Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Asjaolud ja avaldus 07.08.2008. a esitas võlgniku juhatuse liige avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad võlgniku kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda äriühing täita võlausaldajate nõudeid. 07.08.2008. a seisuga on võlgnikul kohustusi kokku 999 300 krooni, vara on väärtuses 145.21 krooni. 02.09.2008. a algatas kohus AS TP pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kalle Mõtsniku. Ajutise halduri aruanne AS TP (võlgnik) on asutatud 03.05.2000.a. Tema tegevusalaks oli pinnase bioloogiline puhastamine ja heitvee puhastamine, hiljem lisandus ohtlikke aineid sisaldava pinnase käitlemine kohapeal. Võlgniku tegevus oli enamjaolt kahjumlik (2003.a. kahjum näiteks 1 165 880 krooni, 2005.a. kahjum koguni 7 204 880 krooni), mistõttu otsiti uusi investoreid ja 2005.a. endine omanik taanlane E J oma osalusest loobus. 2006.a. ja 2007.a. suudeti küll tänu uute aktsionäride täiendavatele finantseeringutele tegevust jätkata ja isegi kasumit teenida, kuid tulenevalt eelmiste aastate suurest kahjumist jäi ka 31.12.2007.a. seisuga võlgniku omakapital enam kui 852 532 krooniga miinusesse (31.12.2006.a. seisuga oli omakapitali miinus koguni üle 5 miljoni krooni, Lisa 16). 2007.a. aruande juhatuse deklaratsiooni kohaselt oli võlgnik jätkuvalt tegutsevaks majandusüksuseks vaid juhul, kui viiakse omakapital nõutavale tasemele. Kuna aktsionärid ei pidanud võimalikuks täiendavaid finantseeringuid enam teha ja lühiajalised kohustused ületasid ligi neljakordselt käibevara, siis majandustegevus lõpetati ning esitati kohtule pankrotiavaldus. Võlgniku poolt koostatud ja ajutisele haldurile esitatud pankrotimenetluse alustamise päeva 2.sept 2008.a. seisuga koostatud bilansi (Lisa 1) kohaselt on võlgnikul vara ainult 325 992 krooni, kohustusi aga 1 165 259 krooni. Seejuures selgub võlgniku esindaja selgitustest, et käibevaraks olevad nõuded (324 000 krooni) on pärit 2004.a, seega aegunud. Samuti olevat osa varast juba 2004. A – 2005.a. objektilt varastatud (põrandapesumasin, pumbad, filtrid) või endise juhatuse liikme E.J käes (2000.a. soetatud digikaamera), kelle asukoht ja õige nimi on aga teadmata (Lisa 2). Võlgniku poolt 27.06.2008.a. Harju Maakohtu registriosakonnale esitatud 2007. a. majandusaasta aruande bilansi kohaselt oli 31.12.2007.a. seisuga võlgnikul vara kokku 367 852 krooni eest, millest käibevara 365 347 krooni, s h nõuded ostjate vastu 330 291 krooni ja raha 35056 krooni (Lisa 3). Samal ajal oli lühiajalisi kohustusi kokku 1 121 979 krooni eest ehk üle 3 korra rohkem, kui nende tasumiseks vajalikku käibevara. 2008.a. olukord oluliselt muutunud ei ole - 2.sept 2008.a. seisuga koostatud bilansi (Lisa 1) kohaselt on võlgnikul vara ainult 325 992 krooni, kohustusi aga 1 165 259 krooni, s h põhivara 1472 krooni ja käibevara 324 520 krooni. Seejuures enamik põhivarast (peamiselt kontorimööbel) on soetatud 2000. – 2002.a., mistõttu tugevasti amortiseerunud ja väärtust ei oma ning osa sellest (filtrid, põhjaveepump, põrandapesumasin) on juba 2004-2005.a. varastatud või endise juhatuse liikme, kelle praegune perekonnanimi ja asukoht pole teada, käes (2000.a. soetatud digitaalkaamera). 18.09.2008.a. seisuga on võlgniku SEB Pangas oleval kontol 145 krooni (Lisa 4). Võlgnik omas kontot ka Sampo Pangas, kuid see on 23.07.2008.a. suletud (Lisa 5). Teistes Eesti pankades võlgnik kontot ei oma (Lisad 6-11). Kassas on 375 krooni. Võlgnik ei oma Harju Maakohtu

registriosakonna andmeil kinnisvara ega Ehitusregistri andmeil ehitisi vallasvarana (Lisa 12), Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil väärtpabereid (Lisa 13) ja ARK ́i andmeil sõidukeid (Lisa 14). Varana on arvel 2004.a. pärinevad nõuded ostjate vastu summas 324 000 krooni, millised aga on aegunud. Maksu- ja Tolliameti andmeil on võlgnikul 11.09.2008.a. seisuga maksude ettemaks kokku 2230 krooni, s h põhimaks 2038 krooni ja intressid 192 krooni (Lisa 15), milliseid on tõenäoliselt võimalik tagasi nõuda. Võlgniku andmeil moodustavad võlad 19.09.2008.a. seisuga 1 053 613 krooni (Lisa 17 ), kusjuures võlausaldajateks on võlgniku aktsionärid (OÜ A H 858 500 krooni, P J A 38 000 krooni- laenud) või teised temaga omanike kaudu seotud isikud (näit juhatuse liige E.A ) jne. Kohtuistung Kohtuistungil 08.10.2008. a jääb ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, varad puuduvad, majandustegevus on seiskunud, tagasivõitmise võimalusi ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgnik nõustub ajutise halduri aruandega. Võlgniku esindaja nõustub kandma osaliselt pankrotimenetluse kulud. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused ca 1 miljon krooni ja vara on 520 krooni. Võlgnik on maksejõuetu, mis on püsiva iseloomuga. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur võlgniku ebaõnnestunud äriplaani ja ebapiisavat juhtimiskompetentsi, mistõttu tema majandustegevus ei jõudnud küllalt pika tegevusaja jooksul kasumisse, mis oleks taganud investeeringute tasumise ja jätkusuutlikkuse. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 12 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 16 800 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 1 218.50 krooni, kokku brutosumma 18 018.50 krooni. Võlgniku esindaja nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude osalise kandmisega. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 6 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmelt solidaarselt

välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 11 318 krooni Kalle Mõtsnik’u kasuks. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 2 lg 8 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6700 krooni. Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Kalle Mõtsniku kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu brutosummas 6 700 krooni. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule EAile.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.