ja § 1047) ning et kostja oli kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104) ning esines põhjuslik seos hageja 1 hingeliste kannatuste ja kostja poolt avaldatu vahel (VÕS § 127 lg 4). Ringkonnakohus nõustub nendele järeldustele viinud maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
40.3.Hageja 2 osas leidis maakohus, „paks siga“ on küll halvustav väärtushinnang, kuid tegemist ei ole ebakohase hinnanguga ja see ei ole au teotav, mistõttu kohus teisi kahju hüvitamise eeldusi ei analüüsinud. Hageja 2 vaidlustas maakohtu järelduse. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et „paks siga“ on halvustav väärtushinnang, kuid mitte maakohtu järeldusega, et tegemist ei ole ebakohase hinnanguga, mille avaldamine ei ole au teotav.
40.4.VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine õigusvastane, muu hulgas on õigusvastane ebakohase väärtushinnangu avaldamine, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane,
2-20-8437 kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12; 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 17).
40.5.Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 1 teisest lausest tuleneb, et isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamine eeldab väärtusotsustuse tegemist ning arvestada tuleb kõiki selles nimetatud asjaolusid kogumis. VÕS § 1046 lg 1 teine lause võimaldab kohtul mitte lugeda õigusvastaseks vähetähtsaid rikkumisi, mida isik peab teatud olukordades mõistlikult võttes taluma (Riigikohtu 29.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 35; 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 15; 12.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-08, p 16).
40.6.Ringkonnakohus leiab, et väärtushinnangu „paks siga“ avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1046 lg 1). Maakohus viitas Riigikohtu seisukohtadele, mille kohaselt ebakohased on väärtushinnangud, mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule isikule ilmne. Ringkonnakohtu arvates peab mõistlik isik inimese kohta avaldatud väljendit „paks siga“ solvavaks, mõnitavaks ja alandavaks. Kostja ei ole tõendanud, et vaidlusaluse väljendi avaldamine oli õiguspärane.
40.7.Kostja teo õigusvastasuse korral eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 järgi, et ta on sellise teo toimepanemises süüdi hooletuse vormis. Väärtushinnangu avaldamisega au teotamise korral võib au teotanud isik vastutusest vabaneda juhul, kui ta tõendab oma süü puudumist VÕS § 1050 lg-te 1 ja 2 järgi. Kostja ei ole seda tõendanud. Seega on asjas tuvastatud hageja 2 kohta kostja avaldatud väärtushinnangu „paks siga“ avaldamise õigusvastasus ja süü.
40.8.Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale 2 isikuõiguste ja seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest.
41.Järgmisena hindab ringkonnakohus hageja 2 osas mittevaralise kahju põhjustamise eest rahalise hüvitise põhjendatust.
41.1.Riigikohus on 11.02.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04 selgitanud, et moraalse (mittevaralise) kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmisel au õigusvastase teotamise korral peab hageja hüvitamise nõuet põhjendama (näitama, milles mittevaraline kahju seisnes) ja tõendama kahju olemasolu. Mittevaralise kahju eest rahalise kompensatsiooni väljamõistmiseks ei piisa üksnes sellest, et kostja rikkus hageja õigusi. Kohus peab igal konkreetsel juhul otsustama, kas üldse esineb sellist kahju, mida oleks vaja kompenseerida rahaliselt. Isiklike õiguste rikkumise korral tuleb küll eeldada, et kannatanule on sellega tekitatud mittevaralist kahju, kuid igale au teotamise juhtumile pole põhjust reageerida rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, sest kohtumenetlus ja tehtav kohtulahend võivad olla piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Au teotamise korral võiks kompenseerida näiteks seda, et au teotamine põhjustas olulisi ebamugavusi või negatiivseid muudatusi kannatanu elukorralduses või tema suhetes teiste isikutega. Samuti seda, kui kannatanu maine sai au teotamise tõttu silmnähtavalt ja oluliselt kahjustatud. Rahalise hüvitise väljamõistmise aluseks ei saa olla üksnes kannatanu hingelised üleelamised, kannatanul tema au teotamise tõttu tekkinud piinlikkusetunne ja ajutine meeleolu langus. Kuivõrd au teotamise objektiks on isiku maine, siis peaksid hüvitatavad olema selle kahjustamisest tulenevad raskemad tagajärjed. Kui isikut eriti halvustavad faktiväited ja/või
2-20-8437 väärtushinnangud avaldatakse massimeedias, on alust eeldada, et kannatanu mainet kahjustatakse oluliselt.
41.2.Maakohus tuvastas, et kostja avaldas hageja 2 kohta ebakohase väärtushinnangu „paks siga“ e-kirja teel paaril korral üksnes ühele adressaadile, kes oli kostja endine elukaaslane ja hagejale 1 tuttav seonduvalt tema suhtega kostjaga, ning kõigi nende isikute vahel olid pingelised eraelulised suhted. Hageja 2 ei ole väitnud, et kostja oleks avaldanud väljendit „paks siga“ muudele isikutele. Arvestades eeltoodut ja Riigikohtu selgitusi, leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul ei ole põhjendatud hageja 2 kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitamiseks rahalist hüvitist. Avaldamine ühele isikule pingeliste isiklike suhete pinnalt eesmärgiga hagejat 2 arvustada ei vääri ringkonnakohtu arvates rahalist hüvitist. Ringkonnakohus möönab, et hageja 2 kohta avaldatu võis hagejas 2 tekitada piinlikkusetunde, kuid kohtu hinnangul ei ole hageja 2 tõendanud, et väljendi avaldamisega on talle tekitatud ülemääraseid hingelisi üleelamisi ega muu rahalist kompensatsiooni vääriva kahju olemasolu. Hageja 2 kohta avaldati ebakohast väärtushinnangut hagis esile toodud asjaolude kohaselt paaril korral hagejate isiklikule tuttavale, mitte avalikkusele. Seega, vaatamata sellele, et ringkonnakohus tuvastas, et kostja on hageja 2 isikuõigusi rikkunud, puudub eelmärgitut arvestades alus hageja 2 mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõude rahuldamiseks.
42.Hageja 1 kasuks välja mõistetud kahjuhüvitise suurusega ringkonnakohus nõustub ja selles osas selgitab järgmist.
42.1.Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et kostja põhjustas hageja 1 suhtes ebaõige faktiväite ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega hagejale 1 mittevaralist kahju. Maakohus mõistis kostjalt hageja 1 kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 300 eurot. Apellatsiooniastmes on vaidlus selle üle, kas maakohus väljus hüvitise suurust määrates diskretsiooni piiridest ja kas seetõttu tuleb muuta hüvitise suurust. Hageja 1 palub kohtul määrata õiglane hüvitise suurus, mis maakohtus avaldatu kohaselt on vähemalt 10 000 eurot (II kd, tl 127 pöördel ja 168). Vastuses apellatsioonkaebusele leiab kostja, et hageja 1 ei ole tõendanud mittevaralise kahju tekkimist suuremas ulatuses kui 300 eurot.
42.2.Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). Kahjuhüvitise suurus peab VÕS § 134 lg 2 järgi olema mõistlik ning lõike 5 kohaselt tuleb selle määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama sätte lõikest 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud VÕS § 134 lg-s 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Riigikohus on selgitanud, et arvesse tuleb võtta kõike, mis võib mõjutada hüvitise määra õiglast kujunemist (Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p-d 28–29; 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 18).
42.3.Praegusel juhul võttis maakohus hüvitise määramisel arvesse rikkumise ulatust, s.o seda, et kostja avaldas hageja 1 kohta ebakohaseid väärtushinnanguid e-kirja teel umbes kümnele inimesele, mitte avalikkusele, samuti rikkumise raskust. Vähetähtis ei ole ringkonnakohtu hinnangul hüvitise suuruse määramisel ka asjaolu, et kostja avaldas hageja 1 suhtes ebaõige faktiväite ja ebakohaseid väärtushinnanguid nende omavaheliste isiklike pingeliste suhete pinnalt. Hüvitise suuruse määramisel võttis maakohus põhjendatult arvesse kohtupraktikas mittevaralise kahju hüvitisena välja mõistetud rahaliste hüvitiste suurusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus neid asjaolusid arvestades ja hüvitise suurust kindlaks määrates diskretsioonipiire ületanud. Hageja 1 ei ole tõendanud, et kostja poolt avaldatu oleks mõjutanud
2-20-8437 tema elukvaliteeti ja või kahjustanud tema mainet ega seda, et just kostja tegevuse tõttu oli ta sunnitud vahetama töökohta.
43.Viimasena käsitab ringkonnakohus hagejate nõuet õigusvastase tegevuse keelamiseks.
43.1.Hagejad paluvad hagiavalduses keelata kostjal avaldada nende kohta kolmandatele isikutele mistahes hinnanguid ja väiteid, sh kasutada hagejate kohta väljendeid „pervert“, „nartsissist“, „lits“, „prostituut“ ja „paks siga“. 28.04.2021 menetlusdokumendis on hagejad täpsustanud hoidumisnõuet – hagejad nõuavad kostjalt kestva õigusvastase tegevuse lõpetamist, sh lõpetades kolmandatele isikutele hagejate kohta solvavate e-kirjade saatmise ja väljendite nagu „pervert“, „nartsissist“, „lits“, „prostituut“ ja „paks siga“ kasutamise (II kd, tl 127 pöördel).
43.2.Esiteks märgib ringkonnakohus nõude osas, et hageja 1 28.04.2021 menetlusdokumendis täpsustatud hoidumisnõue on selle täitmiseks piisavalt konkreetne. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga selles, et kohtuotsus ei oleks täidetav, kuna kohtuotsuse täitmiseks tuleb kohtutäituril regulaarselt kostja kirjavahetust jälgida. Vajadus kontrollida kostja saadetud e-kirjade sisu tekib üksnes juhul, kui hagejale 1 saab teatavaks kostja poolt hageja 1 kohta ebakohaste väärtushinnangute või ebaõigete faktiväidete avaldamine kolmandatele isikutele ja hageja 1 pöördub kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks.
43.3.Maakohus kvalifitseeris hagejate nõude õigesti, kui leidis, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev, võib kannatanu nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist (VÕS § 1055 lg 1 esimene lause). Maakohus selgitas, et rikkumise lõpetamise nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama, et: 1) kostja avaldas hagejate kohta väärtushinnangu või faktiväite; 2) väärtushinnang oli ebakohane või faktiväide ebaõige; 3) ebakohase väärtushinnangu või ebaõige faktiväite avaldamine on õigusvastased; 4) kostja jätkab hagejate kohta ebakohase väärtushinnangu(te) ja faktiväite õigustamatut avaldamist.
43.4.Maakohus tuvastas, et kostja avaldas hageja 1 kohta ebakohaseid väärtushinnanguid ja ebaõige faktiväite ning avaldamine oli õigusvastane. Maakohus jättis nõude õigusvastase tegevuse keelamiseks hageja 1 osas rahuldamata, kuna kohtu hinnangul ei saa VÕS § 1055 lg 1 eesmärk olla keelata kellelgi midagi ütlemast ning kohtul tuleb arvestada sõnavabadusega, mistõttu kohus ei saa keelata abstraktselt kostjal mistahes hinnangute, sh vaidlusaluste väljendite, kasutamise ja avaldamine kolmandatele isikutele. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Sõnavabadus ei õigusta teise isiku kohta ebakohaste väärtushinnangute ja ebaõigete faktiväidete avaldamist.
43.5.Maakohtu menetluses on kostja õigustanud hageja 1 suhtes ebaõigete faktiväidete ja väärtushinnangute kasutamist ja pidanud seda lubatavaks. Ringkonnakohtule esitatud kostja 10.12.2021 e-kirjast I. Noormetsale ja T. Krullile nähtub, et kostja on jätkuvalt hageja 1 kohta kasutatutud sõna „prostituut“ (III kd, tl 150). Seega on tuvastatud, et kostja rikkumine hageja 1 suhtes on kestev ja ringkonnakohtul on alus eeldada, et kostja jätkab ebakohaste väärtushinnangute ja ebaõigete faktiväidete avaldamist ka tulevikus.
43.6.Ringkonnakohus leiab, et kuna on tuvastatud, et kostja on korduvalt rikkunud hageja 1 isikuõigusi ja usutav ei ole rikkumise lõpetamine, siis on VÕS § 1055 lg 1 järgne rikkumise lõpetamise ja sellest tulevikus hoidumise nõue põhjendatud. Kostjal tuleb lõpetada hageja 1
2-20-8437 suhtes õigusvastane tegevus. Ringkonnakohus keelab kostjal kolmandatele isikutele hageja 1 kohta solvavate e-kirjade saatmise ja väljendite „nartsissistist pervert“, „lits“ ja „prostituut“ kasutamise mistahes keeles. Hageja 1 palus küll keelata sõnade „pervert“ ja „nartsissist“ kasutamise, kuid arvestades, et kostja poolt kasutatud väljend oli „nartsissistist pervert“, siis tuleb kostjal keelata selle väljendi e-kirjades kasutamine. Kuna hageja 1 nõue on seotud solvava sisuga e-kirjadega, siis rahuldab ringkonnakohus hageja 1 nõude viisil, kus hageja 1 kohta ebakohaste väärtushinnangute ja ebaõigete faktiväidete avaldamine on kostjal keelatud ekirjades.
43.7.Maakohus jättis nõude õigusvastase tegevuse keelamiseks hageja 2 osas rahuldamata, kuna maakohtu hinnangul ei olnud hageja 2 kohta avaldatud väärtushinnang ebakohane. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja avaldas hageja 2 kohta ebakohase väärtushinnangu ja selle avaldamine oli õigusvastane, kuid hageja 2 ei ole tõendanud, et kostja jätkaks tema kohta ebakohase väärtushinnangu õigustamatut avaldamist. Väärtushinnang on avaldatud märtsis ja veebruaris 2020 kolmel korral ja pärast seda ei ole kostja hageja 2 suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid avaldanud. Arvestades kostja rikkumise ulatust hageja 2 suhtes ebakohase väärtushinnangu avaldamisel, ja seda, et tegevuse jätkumine ei ole tõendatud ega ka kohtu arvates tõenäoline, nõustub ringkonnakohus hageja 2 nõude rahuldamata jätmise osas maakohtu lõppjäreldusega, kuid muudab otsuse põhjendusi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
44.Kuigi hageja 1 apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, saavutas hageja 1 apellatsioonkaebuse esitamisega selle, et tema hagi rahuldati mõlema nõude osas, mistõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määratud menetluskulude jaotuse ja jätab TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel hageja 1 hagis nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.
45.Seoses hageja 2 hagi rahuldamata jätmisega on maakohus õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi jätnud menetluskulud hageja 2 kanda. Kuna hageja 2 osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata, jäävad ka ringkonnakohtu menetluskulud, mis on seotud apellatsioonkaebuse läbivaatamiseha hageja 2 suhtes, TsMS § 171 lg 1 alusel hageja 2 kanda.
46.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
47.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
48.Ringkonnakohus selgitab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel võttis kohus ekslikult aluseks maakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud riigilõivu seaduse redaktsiooni, kohustades hagejaid tasuma kaebuselt riigilõivu 900 eurot. Arvestades apellatsioonkaebuse hinda (7000 eurot ja 7000 eurot), oleks sellelt tulnud kaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni § 59 lg 15 ja lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 1260 eurot (630 + 630). Hagejad on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 1380 eurot (420 + 480 + 480). Seega on hagejad tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 120 eurot enam. Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 1 on hagejatel õigus enam tasutud riigilõivu tagastamisele. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel,
2-20-8437 kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.