Tsiviilasi nr.2-08-9965
Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
16.oktoober 2008.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-9965
Tsiviilasi
OÜ X hagi OÜ Y vastu lepingujärgse võlgnevuse väljamõistmise nõudes Hageja : OÜ X (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : X, X linn) Hageja põhikirjajärgne esindaja : juhatuse liige A. U. (is.kood xxxxxxxxxxx) Hageja lepinguline esindaja : adv. M. P. X; asukoht : X tn.X linn) Kostja : OÜ Y (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : X küla, X vald, X m/k) Kostja põhikirjajärgne esindaja : juhatuse liige S. L. (is.kood xxxxxxxxxxx) Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks
Menetlusosalised
Menetlustoiming
Juhindudes TsMS §150 lg.2, §428 lg.1 p.4, §§429-§433, §§463-§466 ja §630 lg.2, kohus määras: Kinnitada OÜ X (reg.kood xxxxxxxx) ja OÜ Y (reg.kood xxxxxxxx) vahel 16.oktoobril 2008.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega:
fikseeritud summat ning ei oma OÜ Y vastu mingeid täiendavaid nõudeid vaidlustatud õigussuhte ega menetluskulude osas.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu 5 päeva jooksul määruse kuulutamisest (16.10.2008.a.) alates.
Menetluse käik 14.03.2008.a. on Tartu Maakohtu Valga kohtumajale laekunud OÜ X hagi OÜ Y vastu, milles hageja nõuab osutatud raamatupidamisteenuste eest võlgnevuse summas 30 000 krooni ja viiviste väljamõistmist kostjalt /tl.1-3/. 16.10.2008.a. toimunud kohtuistungil selgitas kohus vaidlusaluse õigussuhtega seonduvaid materiaalõigusnorme ning sellekohast kohtupraktikat, samuti nõudevastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Poolte taotlus Kohtuistungil avaldavad pooled soovi lahendada õigusvaidlus kompromissi sõlmimise teel, millise tingimused fikseerida kohtuistungi protokollis. Pooled lepivad kokku, et kostja tasub hiljemalt 17.10.2008.a. hagejale nõude katteks 11 250 krooni ning hageja loobub muudest nõuetest kostja vastu ega soovi ka oma menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Kohus selgitab pooltele kokkuleppe kinnitamise ja sellel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas; kinnitades ühtlasi enda
teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Samuti avaldavad pooled, et nad soovivad lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega 5 päevani.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Kompromissi kinnitamine Kohus on kohtuistungil selgitanud pooltele vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme ning vastavat kohtupraktikat, samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Kostja on kohtuistungil hagi osaliselt õigeks võtnud ja esitanud omapoolsed kompromissitingimused, milliseid hageja on aktsepteerinud. Pooled lepivad kohtuistungil kompromissitingimustena kokku, et kostja tasub hiljemalt 17.10.2008.a. hagejale nõude katteks 11 250 krooni ning hageja loobub muudest nõuetest kostja vastu ega soovi ka oma menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Pooled on kompromissilepingus ja kohtuistungil kohtule kinnitanud, et kokkuleppe tingimused vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kompromissilepingu sisulisi tingimusi. Asja menetluse lõpetamine “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus on kohtuistungil selgitanud kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada. Edasikaebe kord TsMS §632 lg.2 annab pooltele õiguse taotleda apellatsioonitähtaja lühendamist või pikendamist. Kompromissi sõlmimisel on pooled kohtule avaldanud, et soovivad lühendada apellatsioonitähtaega 5 päevani. Seega määrab kohus kohtulahendi peale esitatava kaebe tähtajaks 5 päeva arvates lahendi avalikult teatavaks tegemisest (16.10.2008.a.). Menetluskulud
TsMS §173 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §150 lg.2 p.1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 2 500 krooni /tl.23/. Seega tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust s.o. 1 750 krooni.
A.Kaldma kohtunik 16.10.2008.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.