2-08-16973/7 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

2-08-16973 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Asjaolud AS Nordea Finance Estonia ja Läänemets OÜ sõlmisid 12.05.2006. a liisingulepingu nr 20062000, mille kohaselt liisinguandja AS Nordea Finance Estonia omandas liisinguvõtja Läänemets OÜ poolt määratud müüjalt INTRAC Eesti AS-ilt metsalangetustraktori Timberjak 870B. Liisinguvõtja oli kohustatud tasuma liisinguandjale tähtaegselt lepingumaksed s.o põhimakse ja intressi tasumata põhimaksete jäägilt. Liisinguandja AS Nordea Finance Estonia ja A A sõlmisid 12.05.2006. a käenduslepingu nr 20062000, mille kohaselt käendaja A A vastutab liisinguandja ees liisinguvõtja Läänemets OÜ kohustuste täitmise eest, mis tulenevad liisingulepingust nr 20062000. Käendaja vastutuse maksimumsumma on käenduslepingu kohaselt 63 349,22 eurot. 22.08.2007. a ütles AS Nordea Finance Estonia tulenevalt Läänemets OÜ liisinguvõlgnevusest liisingulepingulepingu üles. Vastavalt AS Nordea Finance Estonia ja INTRAC Eesti AS vahelisele kokkuleppele oli INTRAC Eesti AS liisinglepingu üleütlemise korral kohustatud liisinguandjalt tagasi ostma metsalangetustraktori Timberjack 870B ning välja ostma ka liisingulepingust tulenevad nõuded Läänemets OÜ vastu. 17.01.2008 allkirjastati nõude loovutamise leping, millega Nordea Finance Estonia loovutas liisingulepingutest nr 20062000 ja 20063100 tulenevad nõuded Läänemets OÜ vastu summas 467 381 krooni 57 senti INTRAC Eesti AS-le, millest liisinglepingu nr 20062000 osa moodustas summa 195 963 krooni 66 senti. Hageja nõue ja põhjendused 05.05.2008. a esitas INTRAC Eesti AS Pärnu Maakohtule hagi Läänemets OÜ ja A A vastu võlgnevuse 195 963 krooni 66 sendi nõudes. Hageja palub kohtukulud jätta kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt müüs INTRAC Eesti AS (edaspidi hageja) liisinguandjale AS-le Nordea Finance Estonia (edaspidi liisinguandja) kõnealloleva metsalangetustraktori. Vastavalt liisinguandja ja hageja vahelisele kokkuleppele oli hageja liisinglepingu üleütlemise korral kohustatud liisinguandjalt tagasi ostma metsalangetustraktori Timberjack 870B ning välja ostma ka liisingulepingust tulenevad nõuded Läänemets OÜ (edaspidi kostja 1) vastu. Sellest tulenevalt tasus hageja 09.10.2007. a arve nr 50005704 alusel liisinguandjale 556 878,15 krooni, millest 360 914,49 krooni moodustas metsalangetustraktori tagasiostuhind (jääkväärtus) ning 195 963,66 krooni liisingulepingu nr 20062000 järgne kostja 1 võlgnevus (tasumata liisingumaksed ja viivised). 17.01.2008. a allkirjastati ka nõude loovutamise leping, millega liisinguandja loovutas liisingulepingutest nr 20062000 ja 20063100 tulenevad nõuded kostja 1 vastu summas 467 381,57 krooni hagejale, kusjuures liisingulepingust nr 20062000 tuleneva nõude osa oli sellest 195 963,66 krooni. 18.01.2008. a kirjaga teavitas hageja võla ülevõtmisest kostjat 1 ning palus võlasumma (kahe liisingulepingu põhjal kokku 467 381,57 krooni) tasuda hiljemalt 20.02.2008. Samas pakkus hageja välja võimalused ajatada võlasumma tasumine pikema perioodi peale ning korrektse maksedistsipliini puhul ka vähendada võlasummat. Kostja 1 ei ole võla tasumise kohta huvi üles näidanud. Antud hagiavalduses käsitleb hageja ainult liisingulepingust nr 20062000 tulenevat võlgnevuse osa.

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendatud ning õiguslikult on nõue põhjendatud alljärgnevate sätete alusel. VÕS § 361 alusel kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 94 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 164 lg 1 ja 2 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6

2-08-16973 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust või öelda leping üles. Sama §-i lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 142 lg 1 ja 3 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Sama §-i lg 4 kohaselt käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 alusel vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Arvestades eeltoodud seadusesätteid ja hagiavalduses toodud asjaolusid peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kohtukulud. Menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on hageja menetluskulud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 10 250 krooni /tl 4950/. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostjad peavad kandma solidaarselt hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud on riigilõiv 10 250 krooni, mis kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.