Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
05. november 2008.a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-08-29966
Tsiviilasi
A OÜ avaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
Menetlustoiming Menetlusosalised
Pankrotiavalduse esitaja (võlgnik): A OÜ (reg kood xxx asukoht xxxx); Avaldaja esindaja: juhatuse liige H T (IK xxx elukoht xxx);
Kohtuistungi toimumise aeg
Ajutine pankrotihaldur: A A(IK xxx) asuk xxx). 15. oktoober 2008. a
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Asjaolud ja avaldus 10.07.2008. a esitas võlgniku juhatuse liige avalduse A OÜ pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad A OÜ kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda äriühing täita võlausaldajate nõudeid. 08.07.2008. a seisuga on o Üu kohustused summas 326 161.38 krooni, likviidne vara puudub. O Ü on püsivalt maksejõuetu.
kaudu tehti ülekanne 2006.a. novembris. Vara välistamise taotlust pole esitatud, kuigi ajutine haldur on juhtunust teavitanud. Võlgniku esindaja H. T seletustest lähtub, et majandusraskuse põhjustas projekt, mis oli üle võimete. Nimelt üritasid F P Oü ja äripartner A OÜ korraldada „Take Off festivali„ mis käis väikefirmadele üle jõu. F P oli ürituse peakorraldaja, A ülesanne oli ürituse reklaamimine meedia kaudu. Lähtuvalt nn. festivali korraldamise programmist või korraldamisega seotud toimingutest ei ole juhatus teinud kõike endast olenevat selleks, et vältida võlausaldajatele kahju tekkimist. Pankrotihalduri arvates on tegemist selge valearvestusega. H T seletuste kohaselt olid F P juhatuse liikmete elukoht Tartus ja nii asjaajamine oli osaliselt H T korraldada. Samas esitati arved ning raha maksti edasi võlausaldajatele, tõsiseid juhtimisvigu pole ajutine pankrotihaldur tuvastanud. T selgitus ajutisele haldurile :“ Üks lava oli ainult püsti, valgustusega oli probleeme . Üritus kukkus läbi, müüdi 400 piletit hinnaga 550 – 700 krooni pilet.“ Taolisi olukordasid nn. festivali korraldamisel oleks juhatus pidanud ja saanud vajaliku mõistliku hoolsuse rakendamisel ette näha. Seega laekus piletite müügist ligikaudu 240 000 krooni. OÜ A raamatupidamise andmetel (Oü R P , juhataja I V ) võlgneb F P OÜ-le A 350 913 krooni. Samas F P andmetel on võlgnevus 410 000 krooni. H T kinnitusel pole äriühingud omavahel sularahas arveldanud. Kuna F P on samuti pankrotimenetluses, on osaliselt kasutatud info hankimisel ja OÜ A aruannde koostamisel ajutise halduri O K poolt koostatud F P aruannet. F P juhatuse liikmete arvates võis T O festivali pidada omanäoliste seas aasta võimsamaiks terves Põhja –Euroopas. Kuna OÜ A peamine äripartner F P (reg nr. xxx) pankrotimenetlus on lõppenud raugemisega vara puudumise tõttu, olen seisukohal, et puuduvad võimalused OÜ A majandusliku olukorra parandamiseks. Kuna Al puudub märkimisväärne vara (pangaarvetel 5753 krooni, kassa 2000 krooni) olen seisukohal, et OÜ A pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Sisuliselt oli ettevõte pankrotiseisus juba 2007. aasta oktoobris ning ettevõtte juhataja oleks pidanud esitama pankrotiavalduse. Samas pole toimud vara pahatahtlikku vähendamist (vara pole olnud) ning ajutine haldur on seisukohal, et pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjustanud muu asjaolu. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja tutvunud ajutise halduri aruandega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutine haldur tuvastanud, et o Üu kohustused moodustavad 320 563 krooni ja vara on 7753 krooni väärtuses. Võlgnik on maksejõuetu, mis on püsiva iseloomuga. Võlgniku makseraskused algasid 2007. a suvel, püsiv maksejõuetus kujunes välja 2007. a oktoobriks. Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb o Üu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui o Üul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud ÄS §180 lõige 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamata kohtule o Üu pankrotiavalduse, kui o Ü on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli ühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni ühingu omakapital (netovara) oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000.-krooni. Võlgniku esindaja kohtuistungil antud selgituse kohaselt otsiti siiski
võimalusi tegevuse jätkamiseks. Ajutise halduri hinnangul pole toimud vara pahatahtlikku vähendamist. Pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjustanud muu asjaolu. Võlgniku juhatuse liikme seletuse kohaselt makseraskuse põhjustas projekt, mille juhtimine oli juhatusele üle võimete. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 18 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks kokku brutosumma 16 200 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 1 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 16 200 krooni A A kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule H T le.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.