Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-08-56147

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

I Asjaolud ja menetluse käik Osaühingu xxx seaduslikud esindajad juhatuse liikmed Hans Määltsemees ja Pjotr Prihodko esitasid 28.08.2008 avalduse osaühingu xxx pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seoses 2007.a ja 2008.a 8 kuuga teenitud kahjumile on ettevõtte omakapital langenud alla seaduses sätestatud taseme. Ettevõtte majandustegevus on lõpetamisel, kuna Maksu- ja Tolliamet arestis augustis võlgnevuse sissenõudmiseks ettevõtte arveldusarve. Ettevõtte juhatus ei näe võimalusi omakapitali taastamiseks läbi majandustegevuse jätkamise või täiendavate sissemaksete tegemise. Maksejõuetuse tekkimiste põhjusteks on võlgniku seaduslikud esindajad toonud asjaolu, et 24.10.2005 sõlmis ettevõte ebasoodsa ja jäiga töövõtulepingu. Tööjõu puudus mõjutas palkasid, mis suurendas tööjõukulusid. Leping oli sõlmitud 2005.a ning hinna suurendamisega tellija ei nõustunud. Lepingus oli kokku lepitud hind, mida tellija oli nõus maksma, samas oli tellija ülinõudlik ja noriv töö kvaliteedi osas, tema nõudel tekkis vajadus mitu korda tehtud tööd ümber teha, mis oli aeganõudev ja kulukas. Nimetatu viis selleni, et ettevõte ei olnud võimeline lõpetama kliendi nõutaval tasemel tööd tähtaegselt, mistõttu ettevõtja uusi töid vastu võtta ei saanud. Tekkis kahjum põhitegevuses ja suurenesid tähtajaks tasumata võlad. Seoses olulise vara puudumise, oluliste võlgade ja arveldusarve arestimisega tuleb ettevõtte tegevus täielikult lõpetada ning esitada pankrotiavaldus. Harju Maakohtu 05.09.2008 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. 06.10.2008 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande. Aruande kohaselt on võlgniku puhul tegemist peamiselt üldehitus-, remondi- ja elektritöödega tegeleva ettevõttega. Pankrotimenetluse algatamise seisuga on kehtivaid töölepinguid 12 töötajaga. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ajutise pankrotimenetluse kestel on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku vara väärtuseks pankrotimenetluse algatamise seisuga on 657.20 krooni. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 1 069 094 krooni. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid olemasolevate kohustuste katmiseks ning võlgnevuse tasumiseks. Võlgniku olemasolevad kohustused ületavad tema vara ca 1 miljoni krooni võrra. Ajutine pankrotihaldur ei näe ettevõtte tegevuse jätkumise võimalusi ilma täiendavate ning arvestavate investeeringuteta. Tänaseks on selge, et keegi ei ole nõus täiendavaid investeeringuid tegema ning ajutise pankrotihalduri hinnangul puudub ettevõttel võimalus käesoleval ajal oma senist majandustegevust jätkata. Samuti leiab ajutine pankrotihaldur, et ei esine võimalusi ettevõtte tervendamiseks või saneerimiseks, kuna võlgniku maksejõuetus ning tugev likviidsuskriis on selge ning majandustegevuse jätkamine ja saneerimine ei ole võimalik antud situatsioonis. Võlgnikul puuduvad tellimused ja uued objektid, et jätkata majandustegevust. Eeltoodust tulenevalt leiab ajutine pankrotihaldur, et

2-08-56147 ettevõte on maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole ajutise pankrotihalduri hinnangul kuriteo tunnustega teod. Juhatuse liikmete tegevuses ei ole olnud võimalik tuvastada võlgniku poolt oma tahtlikku maksevõime olulist vähendamist või enda maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige juhatuse poolne väär rahavoogude planeerimine, riskide hindamine ning liig kergekäeline kohustuste võtmine töövõtul. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et olemasoleva informatsiooni põhjal ei ole alust pidada rasketeks juhtimisvigadeks.

II Kohtuistung 07.10.2008 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu.

III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Osaühingu xxx seaduslikud esindajad juhatuse liikmed Hans Määltsemees ja Pjotr Prihodko esitasid 28.08.2008 avalduse osaühingu xxx pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu. Võlgniku põhitegevuseks olid üldehitus-, remondi- ja elektritööd. Pankrotimenetluse algatamise seisuga on kehtivaid töölepinguid 12 töötajaga. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku vara väärtuseks pankrotimenetluse algatamise seisuga on 657.20 krooni, kohustusi on võlgnikul vähemalt 1 069 094 krooni. Võlgnikul puuduvad vahendid olemasolevate kohustuste katmiseks ning võlgnevuse tasumiseks, tema olemasolevad kohustused ületavad tema vara ca 1 miljoni krooni võrra. Ajutine

2-08-56147 pankrotihaldur ei näe ettevõtte tegevuse jätkumise võimalusi ilma täiendavate ning arvestavate investeeringuteta. Keegi ei ole nõus täiendavaid investeeringuid tegema ning ajutise pankrotihalduri hinnangul puudub ettevõttel võimalus käesoleval ajal oma senist majandustegevust jätkata. Samuti ei esine võimalusi ettevõtte tervendamiseks või saneerimiseks, kuna võlgniku maksejõuetus ning tugev likviidsuskriis on selge ning majandustegevuse jätkamine ja saneerimine ei ole võimalik antud situatsioonis. Võlgnikul puuduvad tellimused ja uued objektid, et jätkata majandustegevust. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et ettevõte on maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega – võlgniku juhatuse liikmete seletus, ajutise pankrotihalduri aruanne, majandusaasta aruanne, järelepärimiste vastused registritest – on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara väärtuses kokku 657.20 krooni, kohustusi on võlgnikul käesoleval ajal kokku 1 069 094 krooni. Pankrotimenetluse algatamise seisuga oli võlgnikul lõpetamata töölepingud 12 töötajaga. Võlgniku tegevus on lõppenud, puuduvad ressursid võlgniku tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte saneerimiseks. Võlgniku maksejõuetuse põhjustena on võlgniku juhatuse liikmed välja toonud asjaolu, et 24.10.2005 sõlmis ettevõte ebasoodsa ja jäiga töövõtulepingu. Tööjõu puudus mõjutas palkasid, mis suurendas tööjõukulusid. Leping oli sõlmitud 2005.a ning hinna suurendamisega tellija ei nõustunud. Lepingus oli kokku lepitud hind, mida tellija oli nõus maksma, samas oli tellija ülinõudlik ja noriv töö kvaliteedi osas, tema nõudel tekkis vajadus mitu korda tehtud tööd ümber teha, mis oli aeganõudev ja kulukas. Nimetatu viis selleni, et ettevõte ei olnud võimeline lõpetama kliendi nõutaval tasemel tööd tähtaegselt, mistõttu ettevõtja uusi töid vastu võtta ei saanud. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige juhatuse poolne väär rahavoogude planeerimine, riskide hindamine ning liig kergekäeline kohustuste võtmine töövõtul. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri põhjendustega võlgniku maksejõuetuse tekkimise asjaolude kohta. Võlgniku käive kasvas 2007.a võrreldes 2006.a 37,3 %, samas teenis äriühing kahjumit 720 000 krooni, kuigi 2006.a oli ettevõtte kasum 608 280 krooni (tl 74). Kahjumi tingis pikaajaline töövõtuleping, milles ei arvestatud võimalikest hinnatõusudest tulenevat vajadusega lepingus kokkulepitud hinda muuta. Seega on ettevõtte juhatus 24.10.2005 töövõtulepingu sõlmimisega võtnud kohustusi, mille täitmine hiljem võimalikuks ei osutunud ja tõi kaasa ettevõtte püsiva maksejõuetuse. Samuti leiab kohus, et töövõtja ülinõudlikkus ja noriv suhtumine töö kvaliteeti ei ole põhjuseks, mis aitas kaasa ettevõtte maksejõuetuse kujunemisele, vaid maksejõuetuse kujunemisele aitas kaasa asjaolu, et ettevõtte juhatus ei suutnud tagada, läbi töötajate tööle värbamise ja nende tehtud tööle järelevalve teostamise, tööde kvaliteetset teostamist, mis tõi kaasa kulutused tööde ümbertegemisel. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud võlgniku maksejõuetuse põhjustena kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga. Samuti ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud, et esineks vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi.

2-08-56147 Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub vara ja ei esine vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi ning ajutise pankrotihalduri andmetel ei ole keegi nõus tegema investeerinuid võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ja samuti puuduvad võimalused ettevõtte saneerimiseks, kuna puuduvad investeeringud ja tellimused, siis tuleb osaühingu Kivimäe Ehitus pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.