Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
08. oktoober 2008.a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-08-22751
Tsiviilasi
OÜ W avaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
Menetlustoiming Menetlusosalised
Kohtuistungi toimumise aeg
Pankrotiavalduse esitaja (võlgnik): W OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX; - juhatuse liige TM N (sünd XXX. a elukoht XXX); Ajutine pankrotihaldur Raivo Piirla (IK XXX Õigusbüroo Edikte OÜ XXX). 24. september 2008. a
XXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas) AON poolt 19.06.2008. a Rahandusministeeriumi tagatiste kontole kantud 6 700 krooni arvelt.
sisult oli 2007.a. aasta lõpu seisuga ,bilansimaht 73 771.-krooni ja äriühingu omakapital (netovara) oli negatiivne summas – 1 921 302,18 krooni(lisa 14) Võlgnik oma seletustes ajutisele pankrotihaldurile selgitab oma ebaõnnestumisi (makseraskusete tekkimist) sellega, äriühingus läbiviidud revisjoni käigus määrati äriühingule täiendavad maksesummade kandmine riigieelarvesse kokku 1 288 447,00 krooni. Maksu-ja Tolliamet asus seisukohale, et maksusummad renditöötajatele tehtud päevarahade arvestuses on teostatud valesti, esinevad vastuolud õigusaktidega ja eeltoodu on põhjuseks miks äriühingu majandustegevus seiskus, sest maksukohustust ei suudetud tasuda, tagajärjeks oli see, et töötajad lahkusid ja äriühing polnud suuteline edasi tegutsema. Ajutine haldur nõustub eeltooduga selles osas, et äriühing polnud suuteline suurt maksuvõlga tasuma, kuid tegemist on ennekõike tagajärjega, põhjuseks mis määrati täiendavate maksete tasumine riigieelarvesse on tegemist juhatuse mittekompetentsusega, mis oma sisult kujutab endast juhtimisviga. Põhjuseks, miks äriühing otsustas tegevuse lõpetada on täiendava maksekohustuse tekkimine. Järelikult on oluline juhatuse tegevusele hinnangu andmine selles kontekstis. Renditööjõu vahendamine on reguleeritud õigusaktidega järelikult on tegemist juhatuse kompetentsusega antud õigusaktides orienteeruda ja käituda selliselt, mis ei tooks kaasa äriühingule sanktsioone. Hinnangu andmisel kas juhatus on tahtlikult eiranud õigusakte, tuleks kindlaks teha kas maksukohustuslane (võlgnik) maksude kõrvalehoidumise eesmärgil teinud varjatud tehinguid või toiminguid ja see on olnud maksukohustuslase eesmärgiks, st. maksukohustuslase tahtlus maksude tasumisest kõrvalehoidmine, sellise tahtluse puudumisel saab majandusliku sisu alusel hinnata maksukohustuslase (võlgniku) käitumist (süüline või mitte). Juhatus on ajutisele haldurile kinnitanud, et renditöötajate lähetamisega seotud väljamaksete eesmärgiks ei olnud maksude tasumisest kõrvalehoidumine, vaid juhatus lähtus Soome Vabariiki tööle võetud renditöötajate päevarahade maksmisel Soome metalli-ja ehitustööliste ametiühingu päevarahade maksmise nõudest ja kuna äriühingu töötajad elasid Eestis, nendega tehti töölepingud Eestis ning nad saadeti töötama äriühingu tellijate objektidele, siis puudus äriühingul tahtlus maksude tasumisest kõrvalehoidumiseks. Eesti maksuhaldur on hinnanud päevarahade maksmist kui tahtlikku maksude tasumisest kõrvalhoidumisena ja seetõttu on lähetustasud ümberkvalifitseerinud töötasudeks, mille tulemusena tuleb tasuda täiendavad maksed riigieelarvesse. Tänase päeva seisuga on äriühingule tekkinud suur maksuvõlg, tegemist on juhatuse äriühingu juhtimisvigadega, mis seisneb mittekompetentsuses, juhatuse tahtluse kindlakstegemine sellise olukorra tekitamises, süü ja selle tagajärjel kahju tekkimine äriühingule on problemaatiline ja ei pruugi leida tõendamist. Samas tuleb ära märkida seda, et täiendava maksekohustuse tekkimine MTA-i ees oli eelduseks, miks tekkisid hilisemalt makseraskused, mitte põhjuseks, seda kinnitab asjaolu, et äriühing vahendas tööjõudu 2007.a. lõpuni ja oli tegutsemisvõimeline. Osanikele tuleb ette heita seda asjaolu, et juhatus tegi üldkoosolekule ettepaneku 2006.a. kasumi jaotamiseks summas 1 220 438.-krooni ja kasum maksti välja 2007.aasta alguses, mille väljamaksmisel tulnuks osanikel piisavalt tutvuda äriühingus toimuvaga, nimelt toimus samal ajal maksuameti revisjon. Sisuliselt on tegemist tehinguga, mille tagajärjel vähenes äriühingu maksevõime, kuid äriühing ei muutunud selle tehingu tagajärjel maksevõimetuks, raamatupidamise dokumentide finantsanalüüs tõendab et äriühing oli jätkuvalt tegutsev äriühing. Äriühingu majandustegevuse analüüsimisel hilisemalt on näha, et 2007.majandusaasta lõpus oleks 2007.aasta alguses väljamakstud kasumi arvelt võimalik lahendada tekkinud makseraskused. Pankrotiseadusest tulenevalt esineb tagasivõitmise võimalused kui tehing mis tehti kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve, seega lasub halduril tagasivõitmisehagi esitamisel tõendamiskoormus. Võimalikuks tuleb pidada kahjunõuete esitamise võimalikkust äriühingu juhatuse liikmete vastu
seoses asjaoludega, et isikud ei ole äriühingu maksejõuetuse ilmnemisel viivitamata esitanud äriühingu pankrotiavaldust. Eeltoodu alusel nõude esitamise eelduseks on kahju tekitamine juhatuse liikmete poolt raskete juhtimisvigade tagajärjel, mille sisuks saab olla eelkõige kuritarvituse väljaselgitamine, asjaolu et äriühingu netovara oli väiksem kui seadusega sätestatud alammäär on pigem tegemist maksejõuetusega kaasnev asjaoluga. Sellised asjaolusid, et juhatus on äriühingu pankrotiavalduse esitamisega tekitanud otsest kahju võlausaldajatele pole avastatud. Kohustused Maksu-ja Tolliameti ees moodustavad 2 114898.- krooni, seega on pankrotimenetluses määravam võlausaldaja Maksu-ja Tolliamet. Ajutine haldur on MTA-t informeerinud 19.septembril 2008.a. OÜ W pankrotimenetlusest ja pankrotimenetlusega seonduvatest asjaoludest, et pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad vahendid, kuna äriühingul puudub vara. Vastuskirja (MTA seisukoht) aruande koostamise ajal pole saabunud. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise halduri aruandega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutine haldur tuvastanud, et osaühingu kohustused moodustavad 2 182 539.09 krooni ja vara on 4799,03 krooni. Võlgnik on maksejõuetu, mis on püsiva iseloomuga. Ajutise halduri hinnangul ei ole juhatuse liikme tegevuses kuriteo tunnustega tegusid tuvastatud. Maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda asjaolu, et äriühingu majandustegevusest ei laekunud sellisel määral käibevahendeid, mille arvelt oleks võimalik tasuda olemaolevaid maksekohustusi. Kohustused tuli kiiresti tasuda, võlga ajatada ei saanud, omanikud täiendavalt sissemakseid osakapitali teha ei soovinud. Ajutine haldur on tuvastanud, et 2007. majandusaasta lõpus oli äriühingu omakapital(netovara) negatiivne -1 921 302 krooni. Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud ÄS §180 lõige 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamata kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt äriseadustiku §le 176 oli ühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni ühingu omakapital (netovara) oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000 krooni. Juhatuse liikmed seaduses sätestatud viisil ei käitunud. Vaatamata sellele, et äriühing oli 2007. a lõpus pankrotiseisus, esitati avaldus kohtule alles 06.06.2008. a. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et juhatuse liikmed on rikkunud äriseadustiku §171 lg 2 p 1 ja §180 lg 5 1 sätestatud kohustusi. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest
tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 11 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks kokku brutosumma 14 660 krooni. Võlgniku esindaja nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude kandmisega. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 6, 7 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub W OÜ-lt ja TMN’lt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutused summas 7 960 krooni Raivo Piirla kasuks. Rahandusministeeriumi tagatiste kontole tasutud 6 700 krooni arvelt kuulub Raivo Piirla kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu brutosummas 6 700 krooni. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule TMN’le.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.