Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Asjaolud ja avaldus 29.08.2008. a esitas võlgniku viimane juhatuse liige avalduse OÜ E pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad võlgniku kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda võlgnik täita võlausaldajate nõudeid. Äriühing on püsivalt maksejõuetu. Kohtuistung Kohtuistungil 15.10.2008. a võlgniku esindaja nõustub ajutise halduri aruandega. Halduri hinnangul on äriühing maksejõuetu. Tagasivõitmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Võlausaldajad ei ole nõustunud menetlust finantseerima. Ajutise halduri arvamus Pankrotiavaldus on esitatud võlgniku endise juhatuse liikme K A e poolt, avalduses toodud asjaolude kohaselt ühingu võlad võlausaldajate ees seisuga 22.08.2008.a. on kokku 1 148009.krooni, ühingul puudub vara ühing on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri poolt on võlausaldajate nõudeid täpsustatud ja andmed mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud on järgmises jaotuses: K A 1 009 320.-krooni (põhjendused välja toodud aruande p. 5) Maksu ja Tolliamet Põhja maksu-ja tollikeskus kokku 99 966.-krooni (lisa 2 )

raamatupidamise dokumendid kadunud. Ühingu majandustegevuse hindamise kohta oli ajutisel halduril kasutada krediidiasutustest väljastatud pangaväljavõtted (ühingu tehingud toimusid AS Nordea panga ja AS Eesti Krediidipanga kaudu) ja teave võlgniku juhatuse liikme K A pankrotihaldurilt Indrek Lepsoo käest. K A e poolt on väidetavalt 10.jaanuaril 2006.a. antud laen ühingule laenulepingu alusel summas 1 200 000.-krooni, mis kajastub Eesti Krediidipanga kontol järgmiselt 10.01.2006.a. laekunud 300 000.-krooni ja 22.03.2006.a. laekunud 900 000.-krooni. Teadaolevalt on 14.03.2006.a. OÜ E ja OÜP registrikood xxx(ühingu nimi muudetud 15.09.2008.a. FOÜ) sõlmitud laenuleping summas 6 258 640.-krooni (lisa 12) Lepingu kohaselt laenuandja (OÜ E ) annab ja laenusaaja (P –D ) saab rahalise laenu mis kantakse lepingu p.1.4 laenusaaja arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxx Hansapangas. AS Eesti Krediidipanga pangadokumentidest lähtub, et ühing on 22.03.2006.a. P üle kandnud 50 000.-krooni ja 23.03.2006.a. 184 700.-krooni, kokku 234 700.-krooni, mis vastab F OÜ poolt esitatud 2006.a. raamatupidamise aruandes kajastatule (laenukohustusi summas 234 747.-krooni) (lisa 13) Andmed selle kohta , et ühing oleks ülejäänud osa rahast (6 258 640234 700=) summas 6 023 940 krooni kantud laenusaajale kontole puuduvad. AS Nordea Panga ja AS Eesti Krediidipanga arveldusarvete kontrollimisel tuleb ära märkida veel seda, AS Nordea Panga väljavõtete kohaselt on juhatuse liige K A välja võtnud raha AS Norde Panga kontolt kogusummas 310 532.-krooni, mille kohta puudub seletused ja ühel juhul 12.10.2006.a. summas 70 680.-krooni on märgitud laenu tagastamine. AS Eesti Krediidipanga väljavõtete kohaselt 31.03.2008.a. on K A välja makstud raha märkusega laenu tagastamine 120 000.-krooni, erinevatel perioodidel on lisaks laenu tagastamisele K A e poolt pangakontolt raha välja võtud summas 583 249.-krooni (selgitused puuduvad). Pangakontodel on kajastatud ka selliseid tehingud , mille sisu pole vastavuses ühingu majandustegevusega, välja tuleks tuua 18.01.2006.a arve summas 77 407.-krooni tasumist Mööblimajale ja kaubiku ostu 27.03.3006.a. summas 57 000.-krooni (raha väljastatud K A ). Kokkuvõtvalt on tehingute maht , mille kohta puudub selgitus raha kasutamise kohta moodustab summas 893 781.-krooni ja tehingud mille sisu pole kooskõlas majandustegevusega summas ca. 134 407.-krooni. K A laenu tagastatud summas 190 680.-krooni. järelikult saab laenujääk olla summas 1 00 9320.-krooni. Kontrollitud andmetel OÜ E pole registriosakonnale esitanud kogu oma tegevuse vältel ei 2005.a. 2006.a. 2007.a. majandusaasta aruandeid. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras ja esitab selle äriregistrile. Selles osas on juhatus oma kohustused jätnud täitmata, mille tulemusel puudub võimalus hinnata ühingu majandustegevust tervikuna ja ühingu poolt tehtuid tehinguid sellest seisukohast, kas on võimalik kehtetuks tunnistada tehinguid ja seeläbi vara pankrotivarasse tagasi nõuda. Tuvastatud on tehingud OÜ F (P) ja ühingu vahel, et väljastatud on laen 234 700.-krooni. Ajutise halduri käsutada on OÜ F 2006.a. aastaaruanne, mille kohaselt OÜ F bilansi maht on 193 687.-krooni, faktiliselt põhivara puudub ja ühingu netovara -41 877.-krooni, mis sisuliselt tähendab ühingu kohustused on suuremad kui varad, sellises seisundis lasub ühingul esitada pankrotiavaldus. 2007.a. kohta andmed üldse puuduvad ja ajutise halduri päringutele vastuseid pole saadud. Hinnates kogutud andmeid OÜ F majandusliku olukorra kohta, saab konstateerida, et tagasivõitmise eeldused on olemas, kuid täitemenetlus ühingu suhtes on küsitav. Asjaolu, et ühingu osanik K A otsustas ühingu likvideerida 15.12.2006.a. viitab sellele, et ühingu polnud jätkusuutlik 2006.a. lõpus ja ühingu osanikul oli teada selline teave, et ühing polnud suuteline tagastama laenu osanikule ja et 14.03.2006.a. sõlmitud laenulepinguga seonduvad asjaolud olid ebamäärased ja puudus võimalus tagasi nõuda raha OÜ P , järgnevalt küll likvideerimise menetlus lõpetati 17.01.2007.a., kuid tõendid selle kohta, et ühing oleks nõudnud tagasi laenatud raha OÜ-lt P ja et ühing oleks muutunud maksejõuliseks peale likvideerimise lõpetamist puuduvad. Ajutise halduri hinnangul oli likvideerimise algatamine ja edaspidine viivitamine pankrotiavalduse esitamisega põhjendamatu, äriühingu kohustused

ületasid tunduvalt ühingu vara ja ühingu omakapital sai olla sellisel juhul negatiivne, järelikult oli tegemist juhatuse juhtimisvigadega, sest äriühingu juhatus jättis täitmata kohustused mis tulenevad äriseadustikust ja raamatupidamist reguleerivatest õigusaktidest, mis seisnevad selles et ühingu majandustulemused olid negatiivsed, pidi juhatus otsustama pankrotiavaldus esitamise (ÄS § 180 lg.51). Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli ühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni ühingu omakapital (netovara) oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000.-krooni, juhatuse sellisel moel ei ole käitunud, seepärast on juhatus rikkunud äriseadustiku § 171 lg.2 ja §180 lg.5 1 sätestatud kohustusi. Juhatuse liige on välja võtnud ühingu pangakontodelt vähemalt 893 781.-krooni, kuna juhatuse liige viibib kinnipidamise kohas ja väidetavalt on ühingu raamatupidamise dokumendid kadunud, siis jääb ajutisel halduril kahtlus, et välja võetud raha pangakontodelt pole kasutatud ühingu huvides vaid muudel eesmärkidel ja väljastatud laenu OÜ P saab käsitleda juhatuse liikme juhtimisveana kuna puudusid piisavad laenusaaja poolt antud tagatised. Ühingu raha kasutamine juhatuse liikme huvides on raske juhtimisviga, kahju mis on tekitatud ühingule saab tagasi nõuda juhatuse liikmelt, kuid kuna juhatuse liikme enda suhtes toimub pankrotimenetlus ja juhatuse liige viibib kinnipidamiskohas on hagimenetlus väheperspektiivne. Kogutud tõendite põhjal ja hinnates võlgniku kohustuste suurust ja arvestades võlgniku tegelikku majandusliku olukorda on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, kohustused moodustavad 1 109 286.-krooni vara kohustuste katteks puudub, maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga vaid püsiv, puuduvad vahendid võlgniku majandustegevust taastada, püsiva maksejõuetuse ajaks tuleks loeb ajutine haldur 2006 aasta lõppu. Maksejõuetuse põhjusteks tuleks lugeda juhatuse liikme juhtimisvigasid, mis seisnesid juhatuse liikme ühingu vara enda huvides kasutamises, tagatiseta laenu andmises, mis kokkuvõttes tõid kaasa makseraskused ja püsiva maksejõuetuse. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja tutvunud ajutise halduri aruandega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutine haldur tuvastanud, et osaühingu kohustused moodustavad 1 109 286 krooni ja vara puudub. Võlgnik on maksejõuetu, mis on püsiva iseloomuga. Äriseadustik (ÄS) § 179 lg 1 kohaselt pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Ajutine haldur on tuvastanud, et OÜ E pole registriosakonnale esitanud kogu oma tegevuse vältel 2005. a. 2006. a. 2007. a. majandusaasta aruandeid. Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud ÄS §180 lõige 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamata kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli ühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni ühingu omakapital (netovara) oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000.-krooni. Juhatuse liige K A seaduses sätestatud viisil ei käitunud vaatamata sellele, et äriühingu netovara oli langenud pöördumatult alla seaduses sätestatud piiri 2006. a lõpus. Äriühingu juhtkond algatas küll äriühingu likvideerimismenetluse, kuid see lõpetati 17.01.2007. a ning

pankrotiavaldus kohtule esitati s 29.08.2008. a. Ajutise halduri andmetel ei ole äriühingu juhatuse liige kutsunud kokku äriühingu osanike üldkoosolekut meetmete tarvitusele võtmiseks äriühingu netovara ning maksevõime taastamise eesmärgil. Lisaks on K A käitunud majanduslikult ebaotstarbekalt ja sõlminud 14.03.2006. a äriühingu huve selgelt kahjustava tehingu OÜ-ga F (P ), mille tulemusel anti OÜ-le F tagatiseta laenu summas 234 700 krooni. Ajutine haldur on tuvastanud, et nimetatud äriühing on pankrotiseisus. Kohtu hinnangul on juhatuse liige K A rikkunud äriseadustiku §171 lg 2 p 1 ja §180 lg 5 1 sätestatud kohustusi raskelt hooletult, mida tuleb käsitada raske juhtimisveana PankrS § 28 lg 2 mõistes. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 5 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks kokku brutosumma 6 700 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 2 lg 8 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6700 krooni. Võlgnikul vara puudub, seega riigi arvelt kuulub Raivo Piirla kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused brutosummas 6 700 krooni. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule K A ele.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.