Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord

2-08-53422 Määruse peale võib 10 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu. Asjaolud ja ja esitatud taotluse sisu R. P. on esitanud kohtule hagi H. H. võla, summas 17 000 krooni ja viivise, summas 12 225 krooni väljamõistmiseks. Võla tekkimise aluseks on hageja laen kostjale 2007.a. aprillikuus, mil hageja kandis oma pangakontolt kostja pangakontole kokku 20 000 krooni ja andis sularahana üle 10 000 krooni. Hageja ja kostja leppisid kokku, et laenu tagastamise tähtaeg on 29.02.2008. Kuna kostja ei tagastanud tähtaegselt kogu võlga, leppisid hageja ja kostja kokku, et tähtaegselt tagastamata summalt – 17 000 krooni, maksab kostja hagejale viivist iga viivitatud päeva eest 75 krooni. Kuna kostja ei ole kuni käesoleva ajani oma rahalisi kohustusi hageja ees täitnud ja hoidub kõrvale ka kontaktidest hagejaga , taotleb hageja arestida hagi tagamisabinõuna kostja pangakontod ja hoiused kõigis Eestis tegutsevates pankades tagastamata laenusumma–17 000 krooni ulatuses. Arvestades kostja senist käitumist – kõrvalehoidumist oma kohustuste täitmisest, võib ta tõenäoliselt hakata kõrvale hoiduma ka kohtuotsuse täitmisest, seega hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kohtu põhjendused Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud, sest ei ole välistatud,et hagi tagamata jätmine võib hagi rahuldamise korral raskendada kohtuotsuse täitmist. TsMS § 378 lg 1 p 12 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine. TsMS § 378 lõige 4 sätestab, et hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Kohus on seisukohal, et taotletav hagi tagamise abinõu – kostja arveldus- ja hoiuarvetel olevate rahasummade arestimine tagastamata laenusumma ulatuses – on käesoleval juhul kohane ja ei koorma kostjat põhjendamatult. Kontode arestimisel tuleb arvestada täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud sissetuleku arestimise erisustega. Kui võlgniku kontole krediidiasutuses kantakse tema sissetulek, on vastavalt TMS § 133 lg 1 ja 132 võlgniku avalduse alusel võimalik jätta arestimata kontole kantav sissetulek ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suuruses, samuti tuleb arestimisel arvestada TMS § 131 sätestatud sissetulekutega, millele ei saa sissenõuet pöörata. TsMS § 378 lg 2 sätestab, et kui määruse peab täitma kohtutäitur, edastab kohus määruse hagi tagamist taotlenud isikule, märkides, et määruse täitmiseks peab taotluse esitaja pöörduma kohtutäituri poole. Tulenevalt TsMS § 387 lg 1 tuleb määrus kätte toimetada ka kostjale. Hagi tagamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse tulenevalt TsMS § 149 lg 5 kautsjon kohtumääruse alusel. Kuna kohus rahuldas R. P. poolt esitatud hagi

2-08-53422 tagamise avalduse, kuulub 11.08.2008.a. Rahandusministeeriumi kontole nr 221013921094 tasutud kautsjon, summas 850 krooni tagastamisele.Kuigi maksekorralduselt nähtub kautsjoni tasumine K. Z. arvelduskontolt, on taotluse esitaja R. P. palunud kautsjoni tagastamist enda arvelduskontole nr. xxxxxxxxxx Hansapangas. TsMS § 390 lg 1 ja 2 kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagamise taotluse rahuldas, pool esitada määruskaebuse, kuid määruskaebuse esitamine ei peata hagi tagamise määruse täitmist.

Epp Tombak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.