Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
03. november 2008, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-14646
Tsiviilasi
xxx avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
võlgnik xxx (isikukoodxxx, aadress xxx); võlgniku lepinguline esindaja Aleksandr Anissimov; ajutine pankrotihaldur Katrin Prükk (aadress Pepleri 32, Tartu 51010).
Kohtuistungi toimumise aeg
07. oktoober 2008
Istungil osalenud isikud
Võlgnik, võlgniku lepinguline esindaja Anissimov; ajutine pankrotihaldur Katrin Prükk.
Aleksandr
Lõpetada xxx (isikukood xxx) pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
I Asjaolud ja menetluse käik
2-08-14646
Võlgnik xxx esitas Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt tegi Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskus 31.05.2004 otsuse nr 12-5/91, mille järgi kohustas võlgnikku tasuma tulumaksu summas 215 386 krooni. Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskus 31.05.2004 otsus jõustus ja selle kohaselt on võlgniku põhivõlg 488 323 krooni. Võlgnik ei ole võlga tasunud, kuna tal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid võla tasumiseks. Võlgnik leiab, et on maksejõuetu ja põhistab oma maksejõuetuse sellega, et tal puudub kinnisvara, talle kuulub sõiduk, väljalaskeaasta 1992 ja selle sõiduki müügist ei saa kustutada võlga täies mahus. Võlgnik on töövõimetu ja riigi poolt saadav pension on igakuiselt 1 930 krooni. Muud sissetulekud võlgniku puuduvad. Võlgnik leiab, et tema varaline ja tervislik seisund ei võimalda tal 488 323 krooni tasuda ja seetõttu otsib ta võimalusi vabaneda oma kohustustes pankrotiseaduses ettenähtud korras. Eeltoodust tulenevalt palub võlgnik välja kuulutada tema pankrot. Harju Maakohtu 23.04.2008 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Katrin Prükk’i. 14.05.2008 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ela võlgnik pankrotiavalduses märgitud aadressil ja pankrotiavalduses näidatud telefon ei vasta. Ajutisel pankrotihalduril õnnestus välja selgitada, et võlgniku pangaarvete jääk on negatiivne, kinnisvara ja ehitised kui vallasasjad võlgniku puuduvad. Võlgniku nimele on registreeritud sõiduauto Toyota Camry, väljalaskeaasta 1992. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on selliste sõidukite väärtuseks internetiportaalides 19 000 krooni. Võlgniku auto väärtus sõltub selle tehnilisest seisundist. Väärtpaberid võlgnikul puuduvad. Ajavahemikus 30.04.1996-15.05.1998 oli võlgnik aktsiaselts Haljas nõukogu liige. Võlgnikule on määratud igakuine pension 1 930 krooni. Võlgnik ajutise pankrotihalduri järelepärimisele ei vastanud. Kokku on võlgniku vara väärtuseks 20 000 krooni. Kohustusi on võlgnikul ajutise pankrotihalduri hinnangul 504 058.13 krooni. 07.10.2008 esitas ajutine haldur täiendava aruande. Täiendava aruande kohaselt on võlgnik müünud korteri asukohaga Paldiski mnt 153-19 15.10.2003. samas on võlgnik nimetatud aadressi märkinud pankrotiavalduses oma elukohaks, kuid seal ta ei ela. Võlgnik müüs korteri 750 000 krooni eest, sellest 350 000 krooni sai võlgnik sularahas ja 400 000 krooni laekus võlgniku pangaarvele Hansapangas. Pangaarvele laekunud raha konverteeris võlgnik eurodeks, ostis ja müüs erinevaid börsil noteeritud aktsiaid ja osa rahast võttis sularahana välja, kokku 335 600 krooni. Ajutisel pankrotihalduril puudub informatsioon, mida võlgnik sularahaga tegi. Võlgnik ei täitnud ka kohtu poolt 09.09.2008 pandud kohustust esitada raha kulutamise kohta aruanne. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnikule kuuluva sõiduki väärtuseks 5 000 – 6 000 krooni. Äriregistri andmetel on võlgnik olnud ajavahemikul 30.04.1996-15.05.1998 aktsiaseltsi Haljas nõukogu liikmeks. Võlgniku seletuse kohaselt on ta kinkinud talle kuulunud aktsiaseltsi Haljas 50 % aktsiaid teisele omanikule. Võlgnik selgitas kohtuistungil, et talle kuuluvad riided ja mobiiltelefon. Muu vara võlgnikul ajutise halduri arvamuse kohaselt puudub. 31.05.2004 maksuotsuse kohaselt andis võlgnik maksuasjas seletuse, et ainult temal on õigus teha xxx nimel tehinguid ja ta tasus xxx arvelduskontolt aktsiaseltsile xxx 30.06.1000 64 666 krooni mööbli eest, mis osteti xxx. Samuti on võlgnik selgitanud maksuhaldurile, et ajavahemikus 1999-2002 tasus xxx arvelduskontolt xxx Bakuusse 472 841.41 krooni (29 100 USD). Võlgnik selgitas maksuhaldurile, et nimetatud isik on võlgniku vend ja võlgnik tegi ülekanded venna pere abistamiseks. Ülekannete selgituseks on võlgnik märkinud „kontakt“ ja
2-08-14646 oluline on asjaolu, et 09.09.2008 kohtuistungil teatas võlgnik, et saab elamiseks raha venna käest, kes aitab teda niisama. Eeltoodust tulenevalt leiab pankrotihaldur, et võlgnik ei pruugi olla esitanud ajutises pankrotimenetluses tõeseid andmeid oma vara kohta. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku vara väärtuseks 5 000 – 6 000 krooni ja tema kohustuste suuruseks on 504 058.13 krooni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ületavad võlgniku kohustused oluliselt võlgniku vara ja igakuiseid sissetulekuid. Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskuse maksuotsusega 31.05.2004 asus maksuhaldur seisukohale, et võlgniku kontrolli all oleva xxx tulu väärtpaberitehingutest on võrdsustatav võlgniku isikliku kasuga väärtpaberite võõrandamisest. Maksuhaldur lähtus võlgniku maksustatavate tulude kindlaksmääramisel xxx majandustegevuse tulemist ajavahemikul 1998–2002 summas 765 880 krooni. Maksuhaldur asus seisukohale, et võlgnik, jättes saadud tulu deklareerimata, on tahtlikult varjanud maksuhalduri eest oma tulusid. Võlgnikku kohustati tasuma tulumaksu summas 215 386 krooni ja intressi summas 90 591 krooni. Seega kokku määrati võlgnikule täiendav maksukohustus summas 305 977 krooni. Maksuotsus tehti võlgnikule allkirja vastu teatavaks 09.06.2004. Võlgnik maksuotsust ei vaidlustanud. Maksuotsuse tegemise ajal ei olnud võlgnikul ühtegi väärtpaberit. Euro kontol Hansapangas oli 0.27 EUR-i ja Norra krooni kontol 3.16 NOK-i. Võlgnik tasus 15.07.2004 oma Eesti krooni kontole 101 074.50 krooni, millise rahaga tegi taas väärtpaberitehinguid. Osa väärtpaberitehingutelt teenitud rahast võeti hiljem pangakontolt sularahas välja (79 900 krooni). Seega on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjustas asjaolu, et võlgnik tegi väärtpaberitehinguid võlgniku kontrolli all oleva Helston Holdings Inc nimel, kasutades saadud tulu isiklikuks otstarbeks, kuid jättes saadud tulult maksmata riigimaksud. Väärtpaberitehingutest saadud tulust enamiku andis võlgnik väidetavalt tasuta ära, mistõttu teenitud tulu arvelt ei olnud pärast maksuotsuse tegemist võimalik tulumaksu tasuda ja võlgnik muutus maksevõimetuks (eeldusel, et andmed võlgnikule kuulunud vara kohta on õiged – s.t et talle ei kuulu ega ole kuulunud vara). Maksejõuetuse põhjustanud asjaolud leidsid aset 1999–2002. Võlgnikul oli võimalik osa määratud tulumaksust tasuda ka pärast maksuotsuse tegemist, kuid võlgnik ei asunud määratud maksukohustust täitma.
II Kohtuistung 07.10.2008 toimunud kohtuistungil jäid võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks.
III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlgnik Jašar Mirzalijev esitas Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskus 31.05.2004 otsuse nr 12-5/91 alusel tekkinud maksukohustus kokku 488 323 krooni. Võlgnik ei ole võlga
2-08-14646 tasunud, kuna tal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid võla tasumiseks. Võlgnik leiab, et on maksejõuetu ja põhistab oma maksejõuetuse sellega, et tal puudub kinnisvara, talle kuulub sõiduk, väljalaskeaasta 1992 ja selle sõiduki müügist ei saa kustutada võlga täies mahus. Võlgnik on töövõimetu ja riigi poolt saadav pension on igakuiselt 1 930 krooni. muud sissetulekud võlgniku puuduvad. Võlgnik leiab, et tema varaline ja tervislik seisund ei võimalda tal 488 323 krooni tasuda ja seetõttu otsib ta võimalusi vabaneda oma kohustustes pankrotiseaduses ettenähtud korras. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. Võlgnikul on vara kokku ca 5 000 – 6 000 krooni, mille moodustab sõiduauto Toyota Camry, väljalaskeaasta 1992 ja igakuine töövõimetuspension 1 913 krooni. Kohustusi on võlgnikul kokku 504 058.13 krooni, millest maksuvõlgnevus moodustab 491 037 krooni. Võlgnik on kaotanud osaliselt töövõime (40 %) (tl 6). Võlgniku selgituse kohaselt on ta otsinud lihtsamat tööd, kuid ei ole leidnud (tl 132). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on püsivalt maksevõimetu, kuna tema kohustused ületavad tema vara ja sissetulekuid kordades. Kuna võlgnik on kaotanud osaliselt töövõime ja ei ole tema enda selgituse kohaselt tööd leidnud ega töötanud alates 1998.a, siis ei ole tõenäoline, et võlgniku sissetulekud suurenevad lähemal ajal töötasu näol ja et sellest oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõuded. Võlgnik on põhistanud oma maksejõuetuse sellega, et tal puudub kinnisvara, talle kuulub sõiduk, väljalaskeaasta 1992 ja selle sõiduki müügist ei saa kustutada võlga täies mahus, samuti on ta töövõimetu ja riigi poolt saadav pension on igakuiselt 1 930 krooni ning muud sissetulekud võlgniku puuduvad. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku enda tegevus. Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskuse 31.05.2004 maksuotsuse kohaselt on võlgniku kontrolli all oleva xxx tulu väärtpaberitehingutest võrdsustatav võlgniku isikliku kasuga väärtpaberite võõrandamisest. Maksuhaldur lähtus võlgniku maksustatavate tulude kindlaksmääramisel xxx Inc majandustegevuse tulemist ajavahemikul 1998–2002.a summas 765 880 krooni. Maksuhaldur asus seisukohale, et võlgnik, jättes saadud tulu deklareerimata, on tahtlikult varjanud maksuhalduri eest oma tulusid, mistõttu kohustati võlgnikku tasuma tulumaksu summas 215 386 krooni ja intressi summas 90 591 krooni, kokku 305 977 krooni. Maksuotsus tehti võlgnikule allkirja vastu teatavaks 09.06.2004. Võlgnik maksuotsust ei vaidlustanud. Maksuotsuse tegemise ajal ei olnud võlgnikul ühtegi väärtpaberit. Euro kontol Hansapangas oli 0.27 EUR-i ja Norra krooni kontol 3.16 NOK-i. Võlgnik tasus 15.07.2004 oma Eesti krooni kontole 101 074.50 krooni, millise rahaga tegi taas väärtpaberitehinguid. Osa väärtpaberitehingutelt teenitud rahast võeti hiljem pangakontolt sularahas välja (79 900 krooni). Seega on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjustas asjaolu, et võlgnik tegi väärtpaberitehinguid võlgniku kontrolli all oleva xxx nimel, kasutades saadud tulu isiklikuks otstarbeks, kuid jättes saadud tulult maksmata riigimaksud. Väärtpaberitehingutest saadud tulust enamiku andis võlgnik väidetavalt tasuta ära, mistõttu teenitud tulu arvelt ei olnud pärast maksuotsuse tegemist võimalik tulumaksu tasuda ja võlgnik muutus maksevõimetuks (eeldusel, et andmed võlgnikule kuulunud vara kohta on õiged – s.t et talle ei kuulu ega ole kuulunud vara). Maksejõuetuse põhjustanud asjaolud leidsid aset 1999–2002. Võlgnikul oli võimalik osa määratud tulumaksust tasuda ka pärast maksuotsuse tegemist, kuid võlgnik ei asunud määratud maksukohustust täitma. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga selle kohta, et võlgnik on ise põhjustanud oma maksejõuetuse. Samuti nõustub kohus ajutise pankrotihalduri põhjendusega maksuvõlgnevuse tekkimise kohta. Samas leiab kohus, et asjaolu, et võlgniku tegevuse tõttu tekkis maksuvõlgnevus, ei ole ainus põhjus, miks võlgnik muutus maksejõuetuks. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku sihikindel vara raiskamine ja võõrandamine
2-08-14646 perioodil, mil võlgnik tegi tehinguid, mis olid maksunõude arvestamise aluseks, samuti sellele järgneval ajal. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskuse 31.05.2004 maksuotsusele kontrolliti võlgniku maksustatavaid tulusid ajavahemikul 1998-2002 (tl 7- 30). Võlgnik on 15.10.2003 võõrandanud temale kuulunud korteri asukohaga Paldiski mnt 153-19 750 000 krooni eest (tl 140-147). Pangaarvel oleva raha konverteeris võlgnik eurodeks, mille eest ostis ja müüs börsil noteeritud aktsiaid ja osa rahast võttis välja sularahana, kokku 335 600 krooni (tl 77-80, 8189,180). Maksuotsus tehti võlgnikule allkirja vastu teatavaks 09.06.2004. Vastavalt võlgniku pangaväljavõttele on võlgnik peale maksuotsuse kättesaamist võtnud oma pangakontolt välja sularaha suuremas ulatuses 19.07.2004 100 958.66 krooni ja 11.08.2004 70 000 krooni, 21.07.2004 2 000 krooni ja 13.08.2004-17.08.2004 7 500 krooni, kokku 180 458.66 krooni (tl 83), millest nähtub, et võlgnikul oli pärast maksuotsuse saamist rahalisi vahendeid, et olulises osas täita maksuotsus. Vaatamata asjaolule, et kohus kohustas võlgnikku 09.09.2008 toimunud kohtuistungil ülevaate raha kulutamise kohta (tl 133), ei ole võlgnik kohtu nõuet täitnud ega esitanud andmeid raha kulutamise kohta. Samuti on võlgnik 02.09.1998 kinkinud temale kuulunud aktsiaselts Haljas 10 aktsiat väärtusega 1 000 000 krooni (tl 150). Samuti on võlgnik teinud ülekandeid tema venna xxx arvele kokku summas 472 841.41 krooni läbi äriühingu xxx, mille nimel tehingute tegemise õigus oli ainuüksi võlgnikul (tl 169, 181). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on oma vara raisanud ja kinkinud, millega on põhjustanud oma võimetuse tasuda maksunõude eest, millest tulenevalt on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Kohus leiab, et asjaolu, et võlgnik on kaotanud osaliselt töövõime, on tingutud võlgniku enda eluviisidest ja hooletust suhtumisest tervisesse, kuna vastavalt võlgniku poolt esitatud haigusloo väljavõttele (tl 137-139) on võlgniku terviseprobleemide põhjuseks alkohol. Tagasivõitmise võimalused. Kuigi võlgniku maksevõimetus on välja kujunenud juba 2004.a, esitas võlgnik pankrotiavalduse alles 17.04.2008, mistõttu ei ole võimalik vara tagasivõitmise hagisid esitada aegumise tõttu. Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, võlgnikul puudub tulutoov tegevus ning pankrotimenetluses ei esine vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi, siis tuleb xxx pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.