Kohtulahend

10.09.2007 esitatud taotluses on hageja menetluskuluna näidatud õigusabikulud summas 31876,20 krooni. Vastavalt kohtuotsusele on kostja kohustatud vastavad kulud kandma 2/3

2-06-24110 ulatuses, s.o summas 21250,80 krooni. Hageja taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks on edastatud kostjale 18.01.2008 kohtumäärusega. Kostja esindaja, vandeadvokaat Väino-Rein Villik, on selle kätte saanud 31.01.2008. 22.02.2008 on kostja volitatud esindaja Veiko Värk esitanud menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlusele vastuväite. Nimetatud vastuväites ei pea kostja hageja poolt esitatud õigusabikulu vajalikuks ega põhjendatuks. Kostja ei pea ilmtingimata vajalikuks hageja poolt kahe advokaadi kasutamist ja ei pea õiglaseks neid kulusid kostja kanda jätta, kuna kostja meelest eeldas antud asi esindajalt valdavalt üksnes sõidukikindlustuse tüüptingimuste läbilugemist ja võlaõigusseaduse vastavatele paragrahvidele viitamist. Samuti viitab kostja TsMS § 175 lg 3 tulenevale Vabariigi Valitsuse kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmääradele. Kuna antud kohtuasjas mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 42000 krooni, siis Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 kohaselt on kuni 45 000 kroonise nõude puhul teiselt menetlusosaliselt maksimaalselt sissenõutavaks advokaadikuluks 14000 krooni. Kostja ei pea Vabariigi Valitsuse määruse mõttega kooskõlas olevaks ja põhjendatuks selle summa väljamõistmist juba esimeses kohtuastmes. Kostja arvates on piirmäärad kehtestatud kolmes kohtuastmes kokku kantud menetluskulude kohta. Vastuväites palub kostja kohtul välja mõista hageja menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses, kuid alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäära (14 000.- krooni). Kostja vastuväide on 14.08.2008 edastatud hagejale seisukoha saamiseks. Hageja esitas 27.08.2008 seisukoha kostja vastuväidete osas. Hageja nõustub põhimõtteliselt kostja poolt osundatud asjaoluga, et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr 306. Hageja viitab, et nimetatud määrus võimaldab samas kulude väljamõistmist kõrgendatud piirmääras, peab kõrgendatud piirmäära rakendamist antud asjas õigustatuks ning palub menetluskulud hageja kasuks välja mõista summas mitte vähem kui 18 200 krooni. Hagejale jääb arusaamatuks kostja etteheide kahe lepingulise esindaja kasutamise kohta. Kahte lepingulist esindajat ei ole kasutatud üheaegselt, vaid üksnes teineteise asendamiseks, seega ei ole see kaasa toonud menetluskulude kahekordistumist. Kahe esindaja kasutamine oli vajalik menetluse venimise vältimiseks. Hageja arvates on kohatu ja pahatahtlik kostja väide, justkui olnuks käesolev tsiviilasi oma olemuselt sedavõrd lihtne, et hagejal puudus üldse vajadus õigusteadmisi omava esindaja kaasamiseks. Hageja märgib, et vajaduse kohtusse pöördumiseks tingis kostja pahauskne käitumine hageja kahju hüvitise taotluse menetlemisel, kuivõrd kahju vabatahtlikul hüvitamisel puudunuks objektiivne vajadus kohtusse pöördumiseks. Pealegi ka kostjat esindas menetluses advokaat. Olukorras, kus vaidlus toimus kostja enda poolt kehtestatud tüüptingimuste alusel, jääb hagejale arusaamatuks, mis asjaoludel pidas kostja vajalikuks enda hinnangul lihtsa õigusliku vaidluse lahendamiseks organisatsioonivälise juristi kaasamist. Hageja meelest tuleb arvestada, et kohtuvaidluse venimise tingis kostja poolt vastuväidete mitteõigeaegne esitamine ning nende pidev täiendamine menetluse kestel. Ka süüdistas kostja hagejat paljasõnaliselt kindlustuspettuses. Kui kostja oleks piirdunud asjakohaste ja põhjendatud vastuväidetega, siis olnuks suure tõenäosusega ka asjaga seotud hageja menetluskulud oluliselt väiksemad. Hageja peab hageja menetluskulusid 21250,80 krooni põhjendatuks ja palub kohut mõista AAS G välja KA menetluskulud summas 21250,80 krooni, kuid mitte vähem kui 18 200,00 Eesti krooni vastavalt esialgsele taotlusele lisatud kuludokumentidele.

2-06-24110 Kohtunikuabi rahuldab kostja vastuväite, vähendades hageja nõutud õigusabikulusid Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr 306 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad“ alusel. Teiselt menetlusosaliselt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärad sõltuvad tsiviilasja hinnast. Tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Tsiviilasja hinna nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. KAon esitanud hagi kostja vastu rahalises nõudes, mille suurus on 63000 krooni, mis on ühtlasi tsiviilasja hind. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 alusel on hagihinna kuni 70000 krooni puhul teiselt menetlusosaliselt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks 20500 krooni. Kuna vastavalt kohtuotsusele on kohtukulud 2/3 osas jäetud kostja kanda, kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja lepingulise esindaja kulud 2/3 20500-st, mis on 13666,67 krooni. Kohtunikuabi ei pea antud asjas põhjendatuks hageja taotlust kõrgendatud piirmäära rakendamiseks kulude sissenõudmisel kostjalt. Kohus võib asja keerukuse või mitme esindaja menetluses osalemise korral (näiteks kui menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem, poolel on olnud vaja esindajat vahetada), samuti kui osa kuludest on põhjustatud menetluse venimisest või menetlusõiguse kuritarvitamisest, rakendada kulude sissenõudmise kõrgendatud piirmäära, mis saadakse §-s 1 toodud tsiviilasja hinnale vastava piirmäära korrutamisel koefitsiendiga 1,3. Hageja on ise kinnitanud, et kahte esindajat ei ole kasutatud mitte asja keerukuse tõttu, vaid teineteise asendamiseks. Ka ei ole asjas toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid, tehtud aeganõudvaid menetlustoiminguid ega esine muid asjaolusid, mis annaks alust rakendada kulude sissenõudmisel kõrgendatud piirmäära. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse võib teha kohtunikuabi. Kohtunikuabi peab põhjendatuks ja vajalikuks esindajakuludeks, mida hageja saab kostjalt vastavalt kohtuotsuses toodud proportsionaalsele jaotusele välja nõuda, 13 666,67 krooni. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

2-06-24110 15.12.2005 määrus nr 306; RLS § 56 lg 20

Sirje Biin kohtunikuabi

Info - telefon 6 200 413, faks 6 200 000, elektronpost [email protected] Kohtumajade asukohad Liivalaia 24, 15034 Tallinn/ Kentmanni 13, 15034 Tallinn/ Tartu mnt 85, 15083 Tallinn

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.