Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-22-10120 üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks aadressil: [email protected], märkides taotlusele muu hulgas tsiviilasja number 2-2210120.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud osaühingu Prime Room (pankrotis) pankrotivara kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. I Asjaolud ja menetluse käik

2-22-10120 nõudest hoolimata OÜ Prime Room vastavaid võlgnevusi ei kõrvaldanud. 27.06.2022 esitas Bohman Lookivi OÜ pankrotihoiatuse OÜ Prime Room suhtes. Pankrotihoiatuse on OÜ Prime Room kätte saanud selle saatmisel tema e-posti aadressile, sh loetakse majandus- ja kutsetegevuses e-kiri kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Bohman Lookivi OÜ saatis pankrotihoiatuse kõigile Bohman Lookivi OÜ-le teadaolevatele OÜ Prime Room e-posti aadressidele, sh nii OÜ Prime Room enda kui ka selle juhatuse liikme e-posti aadressile. Täiendavalt saatis Bohman Lookivi OÜ pankrotihoiatuse ka OÜ Prime Room juhatuse liikmele Facebook’i vahendusel. Lisaks eelnevale üritas Bohman Lookivi OÜ OÜ-ga Prime Room telefoni teel ühendust võtta, kuid OÜ Prime Room kõnele ei vastanud. Pankrotihoiatusest hoolimata ei ole OÜ Prime Room üürilepingust tulenevaid võlgnevusi kõrvaldanud. Pankrotiavalduse esitamise kuupäevaga on OÜ-l Prime Room jätkuvalt Üürilepingu alusel maksete tasumisega viivituses, ei ole võlgnevusi kõrvaldanud ning Bohman Lookivi OÜ on Üürilepingu alates 30.06.2022 lepingu rikkumise tõttu üles öelnud. OÜ-l Prime Room on tasumata üürilepingujärgsed üüri- ja kõrvalkulude arved nr 21466, 22019, 21479, 22038, 22058, 22078, 22097, 22117, 22137, 22138, 22167, 22177 ning 22215, kusjuures kõigi arvete peale nr 22177 ja 22215 tähtaega on ületatud enam kui 30 päeva. Kokku on OÜ Prime Room võlgnevus Bohman Lookivi OÜ ees 65 772.62 eurot, millest tähtaega enam kui 30 päeva ületanud arved moodustavad 56 052.60 eurot, millele lisandub viivis alates võla tekkimisest kuni selle kõrvaldamiseni (või pankroti väljakuulutamiseni). Bohman Lookivi OÜ on seisukohal, et OÜ Prime Room on püsivalt maksejõuetu ning esitab siinkohal kohtule käesoleva avalduse taotlusega kuulutada välja OÜ Prime Room pankrot. OÜ Prime Room võlgneb Bohman Lookivi OÜ-le pankrotiavalduse esitamise seisuga 65 772.62 eurot ja sellelt arvutatud viivise. OÜ Prime Room maksejõuetuse põhistamisel tugineb Bohman Lookivi OÜ esiteks sellele, et OÜ Prime Room ei ole täitnud eelnimetatud kohustusi 30 päeva jooksul pärast kohustuste sissenõutavaks muutumist ja Bohman Lookivi OÜ on teda 27.06.2022 saadetud pankrotihoiatusega kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning OÜ Prime Room ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul (PankrS § 10 lg 2 p 1). Lisaks eelnevale on OÜ-l Prime Room alates 20.05.2020 maksuvõlgnevused Maksu- ja Tolliametile 241 573.07 euro ulatuses ning esitamata maksudeklaratsioonid alates 20.12.2021. Bohman Lookivi OÜ nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1 ning see tuleneb üürilepingust tuleneva raha maksmise kohustuse täitmata jätmisest OÜ Prime Room poolt. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Täitmisnõude esitamise eelduseks on 1) kehtiv leping; 2) lepingu rikkumine; 3) vastutus lepingu rikkumise eest; 4) rahaline kohustus. 3 Kõik nimetatud eeldused on vastavalt allpool selgitatule täidetud ja tõendatud. OÜ Prime Room ja Bohman Lookivi OÜ vahel oli sõlmitud kehtiv üürileping, mille p-de 2.1, 2.2, 2.6 ja 2.7 järgi kohustus OÜ Prime Room tasuma Bohman Lookivi OÜ-le nii üüri kui ka kõrvalkulusid ruumide kasutamise eest; OÜ Prime Room rikkus Üürilepingut, kui jättis korduvalt Bohman Lookivi OÜ-le tasumata üüri ja kõrvalkulud vastavalt Üürilepingu p-dele 2.1, 2.2, 2.6 ja 2.7; 2.6.3. OÜ Prime Room vastutab üürilepingu rikkumise eest vastavalt Üürilepingu p-dele 10.1–10.5. OÜ Prime Room vastutab üürilepingu rikkumise eest, kuna ei esine asjaolusid, mis viitaks, et rikkumine oli vabandatav, sest ei esine vääramatu jõu olukorda, ning rikkumine ei olnud põhjustatud Bohman Lookivi OÜ-st tulenevast asjaolust või sündmusest; OÜ-l Prime Room oli vastavalt üürilepingu p-dele 2.1, 2.2, 2.6 ja 2.7 kohustus tasuda Bohman Lookivi OÜ-le üüri ja kõrvalkulusid, mis kujutab endast raha maksmise kohustust.

2-22-10120 Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 on Bohman Lookivi OÜ-l õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral OÜ-lt Prime Room viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. üürilepingu p 2.10 järgi on OÜ Prime Room kohustatud mistahes Üürilepingust tuleneva makse tähtaegselt maksmata jätmisel maksma Bohman Lookivi OÜ-le viivist 0,022% päevas. Seega lisandub Bohman Lookivi OÜ põhinõudele viivis määras 0,022% päevas alates võla tekkimisest kuni OÜ Prime Room pankroti väljakuulutamiseni (PankrS § 35 lg 1 p 6). Kooskõlas PankrS §-des 85 ja 86 sätestatuga taotleb Bohman Lookivi OÜ, et kohus kohustaks OÜ Prime Room esitama kohtule ja haldurile andmeid tema vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta ning kohtus vandega kinnitama, et kohtule ja haldurile esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on õiged. Vande andmine on vajalik vältimaks varade varjamist.

2-22-10120 Võlgnik ei ole ajutise halduri teabenõudele vastanud ega küsitud raamatupidamisdokumente ja ettevõtte tegevust puudutavaid dokumente esitanud. Ajutine haldur on tutvunud äriregistrile võlgniku poolt esitatud 2019. a majandusaasta aruandega, mille kohaselt on võlgniku tegevusalaks mööbli vahendamine ning hulgimüük. 2019. aastal keskendus võlgnik olemasolevate partneritega koostöö paremaks muutmisele ja tooteportfelli laiendamisele. Tegevusaruande kohaselt oli 2020. aasta peamiseks eesmärgiks oli veelgi suurema tooteportfelli loomine. Jätkatakse juba varasematel aastatel seatud eesmärkidele põhinedes koostööd olemasolevate partneritega ning otsitakse aktiivselt uusi stabiilseid partnereid, kellega tulevikus koostööd luua. Võttes arvesse, et võlgnik on viimaste töötajatega lõpetanud töölepingud novembris 2021. a ja viimased majandustegevusega seonduvad liikumised võlgniku arvelduskontol nähtuvad samuti detsembrist 2021. a, on ajutise halduri hinnangul võlgniku majandustegevus hiljemalt 2021. aasta lõpus lõppenud. Seega ajutise pankrotihalduri nimetamise seisuga mistahes majandustegevus ajutise halduri hinnangul võlgnikul puudub. Võlgnik on registrile esitanud varasemate majandusaastate aruanded, sh 2015., 2016., 2017., 2018. ja 2019. majandusaasta aruande. 2020. ja 2021. majandusaasta aruande esitamise tähtaeg on küll saabunud, kuid võlgnik aruannet registrile senini esitanud ei ole. Samuti ei ole võlgnik esitanud küsitud majandusaasta aruandeid ajutisele haldurile. Võlgniku juhatuse liige ei ole haldurile selgitanud, kuidas on korraldatud võlgniku raamatupidamine ja aruandlus. Ajutine haldur on palunud oma 04.10.2022 teabenõudes võlgnikult seisukohta pankrotiavalduses märgitu kohta. Võlgnik oma seisukohta ega vajalikke dokumente esitanud ei ole. Samuti ei ole võlgnik seni pankrotiavalduse menetluses avaldanud oma seisukohta pankrotiavalduses märgitu kohta ei kohtule ega võlausaldajale. Maksu- ja Tolliameti andmetel on 31.08.2021 ja 30.11.2021 viimaste töötajatega töölepingud lõpetatud, seega võlgnikul töötajad puuduvad. Arvestades, et võlgnikul töötajad puuduvad, ei ole ajutise halduri hinnangul võimalik hinnata töötajate kvalifikatsiooni ja nende töötamise jätkamise võimalusi. Võlgnik on registrile edastanud majandusaasta aruanded perioodi kohta alates võlgniku registrisse kandmisest kuni 31.12.2019. Puuduvad igasugused finantsandmed 2020. ja 2021. majandusaasta kohta (2022. a võlgnikul majandustegevus puudus). Sellest tulenevalt on raskendatud võlgniku varasemate majandusaasta aruannete finantsanalüüs ja nähtavate andmete seostamine maksejõuetuse tekkimise põhjustega. Haldur toob informatiivselt välja olulisemad teadaolevad finantsandmed ja nendest nähtuva. Seisuga 31.12.2018 kajastas võlgnik varasid väärtuses 578 927 eurot, millest põhivarana 92 711 eurot, nõuded ja ettemaksed 13 172 eurot ja käibevara 486 216 eurot ning nõuded ja ettemaksed summas 30 902 eurot, varusid on kajastatud summas 371 567 eurot. Kohustusi seevastu kajastab võlgnik summas 293 854 eurot, millest lühiajalised kohustused summas 286 763 eurot ning võlad ja ettemaksed summas 234 080 eurot. Võlgniku omakapital oli positiivne summas 285 073 eurot. Võlgnik sa 2018. majandusaastal müügitulu summas 2 084 165 eurot ja aruandeaasta kasumiks jäi 27 032 eurot. Võlgnikul oli 31.12.2019 seisuga varasid väärtuses 721 081 eurot, mis koosnesid peamiselt varudest summas 448 600 eurot, käibevaradest 607 852 eurot, nõuetest ja ettemaksetest 31 346 eurot ja põhivaradest 113 229 eurot. Kohustusi seevastu oli võlgnikul summas 349 671 eurot, millest võlad ja ettemaksed olid 328 350 eurot, lühiajalised kohustised kokku 347 822 eurot ja pikaajalised kohustised olid summas 1 849 eurot. Võlgniku omakapital oli 371 410 eurot. Võlgnik sai 2019. majandusaastal müügitulu summas 2 850 511 eurot ja aruandeaasta kasumiks jäi 86 337 eurot. Välja toodud andmed ei viita ajutise halduri hinnangul veel raskuste tekkimisele. Võlgniku majandustegevus on vaadeldud perioodil olnud kasumlik ja võlgniku

2-22-10120 omakapital on olnud positiivne, samuti ei ole teada, et võlgnik oleks olnud raskustes kohustuste täitmisega. Võlgniku juhatajaks ja omanikuks on K. S., kes on üksinda kogu tegevust juhtinud alates ettevõtte loomisest 2015. aastast kuni käesoleva ajani, seega kokku pea 7 aastat. Töötajate registrist ei nähtu, et mõni töötaja oleks olnud tegevjuhi ülesannetes. Äriseadustikust tulenevalt on võlgniku juhatusel loojaalsuskohustus, hoolsuskohustus, raamatupidamise korraldamise kohustus ja pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustus. Ajutisele haldurile ei ole hetkel teada asjaolud, mis viitaksid, et juhatuse liige võiks olla rikkunud oma lojaalsuskohustust, kuid samas on puudub ülevaade võlgniku raamatupidamisest ja tehtud tehingutest, millest tulenevalt ei saa selle kohustuse rikkumist välistada. Hoolsuskohustuse täitmist on võimalik sisustada hinnates, kas juhatus on täitnud oma kohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Riigikohus on avaldanud, et tegu on asjas nr 2-17-10474 leidnud, et tegu on ärilise kaalutluse reegli abil kindlaks tehtava käitumisstandardiga, mida on järgitud siis, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides. Kui eelnimetatud nõuded on täidetud, ei ole juhatuse liige oma hoolsuskohustust rikkunud sõltumata sellest, milline on tema tegevuse tegelik tagajärg. Veel on avaldatud, et äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Ajutisele haldurile ei ole teada, millised on võlgniku raskustesse sattumise ja sealjuures maksejõuetuse tekkimise põhjused, kuivõrd võlgnik ei ole senini haldurile andmeid avaldanud. Samas on näha, et võlgnik oma majandustegevuse 2021. aasta lõpus lõpetanud ja selleks hetkeks olid võlgnikul üleval maksukohustused. Kohustused pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ees on valdavalt tekkinud tegevuse lõpetamise järgselt seoses üürilepingu lõpetamata jätmisest. Ajutise halduri arvamusel on käesoleval hetkel veel raskendatud hinnangu andmine juhatuse liikme tegevusele selles osas, kas ta on täitnud oma kohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on võlgniku juhatus jätnud täitmata oma kohustuse korraldada võlgniku raamatupidamist, sest esitamata on kahe viimase aasta majandusaasta aruanded, samuti ei ole esitatud raamatupidamisandmeid ajutisele pankrotihaldurile. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku juhatus on rikkunud oma kohustust esitada õigeaegselt võlgniku pankrotiavaldus. Arvestades, et võlgniku majandustegevus on lõppenud juba 2021. aasta lõpus ja võlgnik ei ole selle järgselt olnud suuteline täitma nii varasemaid kui pärast seda tekkinud kohustusi nii Maksu- ja Tolliameti, kui ka pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ees, on võlgniku juhatus rikkunud pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustust. Ajutine pankrotihaldur on võlgniku varade väljaselgitamiseks teinud järelpärimised Krediidiasutustele, Transpordiametile, Maksu- ja Tolliametile, Äriregistrile, Kinnistusregistrile ja kogunud andmeid võlgnikult. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul vara väärtuses 11.68 eurot. Krediidiasutuste (ja võlgniku) poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku nimele avatud arvelduskonto, mille jääk on 11.68 eurot. Võlgniku Maksu- ja Tolliameti ettemaksu kontol rahalised vahendid puuduvad. Võlgnik ei ole omanik teistes äriühingutes. Võlgnikule kuulub haagis RESPO 750F351L147, reg.märk xxx, esmane reg.aasta 2017, kasutajaks on märgitud O. S. ja K. S.. Haagisele on seatud 13 käsutamise keelumärget Maksu-ja Tolliameti ning kohtutäiturite poolt. Ajutisel halduril puudub

2-22-10120 täiendav haagise seisukorra ja asukoha kohta, seepärast seda hetkel varana ei käsitle. Ajutine haldur on tuvastanud võlgnikul teadaolevaid kohustusi 366 202.64 eurot. suurimateks võlausaldajateks on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõudega kokku 279 552.17 eurot, Bohman Lookivi OÜ nõudega summas 65 772.62 eurot ja Swedbank AS nõudega kokku 11 692.18 eurot. Krediidiasutuste (ja võlgniku) poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku nimele avatud alljärgnevad arvelduskontod, mille jääk on 11.68 eurot. Võlgniku Maksu- ja Tolliameti ettemaksu kontol rahalised vahendid puuduvad. Võlgnik ei ole omanik teistes äriühingutes. Võlgnikule kuulub haagis RESPO 750F351L147, reg.märk XXX, esmane reg.aasta 2017, kasutajaks on märgitud O. S. ja K. S.. Haagisele on seatud 13 käsutamise keelumärget Maksuja Tolliameti ning kohtutäiturite poolt. Ajutisel halduril puudub täiendav haagise seisukorra ja asukoha kohta, seepärast seda hetkel varana ei käsitle. Ajutine haldur on tuvastanud võlgnikul teadaolevaid kohustusi 366 202.64 eurot. Vastavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt esitatud vastusele, on võlgniku suhtes toimumas 24 täitemenetlust. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnikul puuduvad töötajad. Võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalusi ei ole. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgniku vastu suunatud nõuded on kõik muutunud sissenõutavaks, sealjuures on võlausaldajate nõudeid kogusummas 366 202.64 eurot. Samas on võlgnikul vara väärtuses 11.68 eurot, millest tulenevalt võlgniku vara võlgniku kohustusi ei kata. Võlgnik ei ole käesolevas menetluses täitnud oma teabeandmise ja koostöökohustust, millest tulenevalt ei ole teada maksejõuetuse tekkimise põhjused, samuti miks võlgnikul on tekkinud maksuvõlad ja võlgnik 2021. aasta lõpus oma majandustegevuse lõpetas. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetuks muutunud hiljemalt hetkel, mil võlgnik oma majandustegevuse lõpetas, see tähendab 2021. aasta lõpus, ei ole olnud suuteline täitma sissenõutavaks muutunud kohustusi. Sealjuures teadaolevalt ei suudetud täita kohustusi Maksuja Tolliameti ees, mis viidatud perioodist on üleval põhiosas suurusjärgus 240 000 eurot. Ajutine haldur ei ole tuvastanud käesoleva pankrotiavalduse menetluse raames asjaolusid, mis viitaksid, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 3 mõistes. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur on läbi vaadanud võlgniku arvelduskontode väljavõtted, kogunud võlgniku kohta andmeid registritest. Võlgnik ei ole senini esitanud andmeid raamatupidamise kohta, sealjuures puuduvad igasugused andmed 2020. ja 2021. majandusaasta kohta. Näiteks on võlgnikul seisuga 31.12.2019 olnud varasid väärtuses 721 081 eurot, kuid tulenevalt andmete puudumisest ei ole võimalik jälgida, kas ja kuidas on kajastatud vara vähenenud. Võlgniku viimase kolme aasta arvelduskonto väljavõttelt nähtuvad mitmed tehingud sularahaga/kassaga. Sealjuures on võlgniku juhatuse liige teinud kandeid enda kontole selgitusega „kassasse“ summas 155 900 eurot ja enda kontolt võlgniku kontole selgitusega „kassast“ summas 129 160 eurot, seega on jääk 26 740 eurot, mille liikumise kohta kassast andmed puuduvad. Sularaha on

2-22-10120 väljavõetud summas 52 655 eurot ja arvele pandud summas 36 885 eurot, seega jääk on 15 770 eurot, mille liikumise kohta kassast andmed puuduvad. Lisaks nähtub arvelduskontolt suures mahus tehinguid, mille osas on esialgu raskendatud hinnangute andmine, kas need on kõik seotud võlgniku majandustegevusega. Võlgnik on asutatud ilma osakapitali sissemakseta. Seega võib esineda ÄS §-is 1401 toodut arvestades nõue summas 2 500 eurot võlgniku asutaja K. S., vastu. Puuduvad andmed osakapitali sissemakse tegemise kohta. Kokkuvõtvalt viitavad ajutise halduri hinnangul väljatoodud andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalustele, kuid nende võimaluste täpsustamiseks tuleb edasises menetluses koguda täiendavaid andmeid. Pankrotiavalduse menetluse raugemisel palub ajutine haldur välja selgitada dokumentide hoidja isiku ja see märkida asja lõpetavasse määrusesse koos elukoha andmetega.

2-22-10120 maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

2-22-10120 osanik osamakse summas 2500 ulatuses võlgniku kohustuste eest. Võlgniku Maksu- ja Tolliameti ettemaksu kontol rahalised vahendid puuduvad. Võlgnik ei ole omanik teistes äriühingutes. Võlgnikule kuulub haagis RESPO 750F351L147, esmase registreerimisaastaga 2017, kasutajaks on märgitud O. S. ja K. S.. Haagisele on seatud 13 käsutamise keelumärget Maksu-ja Tolliameti ning kohtutäiturite poolt. Kuna ajutisel pankrotihalduril puudub informatsioon haagise seisukorra ja asukoha kohta, siis ei ole ta seda varana hinnanud. Kohus leiab, et kuna ajutisel pankrotihalduril puudub informatsioon eelnimetatud vara väärtuse ja asukoha kohta, siis on ajutine pankrotihaldur jätnud selle põhjendatult pankrotivarana käsitlemata. Samas tuleb eelnimetatud vara väärtus edaspidises pankrotimenetluses kindlaks määrata. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul vähemalt 366 202.64 eurot. Võlgnik ei ole vastanud ajutise pankrotihalduri teabenõuetele ega ole vaatamata kohtunõudele esitanud kirjalikku vastust pankrotiavaldusele. Võlgniku 2020. ja 2021. majandusaasta aruande esitamise tähtaeg on saabunud, kuid võlgnik ei ole aruandeid registrile esitanud. Maksu- ja Tolliameti andmetel on 31.08.2021 ja 30.11.2021 viimaste töötajatega töölepingud lõpetatud, seega puuduvad võlgnikul töötajad. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2021. aasta lõpus. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt esitatud vastusele, on võlgniku suhtes toimumas 24 täitemenetlust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on täitmata kohustusi vähemalt 366 202.64 eurot ja võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada kõiki võlausaldajate nõudeid, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 2 ja 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja on tasunud kohtu deposiiti kohtu määratud summa, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.

2-22-10120 juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod ning luua võimalus vajadusel vastavate nõuete esitamiseks.

2-22-10120 Kohus hoiatab K. S.t, et kohtu poolt määratud vande andmise kohustusest kõrvalehoidmisel on kohtul õigus kohaldada PankrS § 89 sätestatud abinõusid.

pankrotiavaldus OÜ Prime Room suhtes ja kõik selles toodud taotlused, sh taotlus kuulutada välja OÜ Prime Room pankrot; määrata kindlaks Bohman Lookivi OÜ menetluskulud suuruses 3 420 eurot, mis tasutakse OÜ Prime Room pankrotivarast; mõista OÜ Prime Room juhatuse liikmelt K. S.’lt Bohman Lookivi OÜ kasuks välja 5 000 eurot, mille Bohman Lookivi OÜ maksis OÜ Prime Room pankrotimenetluse kulude katteks deposiitidena. Võlgnik on 25.11.2022 esitanud vastuväite ja palunud jätta rahuldamata võlausaldaja taotlus mõista OÜ Prime Room juhatuse liikmelt K. S.’lt Bohman Lookivi OÜ kasuks välja 5 000 eurot, mille Bohman Lookivi OÜ maksis OÜ Prime Room pankrotimenetluse kulude katteks deposiitidena. PankrS § 30 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku puhul on isikul, kes on pankroti väljakuulutamisel teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata, esitades selleks kohtule avalduse. Kohus mõistab deposiidina tasutud summa pankrotiavalduse esitamiseks kohustatud isikutelt välja, välja arvatud juhul, kui isik, kelle vastu nõue esitati, tõendab, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlausaldaja, eeldatakse, et isik, kelle vastu nõue esitati, ei ole oma kohustust õigeaegselt täitnud. PankrS § 30 lg 31 sätestab, et kohus lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalduse määrusega, võimaluse korral samaaegselt pankroti väljakuulutamisega. Määruse peale võivad esitada määruskaebuse isik, kes tasus deposiidi ajutise halduri tasu ja kulutuste või pankrotimenetluse kulude katteks, ning isik, kellelt deposiidina tasutud summa välja mõisteti. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et kohus on määranud võtta võlgniku juhatuse liikmelt vanne 23.01.2023 toimuval kohtuistungil ja võlgniku teabenõude rikkumise tõttu puudub kohtu täielik ülevaade võlgniku vara ja maksejõuetuse põhjuste kohta, siis tuleb võlausaldaja avaldus lahendada peale asjaolude väljaselgitamist eraldi määrusega.

Menetluskulude jaotus PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud pankrotimenetluse kulud. PakrS § 150 lg 2 sätestab, et juhul, kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Võlausaldaja on palunud kindlaks määrata pankrotimenetluses kantud menetluskulud. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulude jaotus on võimalik kindlaks määrata ja tulenevalt asjaolust ja juhinduse PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 tuleb menetluskulud kanda pankrotivarast. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kuna kohus on otsustanud võtta võlgniku juhatuse

2-22-10120 liikmelt vanne 23.01.2023 toimuval kohtuistungil ja võlgniku teabenõude rikkumise tõttu puudub kohtu täielik ülevaade võlgniku vara ja maksejõuetuse põhjuste kohta, siis tuleb võlausaldaja avaldus lahendada peale asjaolude väljaselgitamist eraldi määrusega. Kohus leiab, et samadel kaalutlustel lahendab kohus ka võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse eraldi määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.