Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
08. oktoober 2008.a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-08-22086
Tsiviilasi
OÜ S avaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
Menetlustoiming Menetlusosalised
Kohtuistungi toimumise aeg
Pankrotiavalduse esitaja (võlgnik): OÜ S (registrikood XXX, asukoht XXX; - juhatuse liige O R , isikukood XXX) OÜ S esindaja volikirja alusel: Riho Viik (isikukood XXX, aadress XXX) Ajutine pankrotihaldur Raivo Piirla (IK XXX Õigusbüroo Edikte OÜ J. XXX). 24. september 2008. a
seitsesada) krooni Raivo Piirla (IK XXX arveldusarve XXXXXXXXXXX Hansapangas) kasuks.
273 333,93 krooni. Realiseerimise käive 2007.a. 348 025,64 krooni ületas 2006.a. realisatsiooni 214 070,64 krooni võrra, kuid suured tööjõukulud 262 629.00 krooni ja materjalide kulu summas 128 928,97 krooni ja muud kulud kokku moodustasid 522 484,82 krooni , mis üldkokkuvõttes moodustasid võlgnikule kahjumi 2007.a. eest summas 174 459,18 krooni(lisa 14) Kokkuvõtvalt moodustas võlgniku netovara (omakapital) 2006.a.- 90596.-krooni, 2007.a.- 273334.-krooni, mis on väiksem kui äriseadustiku §-s 171 lg.2 p.1 määratud miinimummäär. Tuginedes võlgniku raamatupidamise dokumentidele on makseraskused võlgnikul eksisteerinud aastast 2006.a., pankrotisituatsioon tekkimise ajaks tuleks lugeda 2007.a. septembri kuud, see on aeg kui Maksuja Tolliamet esitas inkasso korraldused võlgniku panga kontodele ja arestiti vara autoregistrikeskuses, võlgniku tegevus blokeeriti. Esitatud dokumentide põhjal selliseid tehinguid, millel oleks tagasivõitmise iseloom ja kahju võlausaldajate huvidele tuleb ära märkida võlgniku XXX reg. XXX ehitusaasta 1984.a. ja XXX reg. Nr. XXX ehitusaasta 1993.a.võõrandamisi.Võlgnik selgitas, et sõidukid võõrandati 2007.a. seoses sõidukite halva tehnilise seisundi tõttu, mõlemad sõidukid praktiliselt tehnilist ülevaatust ei läbinud ostjate huvi seisnes selles , et saada tagavaraosasid, XXX oli avariiline, sõidukite bilansiline väärtus moodustas kaks tuhat krooni, varad realiseeriti neli tuhande krooniga. Lisaks eelpooltoodule (sõidukite võõrandamine) võlgniku dokumentide uurimisel pole tuvastatud selliseid tehinguid , mille osas oleks võimalus esitada tehingute kehtetuks tunnistamise nõudeid ja seeläbi vara pankrotivarasse tagasi nõuda. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur arvamusel , et tagasivõitmise võimalused esinevad, kuid arvestades tehingute tühistamisega kaasnevaid tehnilisi olusid, on küsitav ka see on majanduslikult otstarbekas ja vastab võlausaldajate huvidele terviklikult ja asja ajamise menetluse kulud ei ületa tulusid. Maksejõuetuse põhjustena tuleks välja tuua järgmised asjaolud, võlgniku juhatuse liikmete vahel tekkisid erinevad arusaamised äriühingu majandustegevuse organiseerimisel. Äriühing on olnud sõltuv AS Hansapank väljastatud krediidist (laenuleping nr. 06-226224-J I 04.12.2006.a., mis on ümber vormistatud 21.02.2008.a. juhatuse liikme ORi nimele, laenu ei suudetud tulenevalt majandustulemustest teenindada, Hansapank võetud laenu tagatiseks oli seatud hüpoteek ORi korteriomandile XXX, laen vormistati ümber ORi nimele, võlgniku juhatuse liikmed teisi kohustusi enda lahendada ei võtnud vaid otsustati tunnistada äriühingu maksejõuetust. Juhatuse liikmete seaduse tulenevate kohustuste rikkumised seisnevad selles, et juhatusele olid teada äriühingu netovara negatiivne seis 2006.a. 2007.aastal. Rikkumine seisneb selles, et 2006.a. ja 2007.aasta äriühingu majandustulemused oli teada, seepärast on juhatus rikkunud äriseadustiku §171 lg.2 p.1 ja §180 lg.5 1 sätestatud kohustusi. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja tutvunud ajutise halduri aruandega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutine haldur tuvastanud, et osaühingu kohustused moodustavad 197 287.12 krooni ja varad puuduvad. Võlgnik on maksejõuetu, mis on püsiva iseloomuga. Ajutise halduri hinnangul ei ole juhatuse liikme tegevuses kuriteo tunnustega tegusid tuvastatud. Maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda juhatuse liikmete vahel tekkinud lahkarvamusi ning juhatuse suutmatust äriühingu majandustegevuse organiseerimisel. Ajutine haldur on tuvastanud 2006. a ja 2007. a raamatupidamise aruannete põhjal, et võlgniku netovara (omakapital) on olnud negatiivne: 2006. a -90 596 krooni, 2007. a -273 333,93 krooni.
Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud ÄS §180 lõige 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamata kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli ühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni ühingu omakapital (netovara) oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000.-krooni. Juhatuse liikmed seaduses sätestatud viisil ei käitunud. Vaatamata sellele, et äriühing oli 2007. a septembris pankrotiseisus, esitati avaldus kohtule alles 03.06.2008. a. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et juhatuse liikmed on rikkunud äriseadustiku §171 lg 2 p 1 ja §180 lg 5 1 sätestatud kohustusi. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 9 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks kokku brutosumma 12 510 krooni. Võlgniku esindaja nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude osalise kandmisega. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 6, 7 ja § 2 lg 8 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub OÜ-lt S ja OR’ilt ning AM’ilt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutused summas 5 810 krooni Raivo Piirla kasuks. Riigi arvelt kuulub Raivo Piirla kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu brutosummas 6 700 krooni. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule ORile.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.