Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1(3)

2-08-2383 elamiseks mõeldud eluruumile liigniiskuse tõttu. Sõltuvalt eksperdi poolt antud arvamusest palus hageja kohustada kostjat kas asi parandada või see asendada. 21.08.2008.a. esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks /t.l. 61/. Avalduse kohaselt seoses isiklike mõjuvate põhjustega ei saa hageja antud kohtuasja enam ajada ning soovib tsiviilhagist loobuda. Hageja kinnitab, et hagist loobumise tagajärjed on talle teada. Kostja seisukoht ja taotlus Kostja hagi tunnistanud. Hagist loobumisele ei vaidle kostja vastu ja on menetluse lõpetamisega nõus. Kostja palub TsMS § 150 lg 4, 168 lg 4 ja 1741 lg 1 alusel hagejalt välja mõista menetluskulud summas 11 210 krooni, kuna kostja oli kaasatud põhjendamatusse kohtumenetlusse. Kohtu seisukoht TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (TsMS § 206). Kostja ei vaidle hageja hagist loobumise avaldusele vastu. Seega seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab poolte nõusolekul menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses, selleks kohtuistungit pidamata. Seoses kostja taotlusega menetluskulude hüvitamiseks märgib kohus järgmist. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja on esitanud taotluse hagejalt menetluskulude so lepingulise esindajatasu summas 11 210 krooni väljamõistmiseks. Hageja ei ole kohtule oma seisukohta selle taotluse osas esitanud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 174 lg 4 kohaselt asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu võib kohus menetlus lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Sel juhul annab kohus menetlusosalistele enne mõistliku võimaluse esitada oma menetluskulude nimekiri ja tõendid. TsMS § 175 lg 1 ja 3 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja hagist loobumise põhjuseks ei ole antud asjas asjaolu, et kostja on hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega on kostjal õigus nõuda kohtukulude hüvitamist.

2(3)

2-08-2383 Käesolevas asjas nõudis hageja kostjalt poolte vahel 16.02.2006 sõlmitud korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu järgse asja parandamist või asendamist. Hagiavalduses märkis hageja, et kuna ta enne ekspertiisiarvamust ei tea, kas nõue piirdub asja parandamisega või asendamisega, siis tasub ta hagi esitamisel riigilõivu kui mittevaralise haginõude korral 1000 krooni ja lisaks nagu mittevaralise tuvastushagi puhul 1000 krooni, tasudes ülejäänud riigilõivu peale nõude täpse selgumiseni /t.l. 21/. Kohus võttis hagi sellistel tingimustel menetlusse, vaatmata sellele, et kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist mittevaralise haginõudega TsMS § 125 mõistes. Kohtu hinnangul oli hageja eeldatavalt õigustatud saama antud asjas hagi rahuldamise korral vähemalt 50 000 krooni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 4.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade §-le 1 on tsiviilasjas hinnaga kuni 50 000 krooni, maksimaalselt sissenõutavaks kuluks 25 000 krooni. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulu peab TsMS § 175 lg 1 kohaselt eelkõige olema põhjendatud ja vajalik. Arvestades asja mahukust, kostja esindaja poolt nõude asjaoludega tutvumiseks, asjaolude täpsustamiseks, tõendite väljaselgitamiseks, kostja nõustamisele ja kirjalike vastuste koostamiseks vajalikku kulutatud tegelikku aega leiab kohus, et vajalikeks ja põhjendatud õigusabikuludeks antud asjas on kostja nõutud 11 210 krooni, mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele.

R.Undrest kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.