Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

24.07.2008. a esitas võlgnik avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad võlgniku kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda võlgnik täita võlausaldajate nõudeid. 24.07.2008. a seisuga on võlgnikul kohustusi kokku 3 131 471 krooni, likviidne vara puudub. 02.09.2008. a algatas kohus HK pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kalle Mõtsniku. Ajutise halduri aruanne Pankrotimenetlus algatati võlgniku enda 23.07.2008.a. avalduse alusel Harju Maakohtu 02.sept.2008.a määrusega tsiviilasjas 2-08-50924, ajutiseks halduriks määrati Kalle Mõtsnik (isikukood XXX). Avalduse kohaselt on võlgnik ilmselt maksejõuetu, kuna võlgnikul on võlgasid ca 3,131 miljonit krooni, reaalset väärtust omav vara aga puudub. Ajutine haldur oma ülesannete täitmiseks nõudis võlgnikult tema varalist seisu iseloomustavate andmete esitamist, vestles võlgnikuga ja võlausaldajatega, tegi järelepärimised pankadesse, vararegistritesse (Tallinna Linnakohtu registriosakond ja Kinnistusamet, Ehitusregister, ARK, Väärtpaberikeskus), Maksu- ja Tolliametile, tutvus Interneti teel rahvastikuregistri, ehitusregistri ja muude võlgniku vara ja tegevust puudutavate andmetega, viibis tema elukohas, jne. Võlgnik elab XXX sugulaste korteris ja käesoleval ajal alalist töökohta ei oma. 29.septembril sõlmis võlgnik tema enda sõnul OÜ-ga BK kinnisvaramaakleri teenuste osutamiseks käsunduslepingu, mille alusel saab tasu 40% tehingu summast, milline laekub käsundi andjale. Kuna aga lepingus ei oldud kokku lepitud telefonikulude kandmist, siis käesolevaks ajaks seda allkirjastatud ei ole. Võlgnik lõpetas 2007.a. XXX ja tuli seejärel XXX, kus ta õnnestus tööle saada LH AS-is börsimaaklerina, kuid 2008.a. veebruaris tööleping temaga lõpetati. Seejärel üritas võlgnik omal käel börsimaakleri teenust pakkuda, kuid investeeringud ebaõnnestusid, mis tõi investoritele suure kahju. Vastavate koostöölepingute kohaselt oli võlgnik kohustatud esialgse algsumma taastama, kuid selleks puudusid tal vahendid. Igapäevaeluks vajalikke kulusid on ta kandnud SMS laenude, vanematelt ning teistelt sugulastelt ja tüdruksõbralt saadud rahaga, aga ka Hansapanga arvelduskrediidiga. Vararegistrites (ARK, Ehitusregistris, Kinnistusraamatus ja Väärtpaberikeskuses) võlgnikul mingit vara registreeritud ei ole (Lisad 1, 2, 13). Võlgnik omab kontot Hansapangas (Lisa 3) ja SEB pangas (Lisa 4), kuid rahalised vahendid seal puuduvad (Hansapanga konto on 20 010 krooniga 17.09.2008.a. seisuga seoses Hansapangast võetud arvelduskrediidiga miinuses). Teistes Eestis tegutsevates pankades võlgnik kontot ei oma (Lisad 5-12). Sularaha on võlgnikul väga minimaalselt tänu vanemate antud söögirahale ja tüdruksõbra toetustele. Vääriskive ja – metalle ning kunstiväärtusi, samuti debitoorseid nõudeid ei oma (Lisa 14). Kodust vara, millisele oleks võimalik sissenõuet pöörata, võlgnik ei oma. Võlgniku andmeil on tal võlgnevusi 9.09.2008.a. seisuga 3 131 471 krooni, neist suurim võlg on PIOÜ ees summas 2 miljonit krooni. I.S ees on võlgnevus 1 499 228 krooni, kuid võlgnik tunnistab seda osaliselt summas 1 124 421 krooni, kuna leiab, et IS kogenud investorina peab samuti investeerimisriski osaliselt kandma. Samuti on võlgnikul rida väiksemaid võlgnevusi kiirlaenuandjaile. Ajutine haldur selgitas välja, et tegelikult võlgneb võlgnik samuti seoses ebaõnnestunud investeerimistegevusega veel ka AR ́ile 137 000 krooni ja Swed pangale (end Hansapank) arvelduskrediiti 20 000 krooni, millele lisanduvad intressid üle 800 krooni. Võlgnik on AR`ile võlgu jäädud 600 000-st kroonist alates 19.02.2008 kuni 02.04.2008.a tagasi maksnud ebaõnnestunud investeerimistegevuse tagajärjel tekkinud võlga kokku 463 000 krooni (maksete selgituseks on märgitud „laen“ või „ülekanne“). Seejuures 14.02.2008.a. on võlausaldajalt OÜ P võlgniku SEB pangas olevale kontole laekunud 250 000 krooni selgitusega „laen investeerimiseks“, mis on samal päeval kogu ulatuses edasi kantud ARile selgitusega „laen“. 21.02.2008.a. sõlmitud lepingu (Lisa 15) kohaselt peaks kogu võlgnevus olema tasutud 12.11.2009.a.

Aruande eelmises alajaotuses toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku käesolevaks ajaks kindlakstehtud võlad moodustavad üle 3,6 miljoni krooni, kuid vara ja regulaarne sissetulek, mille arvel oleks võimalik võlgasid tasuda, momendil puuduvad. Samas puudub võlgnikul ka vara, mille arvel katta pankrotimenetluse kulusid ja arvestades, et võlgnikul puudub erialane haridus ning märkimisväärne töökogemus, siis suure tõenäosusega tal sellist vara lähemal ajal ei teki. Ka ei ole ajutisele haldurile käesoleval ajal teada reaalseid vara tagasivõitmise või –nõudmise võimalusi. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on küll maksejõuetu, kuid pankrotimenetlus tuleb PankS § 29 lg 1 alusel raugemisega lõpetada, sest puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku pankrot oleks PankS § 30 lg 1 alusel võimalik välja kuulutada juhul, kui mõni võlausaldaja või kolmas isik maksaks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Haldur on suuremaid võlausaldajaid I.S `t ja OÜ BI informeerinud taolisest võimalusest, kuid käesolevaks ajaks ei ole nad oma valmisolekust menetluskulude katteks kohtu deposiiti raha kanda teada andnud. Võlgniku pankrotistumise põhjuseks peab ajutine haldur vähestest kogemustest ja osaliselt ka halvenenud ülemaailmsest investeerimiskliimast tulenevat ebaõnnestunud investeerimisteenuse pakkumist. Kohtuistung Kohtuistungil 08.10.2008. a jääb ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, varad puuduvad, tagasivõitmise selgeid võimalusi ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgnik nõustub ajutise halduri aruandega, avaldaja on pankrotis. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused moodustavad 3,6 miljonit krooni. Vara ja regulaarne sissetulek võlgnikul puudub. Võlgnik on maksejõuetu, maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgniku selgituse kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks investeerimistegevuse ebaõnnestumine, investeerimine on suhteliselt suurt äririski sisaldav tegevus. Võlgniku investeerimisotsused ei andnud eeldatud tulemusi ja langesid üldise majanduslanguse perioodi. Finantsturgudel toimunud muudatused toimusid kiiresti ja võlgnik ei olnud suuteline vältima võlausaldajatele kahju tekkimist. Ajutine pankrotihaldur leiab lisaks võlgniku poolt toodule, et võlgniku maksejõuetus on põhjustatud ka võlgniku vähesest kogemusest investeerimisvaldkonnas tegutsemiseks. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad olla tagasivõitmise hagid. Ajutise pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. PankrS § 28 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse otsustamiseks. Kuriteo toimepanemist võlgniku poolt ajutine haldur ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et investeerimisriski realiseerumist ei saa käsitleda automaatselt kuriteona PankrS § 28 mõttes. Käesolevas menetluses ei ole tuvastatud, et võlgnik oleks seoses maksejõuetuse tekkimisega või mõne võlausaldaja suhtes kuriteo toime pannud.

PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Kohus ja haldur on teinud võlgnikule ja võlausaldajatele ettepaneku tasuda deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Käesolevaks ajaks ei ole võlgnik ega võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Eeltoodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks kokku brutosumma 18 190 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 2 lg 8 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6700 krooni. Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Kalle Mõtsniku kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu katteks kokku brutosumma 6 700 krooni. Võlgnikult kuulub väljamõistmisele Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 1 lg 7 ja § 2 lg 1 alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 11 490 krooni ajutise pankrotihalduri Kalle Mõtsnik’u kasuks.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.