Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Gaida Kivinurm ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. oktoober 2008.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-14295
Tsiviilasi
OÜ Veksmar (pankrotis) hagi AS Hansapank vastu 1 127 596 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 5. detsembri 2007.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Veksmar apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
24. september 2008.a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant OÜ Veksmar (pankrotis), (registrikood 10369025, asukoht Piiri 3, 45108 Tapa, Lääne-Virumaa), seaduslik esindaja pankrotihaldur Aivar Leismann ja lepinguline esindaja adv. Andres Alas Vastustaja AS Hansapank (registrikood 10060701, Liivalaia 8, 150 Tallinn), esindaja Olga Harlamova Iseseisva nõudeta kolmas isik Harri Sikka (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx x-xx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxx-xxxxxxx)
Jätta Harju Maakohtu 5. detsembri 2007.a otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsiooniastmes kantud menetluskulu jätta OÜ Veksmar (pankrotis) kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 01.07.2005.a esitas OÜ Veksmar hagi kohtusse AS Hansapank vastu 1 127 596 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt omandas OÜ Veksmar (pankrotis) rahvusvaheliselt ärikorporatsioonilt Jock Investments Ltd-lt 01.10.1999.a nõude AS-i Hansapank vastu. 03.04.1998.a sõlmis Harry Sikka Jock Investments Ltd esindajana kostjaga arvelduskonto lepingu, väärtpaberikonto lepingu, teleteenuste lepingu ja pangakaardi kasutamise lepingu. Kuivõrd Jock Investments Ltd arveldusarvet oli kasutatud ja käsutatud ilma arve omaniku nõusolekuta, tegi arve omanik kostjale järelpärimise, mis saadeti kostja sisekontrolli osakonda. Arve omaniku kirjalikule pöördumisele taastada endine olukord vastas kostja, et väidetavalt on tehingud teostatud seaduslikult ja nõusolek saavutatud telefoni teel. Arve avamisel 03.04.1998.a laekus Jock Investments Ltd arvele 1 250 000 krooni. Perioodini kuni 22.04.1998.a oli toimunud arvel aktsiate ostutehingud, millisteks konto omanik ei ole tehingukorraldusi andnud. Nende aktsepteerimata tehingutega tekitati konto omanikule rahalist kahju summas 1 127 596 krooni. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista 1 127 596.00 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostjate vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. 01.10.1999.a ostu-müügilepingu kohaselt loovutas Jock Investments Ltd hagejale väidetava nõudeõiguse kostja vastu, mis tulenes Jock Investments Ltd ja kostja vahelisest lepingulisest suhtest (arvelduskonto lepingust ja väärtpaberikonto lepingust). Antud hagi kostja vastu on hageja poolt esitatud aga kahju tekitamisest tuleneva kohustise ehk lepinguvälise kohustise nõudes. Seega ei ole hagejal nimetatud lepingust tekkinud lepinguvälise kahju hüvitamise nõuet kostja vastu ja esitatud hagi on alusetu. Samuti on nimetatud leping nõudeõiguse loovutamise ajal kehtinud seadustega vastuolu tõttu TsÜS § 66 lg 2 kohaselt tühine. Selge ei ole see, kas Jock Investments Ltd kui äriühing nõude loovutamise ajal üldse eksisteeris. Kostja ei nõustunud ka väidetega, et Jock Investments Ltd kontot oli kasutatud ja käsutatud ilma arve omaniku nõusolekuta ning konto omanik ei andnud tehingukorraldusi aktsiate ostmiseks. Harri Sikka oli sõlminud Jock Investments Ltd esindajana kostjaga 06.04.1998.a maaklerlepingu, väärtpaberite ostu- ja tagasimüügitehingute raamlepingu ning andis kostjale telefoni teel korraldusi väärtpaberite ostu-müügitehingute teostamiseks ja Jock Investments Ltd kontolt vastavate summade mahavõtmiseks, mida tõendavad vastavad telefonivestluste helisalvestised. Maaklerlepingu kohaselt oli lubatud esitada tehingukorraldusi ka telefoni teel. Jock Investments Ltd on avaldanud ka oma käitumisega selget tahet väärtpaberitehingute sõlmimiseks, sõlmides kostjaga vastavad lepingud. Samuti, omades täielikku ülevaadet kontol toimunud tehingute kohta, ei vaidlustanud Jock Investments Ltd tehinguid koheselt peale nende teostamist, vaid alles peale seda, kui selgus, et nimetatud tehingud ei ole talle kasumlikud. Juhul, kui Harri Sikkal puudus väärtpaberitehingute sõlmimise õigus Jock Investments Ltd esindajana, ei vastuta kostja nimetatud tehingutega Jock Investments Ltd väidetavalt tekitatud kahju eest. Kolmanda isiku seisukoht Iseseisva nõudeta kolmas isik ei ole kostjaga maaklerlepingut ning väärtpaberite ostu- ja tagasimüügitehingute raamlepingule alla kirjutanud. Nimetatud lepingute originaale ei ole kostja suutnud Jock Investments Ltd-le ega Harri Sikkale esitada. Kostja poolt esitatud väidetavad helilindistuste on aga võltsitud või sihilikult fabritseeritud, et õigustada kostja
ebaseaduslikku käitumist. Kui pank on ilma seaduspäraste lepinguteta vastu võtnud kelleltki telefoni teel korraldusi aktsiatehingute ja repotehingute tegemiseks, siis tagajärgede eest vastutab pank, mitte panga klient, kelle rahaga on neid sooritatud. Seega ei ole kostja tegutsenud õiguspäraselt, teostades kliendi rahaga omavolilisi tehinguid. Harri Sikka on kinnitanud, et teavitas kostjat oma volituste lõppemisest 04.04.1998.a Jock Investments Ltd esindajana. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused 05.12.2007.a otsusega jättis Harju maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kuna hageja nõue puudutas ajavahemikku 03.04.1998.a kuni 22.04.1998.a, siis kuulus kohaldamisele 1998.a kehtinud krediidiasutuse seaduse (KAS) ja tsiviilseadusetiku üldosa seaduse (TsÜS) redaktsioonid. Aprillis 1998 kehtinud TsÜS § 93 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud kohustusliku lihtkirjaliku vorminõude järgimata jätmisel tehing tühine, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes Riigikohtu lahendist 3-2-28-06 nimetatud sättest tulenev reegel ei ole absoluutne ning seaduses sätestatud vorminõude eesmärgist võis tuleneda, et vorminõude rikkumine ei pidanud kaasa tooma tehingu tühisust. Antud vaidluse puhul, krediidiasutuse kliendi rahaliste vahendite kaitseks tehingutele vorminõude seaduses sätestamise eesmärgist lähtudes selle järgimata jätmisel, on tegemist tühise tehinguga. Kostjal ei olnud esitada maaklerlepingu ja väärtpaberite ostu- ja tagasimüügitehingute raamlepingute originaalkirjadega algdokumenti. 1998.a kehtinud TsÜS-i redaktsiooni kohaselt pidi kirjalikus vormis tehtud tehingud kirjutama alla tehingu teinud isikud. Lähtudes TsMS § 232 lg-st 1 võttis kohus arvesse kõiki poolte esitatud tõendeid, millised vastasid TsMS-s lubatud tõendite liikide tunnustele. Antud asjas esitati kohtule maaklerlepingu ärakiri, millel on loetavalt näha kliendi (Jock Investments Ltd) ja kliendi esindaja (Harry Sikka) andmed, lepingu tingimused ja nii maakleri kui kliendi esindaja allkirjad nii esimesel kui neljandal leheküljel. Visuaalsel vaatlemisel ja võrdlemisel tsiviilasja toimikus asuvate kolmanda isiku omakäeliste allkirjadega oli kliendi esindaja allkiri äravahetamiseni sarnane kolmanda isiku allkirjadega. Harri Sikka on küll eitanud nimetatud lepingu sõlmimist, kuid kumbki ei esitanud taotlust tõendi võltsimise kahtluse alusel allkirjaekspertiisi määramiseks ja/või sellest asjaolust kirjalikult prokuratuurile teatamise vajadusest. Asjaolu, et 06.04.1998.a sõlmiti poolte vahel tõepoolest maaklerleping, andis kindluse ka sama esindaja poolt 03.04.1998.a allkirjastatud väärtpaberikonto leping, mille lahutamatuks osaks oli kokku lepitud muuhulgas ka maaklerlepingu üldtingimused. Nimetatud kokkuleppest järeldas kohus, et pooled leppisid juba väärtpaberikonto lepingu sõlmimisel kokku, et maaklerileping sõlmitakse ning tähtsust ei omanud selle faktiline allkirjastamine alles kolm päeva hiljem. Otsuse tegemisel võttis maakohus aluseks ka kostja poolt esitatud kõnede salvestised. Vastavalt eksperdi arvamusele oli enamuse analüüsitud kõnede puhul kas siis tõenäoliselt või väga tõenäoliselt tegemist H.Sikkaga. Eksperdi arvamuse kohaselt ei tuvastatud vaidlustatud helifailidel tunnuseid, mis viitaksid autentsuse rikkumisele (monteerimisele). Asjaolu, et kahe faili suhtes ei olnud võimalik määrata, kas need olid monteeritud või mitte, ei vähendanud kohtu veendumust. Seda eelkõige põhjusel, et tegemist oli 15-st võrreldud failist vaid kahega ehk mitteolulise osaga. Seega on helisalvestistega on ümber lükatud kolmanda isiku väide, mille kohaselt ei andnud tema kostjale telefoni teel korraldusi vaidlustatud tehingute tegemiseks. Kostja poolt väidetud raamlepingu sõlmimine tõendamist ei leidnud, kuna kohtule ei ole esitatud vastavat dokumenti, millist oleks võimalik selle sõlmimist tuvastada. Kaudselt tõendab nn repo-lepingu sõlmimist H.Sikka ja kostja töötaja 15.04.1998.a kell 12.35
toimunud kõne salvestus, kuid tegemist oli ainsa nimetatud asjaolule viitava tõendiga, mistõttu ei olnud piisav lugeda raamlepingut sõlmituks. Tõendamist ei leidnud ka asjaolu, et Harri Sikkal puudus Jock Investments Ltd esindamiseks 15., 16. ja 17.04.1998.a volitused. Asjaolu tõendas vaid kolmanda isiku vande all antud seletus, mille kohaselt lõppesid tema volitused Jock Investments Ltd esindamiseks 04.04.1998.a äriühingu uue juhtkonna tahtel ning ta teatas sellest naistellerile Tallinna Kaubamaja taga asuvas kostja kontoris. Samas puudus poolte vahel vaidlus, et 03.04.1998.a olid H.Sikkal vastavad volitused olemas. Seda tõendavad ka sama esindaja poolt 03.04.1998.a sama äriühingu nimel sõlmitud arvelduskonto, väärtpaberikonto, teleteenuste ja pangakaardi kasutamise lepingud, millede sõlmimist hageja ega kolmas isik vaidlustanud ei ole. Ka avalduse 06.05.1998.a kostjale kirjutas H.Sikka kui Jock Investments allkirjaõiguslik volitatud isik. Avaldusest järeldus üheselt, et seisuga 06.05.1998.a olid H.Sikkal samasugused volitused Jock Investmentsi esindada kui 03.04.1998.a. Jock Investments Ltd juristi J.Landbergi poolt kostjale 14.09.1998.a esitatud avalduses oli väidetud, et H.Sikka volitused olid tühistatud hoopiski 05.04.1998.a. Vastavalt kirjadele 29.09.1998.a ja 10.03.1999.a olid volituste muutumist tõendavad dokumendid registreeritud kostja juures 31.08.1998.a. Poolte vahel puudus ka vaidlus, et lepingute sõlmimisel 03.04.1998.a sai H.Sikka paroolid internetipanga kaudu Jock Investments Ltd arveldusarve kasutamiseks. Kostja on esitanud oma andmebaasist logifaili väljatrüki, mille kohaselt logiti H.Sikkale antud paroolidega vaidlusalusele arveldusarvele sisse 05.04.1998.a, 21.04.1998.a ja 23.04.1998.a. Hageja sellele ümberlükkavaid tõendeid ei esitanud. Seega leidis tõendamist, et H.Sikkal oli Jock Investments Ltd esindamiseks volituste puudumine alates 31.08.1998.a, kuid mitte varem ning järelikult oli H.Sikkal õigus esindada nimetatud äriühingut suhetes kostjaga kogu vaidlusaluse perioodi (03.04.1998.a kuni 30.08.1998.a). Maaklerlepingu punkti 2.1 kohaselt on kliendil õigus esitada maaklerile tehingukorraldus igal pangapäeval igas Hansapanga kontoris kas kirjalikult või telefoni teel. Punkti 2.2 kohaselt tähendas tehingukorraldus selle lepingu tähenduses kliendi poolt maaklerile antavat korraldust väärtpaberite ostu- või müügitehingu sooritamiseks kliendi poolt kindlaks määratud tehingu tingimuste alusel. 01.10.1999.a sõlmitud nõude loovutamise leping nr 3 punkti 3.1 kohaselt oli hageja omandanud nõudeõiguse võlanõudele, mis tuleneb müüja (Jock Investments) ja AS-i Hansapank vaheliste arvelduskonto lepingu 03.04.1998.a ja väärtpaberikonto lepingu 03.04.1998.a Hansapanga poolsest rikkumisest ja arvel oleva rahaga omavoliliselt opereerimisest. Lisaks samade isikute vahel 12.11.1999.a sõlmitud täiendav nõude loovutamise leping nr 3-1 punkti 3.1 kohaselt loovutas Jock Investments Ltd hagejale ka 01.10.1999.a ostetud nõudega kaasneva kõrvalnõude, milline tulenes nõude loovutajale kostja poolt tekitatud kahjust. Seetõttu, vastupidiselt kostja seisukohale, oli hagejal 01.10.1999.a sõlmitud nõude loovutamise lepingust nr 3 tulenev nõudeõigus. Samuti ei ole kostja esitanud ühtki tõendit, millised tõendaksid Jock Investments Ltd õigusvõime lõppemist perioodil aprillist 1998.a kuni oktoobrini 1999.a. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 05.12.2007.a otsuse. Apellant on seisukohal, et maakohtu esiletoodud asjaolud ei tõenda poolte vahel lihtkirjalikus vormis maaklerlepingu sõlmimist ega taolise lepingu sõlmimist üldse. KAS § 48 lg 1 on sätestanud panga ja kliendi vaheliste lepingute kohustusliku kirjaliku vormi.
TsÜS § 93 lg 1 sätestab, et seaduses sätestatud kohustusliku vormi nõude järgimata jätmisel on tehing tühine, kui seadusest ei tulene teisiti. Hansapanga poolt esitatud maaklerlepingu väidetavalt faksiga saabunud tekst ei ole sõlmitud seaduse nõuetele vastavas lihtkirjalikus vormis. Samuti puudub lepingul Harri Sikka originaalallkiri. Hansapanga üldtingimust punkt 3.2 sätestab, et pank aktsepteerib kliendi allkirjana kliendi poolt omakäeliselt kirjutatud allikrja, lepingus kokkulepitud juhtudel ka elektrooniliselt või suuliselt edastatud koode. Seega ei olnud Hansapangal õiguslikku alust lugeda väidetavalt faksiga saabunud maaklerlepingu koopiat ja osaliselt saabunud teise lepingu koopiat sõlmituks kliendi omakäelise allkirja puudumise tõttu. Kohus ei põhjenda, miks ta ei loe tõendatuks kolmandal isikul volituste puudumise tehingute tegemiseks Jock Investments Ltd eest ja nimel alates 04.04.1998.a. asjaolu on tõendamist leidnud H.Sikka vande all antud ütlustega. Kuivõrd Hansapanga ja kliendi (Jock Investments Ltd) vahel väidetavalt 06.04.1998.a sõlmitud maaklerleping on tühine, väärtpaberite ostu- ning tagasimüügitehingute raamleping aga puudub sootuks, puudus Hansapangal õiguslik alus kliendi nimel tema arvelduskontol oleva rahaga väärtpaberi- ja börsitehingute tegemiseks. Need toimingud on tühised. Hansapanga üldtingimuste p 1.3.1. kohaselt on Hansapank kohustatud hüvitama kliendile õigusvastase käitumisega tekitatud kahju. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik apellatsioonkaebuse suhtes seisukohta ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-s 1 sätestatust võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vaidlus poolte vahel on 06.04.1998 sõlmitud maaklerilepingu nr 388/98 (I kd tl 43-47) kehtivuse ja Harry Sikka volituste kehtivuse üle hageja eriõiguseelneja esindamiseks perioodil
TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Apellant on menetluse käigus vaidlustanud maaklerilepingul kliendi esindaja allkirja ehtsust, kuid tõendeid, et lepingu faxikoopial nähtuv allkiri ei ole Harry Sikka oma, kohtule esitatud ei ole. Kolmas isik vaidlustab lepingu sõlmimist üldse. Samas asja materjalist ei nähtu, et hageja või kolmas isik oleksid tõendi võltsituse kahtluse korral taotlenud kohtult allkirjaekspertiisi määramist. TsMS § 273 lg 1 kohaselt esitatakse kirjalik dokument algdokumendi või ärakirjana ja sama paragrahvi lg 5 kohaselt, kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul õigus nõuda algdokumendi esitamist või asjaolude põhistamist, miks algdokumenti ei saa esitada. Kui kohtu nõudmist ei täideta, otsustab kohus, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri. Kolleegiumi arvates jõudis maakohus tõendeid hinnates õigele veendumusele, et 06.04.1998 maaklerileping sõlmiti ja selle allkirjastas Jock Investments Ltd esindajana Harry Sikka, kes jättis aga kostjale tagastamata maaklerilepingu originaali, vaatamata kostja töötaja poolt sellele tähelepanu juhtimisele. Harry Sikka on 15.04.1998 kell 12:25 toimunud kõnesalvestuse stenogrammi järgi kostja töötaja pöördumisel vastanud:...“originaali või?...faksiga on saadetud...originaali ma sain kätte ja saadan teile ära lähimatel päevadel...“ (I kd tl 85). Hääleekspertiisi akti vaidlustatud ei ole. Kohtule esitatud väärtpaberikonto lepingust (I kd tl 22) nähtuvalt leppisid pooled kokku selles, et Hansapanga üldtingimused, väärtpaberikonto ja maaklerilepingu tingimused on 03.04.1998 sõlmitud lepingu lahutamatu osa, mis võimaldas üldtingimuste kohaselt kliendil esitada maaklerile tehingukorraldusi ka telefoni teel (p. 2.1). Ülalviidatud kõnesalvestise stenogrammi kohaselt andis Harry Sikka Jock Investments Ltd esindajana ajavahemikul 15.04.-17.04.1998 kostja töötajale telefoni teel korraldusi väärtpaberitehingute tegemiseks. Aktsiatehingute tegemist pangaga telefoni teel möönis kolmas isik ka kohtuistungil 18.04.2006.a. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 103 lg 1 esimese lause kohaselt on tehing, mille teise isiku nimel on teinud isik, kellel ei olnud volitust või kes volituse piire ületas, tühine. Kaebuse väitega, et Harry Sikkal puudusid volitused Jock Investments Ltd eest ja nimel tehingute tegemiseks, kolleegium ei nõustu. 05.05.1998 avaldusest nähtuvalt oli Harry Sikkal volitus äriühingu esindamiseks olemas ja kohus leidis põhjendatult, et ainult kolmanda isiku seletus temal volituste lõppemise kohta alates 04.04.1998 ei ole kohtu jaoks veenev tõend. Vaidlust ei ole selles, et 03.04.1998 olid Harry Sikkal volitused Jock Investments Ltd esindamiseks olemas ja samal päeval sõlmitud arvelduskonto, väärtpaberikonto, teleteenuste ja pangakaardi kasutamise lepinguid vaidlustatud ei ole. Et kostja ei esitanud ühtegi tõendit kolmanda isiku volituste lõppemise kohta alates 04.04.1998 ja kostja volituste muutumine on kostja juures registreeritud 31.08.1998, asus kohus põhjendatud seisukohale, et Harry Sikkal oli õigus esindada äriühingut kuni 30.08.1998.a. Seega leidis maakohus õigesti, et hagi rahuldamiseks alused puuduvad. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 171 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o antud juhul hageja.
Gaida Kivinurm
Tiit Kollom
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.