Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

lepingu ja pangakaardi kasutamise lepingu. Kuivõrd JILtd arveldusarvet oli kasutatud ja käsutatud ilma arve omaniku nõusolekuta, tegi arve omanik kostjale järelpärimise, mis saadeti kostja sisekontrolli osakonda. Kostja selgitas suuliselt, et tehingud arvega on toimunud telefoni teel antud korralduste alusel. Arve omaniku kirjalikule pöördumisele taastada endine olukord vastas kostja, et väidetavalt on tehingud teostatud seaduslikult ja nõusolek saavutatud telefoni teel. Arve avamisel 03.04.1998 laekus JILtd arvele 1 250 000.00 krooni. Perioodini kuni 22.04.1998 oli toimunud arvel aktsiate ostutehingud, millisteks konto omanik ei ole tehingukorraldusi andnud. Nende aktsepteerimata tehingutega tekitati konto omanikule rahalist kahju summas 1 127 596.00 krooni. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista 1 127 596.00 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja seisukohtadega hageja ei nõustu, leides, et need on alusetud, tõendamata ja pahatahtlikud. JILtd sõlmis kostjaga lepingud heas usu ja kooskõlas heade kommetega. Iseseisva nõudeta kolmas isik eitab telefoni teel juhiste andmist hagejale ja eksperdi arvamus ega muud tõendid ei ole seda ümber lükanud. Samuti puudus iseseisva nõudeta kolmandal isikul volitus tehingute tegemiseks ja see oli kostjale teada. Sisulisel kohtuistungil jäid hageja esindajad esitatud nõude ja põhjenduste juurde. II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et nii kostja kui iseseisva nõudeta kolmas isik on käitunud hageja suhtes pahatahtlikult. 01.10.1999 ostu-müügilepingu kohaselt loovutas JILtd hagejale väidetava nõudeõiguse kostja vastu, mis tulenes JILtd ja kostja vahelisest lepingulisest suhtest (arvelduskonto lepingust ja väärtpaberikonto lepingust). Antud hagi kostja vastu on hageja poolt esitatud aga kahju tekitamisest tuleneva kohustise ehk lepinguvälise kohustise nõudes. Seega ei ole hagejal nimetatud lepingust tekkinud lepinguvälise kahju hüvitamise nõuet kostja vastu ja esitatud hagi on alusetu. Samuti on nimetatud leping nõudeõiguse loovutamise ajal kehtinud seadustega vastuolu tõttu TsÜS § 66 lg 2 kohaselt tühine. Selge ei ole see, kas JILtd kui äriühing nõude loovutamise ajal üldse eksisteeris. Lisaks eelnimetatule ei nõustu kostja ka hagis toodud hagejapoolsete väidetega. Iseseisva nõudeta kolmas isik JILtd esindajana sõlmis kostjaga 06.04.1998 maaklerlepingu ja väärtpaberite ostu- ja tagasimüügitehingute raamlepingu ning andis kostjale telefoni teel korraldusi väärtpaberite ostu-müügitehingute teostamiseks ja JILtd kontolt vastavate summade mahavõtmiseks, mida tõendavad vastavad telefonivestluste helisalvestised. Maaklerlepingu kohaselt oli lubatud esitada tehingukorraldusi ka telefoni teel. Hinnates JILtd käitumist enne väärtpaberitehingute sõlmimist leiab kostja, et JILtd avaldas ka oma käitumisega selget tahet väärtpaberitehingute sõlmimiseks, sõlmides kostjaga vastavad lepingud ja helistades kostjale selles asjas omal initsiatiivil. Samuti, omades täielikku ülevaadet kontol toimunud tehingute kohta, ei vaidlustanud JILtd tehinguid koheselt peale nende teostamist, vaid alles peale seda, kui selgus, et nimetatud tehingud ei ole talle kasumlikud. Juhul, kui iseseisva nõudeta kolmandal isikul puudus väärtpaberitehingute sõlmimise õigus JILtd esindajana, ei vastuta kostja nimetatud tehingutega JILtd väidetavalt tekitatud kahju eest, sest õigusvastane tegu on sel juhul toime pandud mitte kostja vaid iseseisva nõudeta kolmanda isiku poolt, kes on teostanud JILtd nimel tehinguid ilma esindusõigust omamata. Kahju on kohustatud hüvitama isik, kes on selle tekitanud. Kuid isegi juhul, kui lugeda kahju tekkinuks, ei saa see olla mingil juhul nii suur kui hageja väidab. Konto omaniku kahju suuruseks saab maksimaalselt olla 62 403.00 krooni. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esindaja esitatud seisukohtade juurde. III Iseseisva nõudeta kolmanda isiku seisukoht Iseseisva nõudeta kolmas isik ei ole kostjaga maaklerlepingut ning väärtpaberite ostu ja

tagasimüügitehingute raamlepingut sõlminud, neile alla kirjutanud. Nimetatud lepingute originaale ei ole kostja suutnud JILtd’le ega iseseisva nõudeta kolmandale isikule esitada. Kostja poolt esitatud väidetavad helilindistuste väljavõtted kõnelustega iseseisva nõudeta kolmanda isikuga on aga võltsitud või sihilikult fabritseeritud, et õigustada kostja ebaseaduslikku käitumist. Kui pank on ilma seaduspäraste lepinguteta vastu võtnud kelleltki telefoni teel korraldusi aktsiatehingute ja repotehingute tegemiseks, siis tagajärgede eest vastutab pank, mitte panga klient, kelle rahaga on neid sooritatud. Seega ei ole kostja tegutsenud õiguspäraselt, teostades kliendi rahaga omavolilisi tehinguid. Tekitatud kahju tuleb hüvitada. Eeltoodu alusel iseseisva nõudeta kolmas isik leiab, et hagi on põhjendatud. 18.04.2006 toimunud kohtuistungil lisas iseseisva nõudeta kolmas isik vande all, et teavitas kostjat, et tema volitused esindamaks JILtd lõppesid 04.04.1998. Sisulisel kohtuistungil jäi iseseisva nõudeta kolmas isik esitatud seisukohtade juurde. IV Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seisukohad ja kolmanda isiku vande all antud seletuse ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu.

Kostja esindaja selgituste kohaselt ei ole kostjal valduses kummagi lepingu originaalallkirjadega algdokumenti. Hageja eriõiguseelneja esindajana väidetavalt lepingud sõlminud iseseisva nõudeta kolmas isik H.S eitab nimetatud lepingute sõlmimist (vande all antud seletus t lk 119, kirjalik seisukoht t lk 109-112). 1998.aastal kehtinud TsÜS-i redaktsiooni § 92 lg 2 kohaselt pidi kirjalikus vormis tehtud tehingule kirjutama alla tehingu teinud isikud. Vastavalt kehtiva TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 229 sätestab tsiviilkohtumenetluses tõendi mõiste (lg 1) ja lubatud tõendite liigid (lg 2). TsMS § 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalseks tõendiks muuhulgas igasugune kirjalikult või helisalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Sama sätte lg 3 kohaselt eeldatakse esitatud dokumendi õigsust. TsMS § 273 lg 1 kohaselt esitatakse kirjalik dokument algdokumendina või ärakirjana. Tulenevalt TsMS § 232 lgst 1 hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Sama sätte lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Antud asjas puuduvad poolte kokkulepped seoses tõendamismenetlusega. Seega võtab kohus arvesse kõiki poolte poolt esitatud tõendeid, millised vastavad TsMS-s lubatud tõendite liikide tunnustele. Kohus ei nõustu hageja esindajate ja kolmanda isiku seisukohaga nagu välistaks algdokumendi esitamise võimatus (dokumentaalse tõendi vaid ärakirjana esitamine) selle tõendina otsuse tegemisel arvesse võtmise. TsMS § 273 lg 5 kohaselt, kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul õigus nõuda algdokumendi esitamist või asjaolude põhistamist, miks algdokumenti ei saa esitada, ning kui algdokumenti ei esitata, otsustab kohus, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri. Antud asjas on kohtule esitatud maaklerlepingu nr XXX ärakiri, millel on loetavalt näha kliendi (JILtd) ja kliendi esindaja (Harry S) andmed, lepingu tingimused ja nii maakleri kui kliendi esindaja allkirjad nii esimesel kui neljandal leheküljel. Visuaalsel vaatlemisel ja võrdlemisel tsiviilasja toimikus asuvate kolmanda isiku omakäeliste allkirjadega (t lk 104, 108, 112, 116, 119, 130, 131, 141, 187, 202) on kliendi esindaja allkiri äravahetamiseni sarnane kolmanda isiku allkirjadega. Kolmas isik on eitanud nimetatud lepingu sõlmimist ja hageja vaidlustanud ärakirja ehtsust (t lk 211), kuid kumbki ei esitanud kohtule taotlust tõendi võltsimise kahtluse alusel allkirjaekspertiisi määramiseks ja/või sellest asjaolust kirjalikult prokuratuurile teatamise vajadusest. Maaklerlepingu ärakiri oli kohtule esitatud hageja seadusjärgse esindaja (pankrotihalduri) poolt 14.07.2005 (t lk 12). Kolmanda isiku kirjaliku selgituse kohaselt oli vaidlusalune ärakiri esitatud hageja eriõiguseelneja juristile juba augustis 1998 (t lk 110). Seega pidi kolmas isik teadma juba nimetatud ajast asjaolu, et tema allkirja on võltsitud, kuid kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et ta oleks pöördunud pädeva(te) riigiorgani(te) poole kuriteoteatega. Kohtumenetluses on nii hageja esindajad kui kolmas isik vaidlustanud maaklerlepingu ärakirja sõnaselgelt vaid põhjusel, et puudub selle lepingu originaalallkirjadega eksemplar (algdokument). Kohtu veendumusele, et 06.04.1998 oli poolte vahel tõepoolest sõlmitud maaklerleping, annab kindluse ka sama esindaja poolt 03.04.1998 allkirjastatud väärtpaberikonto leping (t lk 22), mille sõlmimist JILtd esindaja H.S poolt ei vaidlustanud ei hageja ega kolmas isik ning mille lahutamatuks osaks oli kokku lepitud muuhulgas ka maaklerilepingu tingimused. Nimetatud kokkuleppest saab järeldada vaid üht --- pooled leppisid juba väärtpaberikonto lepingu sõlmimisel kokku, et maaklerileping sõlmitakse ning tähtsust ei oma selle faktiline allkirjastamine alles kolm päeva hiljem (kuupäev nähtub lepingu p-st 12.4).

Lisaks maaklerlepingu ärakirjale võtab kohus otsuse tegemisel aluseks ka kostja poolt esitatud kõnede salvestised (stenogramm t lk 84-90, CD-R t lk 92). Nii kohtuistungil toimunud salvestise kuulamise kui Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtueksperdi poolt läbi viidud hääleekspertiisi (akt nr IF-0019-07/1350 25.05.2007 t lk 166-171) alusel on kohus veendunud, et 15.04.1998, 16.04.1998 ja 17.04.1998 rääkis kostja töötajatega JILtd nimel ja jagas korraldusi seoses erinevaid väärtpabereid puudutavate tehingute nimelt kolmas isik H.S ehk nii nagu väidab kostja. Vastavalt eksperdi arvamusele oli enamuse analüüsitud kõnede puhul kas siis tõenäoliselt või väga tõenäoliselt tegemist võrreldud isikuga, see on H.Sga. Kohus ei nõustu hageja ja kolmanda isiku seisukohaga nagu oleks tegemist monteeritud salvestistega. Eksperdi arvamuse kohaselt ei tuvastatud vaidlustatud helifailidel tunnuseid, mis viitaksid autentsuse rikkumisele (monteerimisele). Asjaolu, et kahe faili suhtes ei olnud võimalik määrata, kas need olid monteeritud või mitte, kohtu veendumust ei vähenda ning seda eelkõige põhjusel, et tegemist oli 15-st võrreldus failist vaid kahega ehk mitteolulise osaga analüüsitud failide mahust. Kohus on seisukohal, et analüüsitud helisalvestistega on ümber lükatud kolmanda isiku väide, mille kohaselt ei andnud tema kostjale telefoni teel korraldusi vaidlustatud tehingute tegemiseks. Kohus on kõigi tõendite kogumis igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise tulemusena jõudnud siseveendumusele, et tõendamist leidis hageja eriõiguseelneja ja kostja vahel lihtkirjalikus vormis maaklerlepingu sõlmimine 06.04.1998. Kolmanda isiku vastupidised väited ei ole kohtu jaoks veenvad põhjusel, et tegemist on asjast õiguslikult huvitatud isikuga ning neid ei toeta ükski muu kohtule esitatud tõend. Kostja poolt väidetud raamlepingu sõlmimine tõendamist ei leidnud, kuna kohtule ei ole esitatud (ka mitte ärakirjana) sellist dokumenti, millist oleks võimalik tuvastada kostja poolt nimetatud raamlepinguna --- t lk 48-50 asuvad kolm lehekülge mingist lepingust (punktid 5-11), millele eeldatavalt on alla kirjutanud kolmas isik ja kostja töötaja, kuid milledelt ei nähtu ei lepingu nimetus, objekt ega ka allkirjastamise aeg. Kaudselt tõendab nn repo-lepingu sõlmimist ja H.S poolt kostjale faksi teel saatmist kolmanda isiku ja kostja töötaja 15.04.1998 kell 12.35 toimunud kõne salvestus (stenogramm t lk 85), milles kostja töötaja juhib H.S tähelepanu asjaolule, et pank ei ole saanud temalt tagasi repo-lepingut ja H.S küsib, et „originaali või?...faksiga on saadetud...originaali ma sain kätte ja saadan teile ära lähimatel päevadel...“ Tegemist on aga ainsa nimetatud asjaolule viitava tõendiga, mistõttu ei ole see piisav lugeda vaidlusalust teist (nn raam)lepingut sõlmituks.

kasutamiseks. Kostja on esitanud oma andmebaasist logifaili väljatrüki, mille kohaselt logiti H.Sle antud paroolidega vaidlusalusele arveldusarvele sisse 05.04.1998, 21.04.1998 ja 23.04.1998. Hageja seda tõendit ümberlükkavaid tõendeid ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tõendatud on H.Sl JILtd esindamiseks volituste puudumine alates 31.08.1998, kuid mitte varem ning et järelikult oli H.Sl õigus esindada nimetatud äriühingut suhetes kostjaga kogu vaidlusaluse perioodi (03.04.1998 kuni 30.08.1998).

Seega mõistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS-i § 60 lg 1 alusel hagejalt välja kostja kohtukulud, millised antud menetluses koosnevad 06.03.2007 tasutud eksperdi tasu ettemaksust suuruses 10 000.00 krooni. Nimetatud summa maksis kohus ekspertiisi teostanud riiklikule asutusele välja 14.06.2007 määruse (t lk 180) alusel. Sama TsMSi redaktsiooni § 64 lg 1 ja § 9 lg 2 alusel mõistab kohus hagejalt riigituludesse välja 14.06.2007 määruse alusel kohtu vahenditest tasutud puudu jäänud eksperdi tasu suuruses 1150.00 krooni.

Imbi Sidok (allkiri) kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE:

I.Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.