Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Aleksandr Kondrašov
Määruse tegemise aeg ja koht
14.11.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-120192
Kohtuasi
Aktiva Finance Group OÜ (endine nimi Osaühing Aktiva Finants) hagi E.K ja M.U vastu solidaarselt põhivõla 1055,46 eurot, intressi 1435,49 eurot, lepingutasu 80,46 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot, viivise 538,62 eurot ja edasiulatuva viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.08.2025 otsus (lihtmenetlus)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3244 eurot 47 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (endine nimi Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja E.K (isikukood XXX), lepinguline esindaja Carmen Tars Kostja M.U (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 29.08.2025 otsuse peale menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. E.K-l ja M.U-l ei ole praeguses menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.
Edasikaebamise kord ja tähtajad
2-21-120192 Määruse peale võib esitada määruskaebuse, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Aktiva Finance Group OÜ (endine nimi Osaühing Aktiva Finants, avaldaja, hageja) esitas 06.07.2021 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse E.K (võlgnik, kostja) vastu 3743,05 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 07.07.2021 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning edastas asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 24.08.2021 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus mõista kostjalt välja põhivõla 1055,46 eurot, intressi 1435,49 eurot, lepingutasu 80,46 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ning seadusjärgses määras viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista need välja koos seadusjärgses määras viivisega.
2.1.Hagiavalduse kohaselt on kostjal tekkinud hageja ees võlad seoses 17.04.2017 sõlmitud laenulepingu nr 2101713164, 27.04.2017 sõlmitud refinantseerimislepingu nr 2101715498, 25.07.2017 sõlmitud refinantseerimislepingu nr 2101730036, 07.09.2017 sõlmitud refinantseerimislepingu nr 2101737611 ja 04.12.2017 sõlmitud refinantseerimislepingu nr 2101758587 alusel saadud laenudega. Kostja sai nimetatud laenulepingute alusel kokku 2967 eurot laenu ning on teinud tagasimakseid 1911,54 euro ulatuses.
2.2.Laenuandja saatis 03.07.2018 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg (17.07.2018) võlgnevuse tasumiseks koos hoiatusega, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, loetakse leping alates 18.07.2018 üles öelduks. Laenuandja teatas kostjale teatise 30.03.2020, et loovutas 30.03.2020 nõude hagejale.
2.3.Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitist 50 euro ulatuses. Hageja on saatnud kostjale 3 nõudekirja (1 tasuline kiri maksumusega 25 eurot, 2 tasulist kirja maksumusega 5 eurot) ja hagi kohaselt on makseviivitusega seotud sissenõudmiskulud 15 eurot.
2.4.Hageja arvestab viivist tagastamata põhivõlgnevuselt 1055,46 eurot algses laenulepingus nr 2101713164 kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 42,1% aastas kogu põhivõla summalt kostjalt viimati teostatud makse päevast alates s.o 08.06.2020 kuni hagi esitamiseni 24.08.2021. Hageja nõuab viivist summas 538,62 eurot. Lisaks nõuab 2
2-21-120192 hageja edasiulatuvat viivist kogu põhinõudelt s.o 1055,46 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 25.08.2021 seadusjärgses viivisemääras 8% aastas.
2.5.Hageja kinnitas, et lepingud sõlmiti sidevahendi abil. Lepingu sõlmimiseks tuli lisaks isiku tuvastamisele end registreerida laenuandja koduleheküljel ning laenutaotluse esitamisel pidi eelnevalt täitma ankeedi oma andmetega, tutvuma laenulepingu tingimustega, need kinnitama, peale mida tekkis võimalus laenuandjale laenutaotlus esitada. Laenutaotlused on esitatud elektrooniliselt laenuandja kodulehe vahendusel (www.raha24.ee), kus tuleb autentida Smart-ID, Mobiili-ID või ID-kaardi kaudu, kasutades PIN1-koodi (st isiku tuvastamine ehk sisselogimine) ning taotluste esitamisel PIN2-koodi (st digitaalallkirja andmist ehk tehingute/tegevuste kinnitamine). Hageja väitel kasutati lepingute sõlmimisel E.K ID-kaarti ning PIN-koode.
3.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle läbi vaatamata, kuna kostja hinnangul on hagi esitatud vale kostja vastu. Maakohtule esitatud laenulepingud on allkirjastamata ning kostja on pöördunud avaldusega politsei poole kriminaalmenetluse alustamiseks selle kohta, et ajavahemikul 2016–2018 M.U vormistas kostja ID-kaarti kasutades kostja nimele vähemalt 20 000 euro ulatuses kiirlaene erinevatest firmadest.
4.Maakohus kaasas 09.10.2023. a määrusega menetlusse kostjana M.U. 23.05.2023. a istungil tunnistas M.U kostja nimel laenulepingute sõlmimist. M.U kinnitas 13.02.2025 toimunud istungil, et võttis kostja nimel ja teadmata vaidlusalused laenud. Seega võttis M.U hagi õigeks. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis hagi 29.08.2025. a otsusega kostja vastu rahuldamata ning rahuldas hagi M.U vastu osaliselt, mõistes M.U-lt hageja kasuks välja põhivõla 955,46 eurot, seisuga 26.08.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 108,27 eurot ning seadusjärgses määras edasiulatuva viivise alates 27.08.2025 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõla ulatuses. Kostja menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, määras need rahaliselt kindlaks ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja koos seadusjärgses määras viivisega välja menetluskulud 2376,80 eurot.
5.1.Maakohus tuvastas, et esitatud laenulepingud ei ole omakäeliselt allkirjastatud ning need ei vasta elektroonilise vormi nõuetele, sh ei ole sellel kostja identifitseerimist võimaldavat digiallkirja. M.U istungil antud ütluste kohaselt võttis vaidlusalused laenud kostja teadmata kostja nimel M.U. Maakohus luges vastavad ütlused TsMS § 251 kohasteks tõenditeks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks lepingud heaks kiitnud.
5.2.Maakohus leidis, et kostja ei ole olnud raskelt hooletu. ID-kaardi ja PIN-koodide hoidmine kodus kirjutuslaual on kooskõlas tavapärase (kohase) hoolsusega. Kostja ei ole andnud oma ID-kaarti ja PIN-koode M.U valdusesse, vaid M.U kasutas omavoliliselt ja kostja teadmata viimase ID-kaarti ning PIN-koode ebaseaduslikult. Isegi tavapärane
3
2-21-120192 hoolsuskohustus ei eelda elukaaslaste omavahelist kontrollikohustust teineteise isikut tõendavate dokumentide säilitamise ning ebaseadusliku kasutamise suhtes.
5.3.Maakohus tuvastas menetluses esitatud pangakonto väljavõtete alusel, et laenusummad on kantud küll kostja pangakontole, kuid on sealt edasi kantud Y pangakontole nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY. Edasi on kantud nii käesolevas asjas nimetatud lepingud kui ka mitmed teised tarbijakrediidilepingutest tulenevad summad. Seega ei saanud kostja laenuraha kätte ega hakanud seda ka kasutama.
5.4.Maakohus leidis, et kuna kostja ei sõlminud vaidlusaluseid tarbijakrediidilepinguid ega volitanud selleks M.U-d, siis on kostja nimel sõlmitud tarbijakrediidilepingud tühised ning neil ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 84 lg 1). Seetõttu jättis maakohus hagi kostja vastu rahuldamata.
5.5.Maakohus leidis, et kuna kostja ei ole tema kontole kantud raha enda valdusesse saanud, siis ei kuulu hagi kostja vastu rahuldamisele ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel. Hageja saab nõuda M.U-lt tagastamata põhivõlga VÕS) § 1028 lg 1 alusel. Seega rahuldas maakohus hageja nõude M.U vastu põhivõla osas 955,46 euro ulatuses ning seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivise ning samas määras edasiulatuva viivise osas.
5.6.Hagi kostja vastu rahuldamata jätmise tõttu jättis maakohus kostja menetluskulud TsMS § 162 lg 2 kohaselt hageja kanda ning määras need TsMS § 175 lg-s 1 sätestatut arvestades rahaliselt kindlaks. Maakohus leidis, et kuna praegusel juhul ei olnud tegemist mahuka või keerulise menetlusega, tuleb kostja menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldada osaliselt ning toimingute ajakulu vähendada. Maakohus luges kostja lepingulise esindaja toimingute ajakulu põhjendatuks 19 tunni 48 minuti ulatuses. Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 120 eurot (koos käibemaksuga) on lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades põhjendatud ja vajalik. Kokkuvõttes mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindajaga seotud menetluskulud 2376,80 eurot (koos käibemaksuga). Maakohus määras, et menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgses määras viivist juhul, kui nende tasumisega jäädakse viivitusse. Apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hagi kostja vastu rahuldamata ning saata asi uueks lahendamiseks tagasi maakohtule (maakohtu otsuse resolutsiooni p-id 1, 5, 6 ja 11). Samuti palus hageja maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas.
6.1.Maakohus eksis, kui leidis, et kostja ei olnud raskelt hooletu, kui jättis oma ID kaardi ja selle paroolid oma kirjutuslauale. Isegi kui eeldada kostja vastuväidete õigsust, ei saa praegusel juhul rääkida olukorrast, kus tehingute tegemiseks vajalikud elektroonilised vahendid läksid kostja valdusest välja tema tahte vastaselt ja süüta. Hageja hinnangul jättis kostja praegusel juhul järgimata käibes vajaliku hoole.
6.2.Leping tuli lugeda kostja ja hageja vahel sõlmituks ka põhjusel, et laenulepingu alusel saadud summad kanti kostja pangakontole. Samuti hindas maakohus vääralt tõendeid, kui leidis, et kostja ei ole lepinguid heaks kiitnud (maakohtu otsuse p 30). Kostja ise võttis ühendust seoses laenude tagasimaksmisega. Seega menetluses kinnitatud helisalvestis kinnitab, et kostja oli kõigist kolmest nõudest teadlik. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas vaid tunnistaja ütlustega saab olla tõendatud, et kostja ei teadnud hagi aluseks olevate 4
2-21-120192 lepingute alusel saadud rahade ülekandmistest ja raha ei saanud. Kostja ja M.U olid/on elukaaslased, kes vähemalt 2023. a elasid veel koos. Seega ei olnud M.U ütlused erapooletud ning olid ilmselgelt mõjutatud. M.U väitis menetluses, et elab kostja juures olude sunnil, kuna mujal ei ole elada.
6.3.Hageja leidis, et kuna maakohus ei ole praeguses asjas vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, siis tuleb menetlust maakohtus jätkata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 ja alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
8.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas oli hagihind 3244,47 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
9.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Praeguses asjas ei andnud maakohus luba edasikaebamiseks.
10.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ning apellatsioonkaebuse taotlusi, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis oleks kaasa toonud ebaõige otsuse.
11.Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja nimel võttis laenu teine isik, mistõttu kostja ei vastuta võetud laenukohustuste eest. Tegeliku laenuvõtja osas rahuldas maakohus hagi õigeksvõtuga osaliselt ning hageja ei ole maakohtu otsust rahuldatud osas vaidlustanud. Maakohus ei eksinud tõendite hindamisel (TsMS § § 637 lg 21), kui tuvastas, millistel asjaoludel kostja nimel laenu võeti.
12.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna kostjal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei ole vaja kulusid, mida hüvitada, kindlaks määrata.
13.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus ei tagasta. Määrus 5
2-21-120192 tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
14.Hageja tasus apellatsioonkaebuselt 420 eurot riigilõivu, mille ringkonnakohus tagastab vastava taotluse esitamisel.
15.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib kostja esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.