Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. oktoober 2008. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-08-15942
Tsiviilasi
OÜ R avaldus A Z pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti välja kuulutamiseks 15. september 2008. a
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Võlausaldaja: OÜ R (reg kood xxx, asukoht xxx); Võlausaldaja lepinguline esindaja: Mario Rink (IK xxx); Võlgnik: A Z (IK xxx, xxx); Ajutine pankrotihaldur Urmas Tross (IK xxx asuk xxx)
Resolutsioon
(kakskümmend kuus tuhat kuussada) krooni ja vajalike kulutuste katteks brutosumma 3 280 (kolm tuhat kakssada kaheksakümmend) krooni ja 40 pankrotivara arvelt, millest ajutise halduri tasu kuulub väljamaksmisele Urmas Trossile ja vajalike kulutuste katteks brutosumma 3 280.40 krooni OÜ-le Konkurss.
võlgnikul võlgasid riigimaksete osas ega maksude ettemakseid. Võlgniku vara moodustab arvelduskonto Hansapangas nr xxxxxxxxxxxxx jääk seisuga 13.09.08 summas 2.83 krooni; arvelduskonto SEB Pangas nr xxxxxxxx jääk seisuga 13.09.08 summas 2.06 krooni (SEB Panga töötaja sõnade kohaselt alates 1.01.07 arveldusi pole toimunud); arvelduskonto Tallinna Äripangas nr xxxxxxxxxxxxx jääk seisuga 25.07.2008 summas 0,07 krooni; ARK väljavõtte kohaselt omab võlgnik sõidukit mahtuniversaal xxx, registrimärgiga xxx, esmaregistreerimisajaga 1997. Võttes aluseks internetilehe auto24 andmed, on sõiduki väärtus (sõltuvalt läbisõidust) kuni 65 000 krooni. OÜ FER E (kood xxx) osad, ühisosade väärtus kuni 4000 krooni, osade väärtust äriühingu majandustegevust arvestades hindamata; OÜ WEL-LOK (kood xxx) osad, osakute väärtus ca 18 000 krooni, osade väärtust äriühingu majandustegevust arvestades hindamata; Võlgniku töötasu kohta puuduvad andmed, samas on võlgnikul eelduslikult töötasu olemas. Võimalik osa korterist asukohaga Xxx. Kui korteri omanik J Z on võlgniku abikaasa ja korter on soetatud abielu kestel siis on tegemist ühisvaraga ning võlgniku osa võib arvata pankrotivara hulka. Tallinna Äripanga AS-i 25.07.08 teate kohaselt on korter asukohaga Xxx panditud võlgniku 553 429 kroonise laenukohuste katteks. Interneti kinnisvara lehekülje city24 kohaselt on xxx Harjumaal kolmetoaliste korterite hinnad keskmiselt ca 700 000 krooni. Kui tegemist on ühisvaraga, siis pangakohustuste täitmisel võiks vara jagamisel kujuneda võlgniku osaks ca 70 000 krooni (700 000 -553 429=146 571, 146 571:2=73 285). Kokkuvõtvalt võib seisuga 13.09.2008 asuda seisukohale, et võlgnikul on vara hinnanguliselt ca 87 000 krooni väärtuses, ühisvara olemasolul võiks lisanduda vara hulka veel 70 000 krooni. Võlgnik võib omada palga või investeeringutest sissetulekuid, kuid aruande esitamise ajal ei ole võimalik seda varana arvestada. Vara kokku 87 000 krooni. Teadaolevad on ajutisele haldurile järgnevad kohustused: OÜ R, xxx, nõue summas 1 738 096 krooni; AS Hansapank, Liivalaia 8 Tallinn, krediitkaardi võlgnevus summas 10 582,25 krooni, väikelaen nr 07-128910-VL summas 39 855.05 krooni; Tallinna Äripank AS, Vana-Viru 7 15097 Tallinn, nõue summas 553 429,92 krooni. Kokku teadaolevaid kohustusi seisuga 13.09.08 summas 2 331 380,90 krooni. Tuginedes eeltoodule ja võttes arvesse, et võlgnikul on teadaolevat vara summas 87 000 krooni ja teadaolevaid kohustusi summas 2 331 380 krooni on võlgnik võimetu täitma teadaolevaid kohustusi, varaline kate ainult ca 3,73% (87 000/2 331 380x100). Samas on võlgnikul eelduslikult osa jagamata ühisvarast (halduri arvestus ca 70 000 krooni) ja eelduslikult ka töötasu. Samuti tuleb silmas pidada, et pankroti väljakuulutamise tagajärjel võivad ilmneda täiendavad nõuded võlgniku vastu, mis ei ole aruande esitamise ajaks teada. Ajutise halduri arvates füüsilise isiku maksejõuetuse põhjused seisnevad peamiselt kahes asjaolus. Esiteks selles, kas isik elab ise üle oma rahaliste võimaluste või teiseks käendab kedagi, kes elab üle oma rahaliste võimaluste või juriidilise isiku majandustegevus ebaõnnestub. Maksejõuetuse kui finantskriisi määratlemise peamiseks aluseks halvenenud finantsseis ja suutmatus täita oma kohustusi. Võlgnik on oma tegevuses võtnud kohustusi rohkem kui ta on suuteline kandma. Antud juhul võib võlgniku maksejõuetuse põhjusteks pidada ebaõnnestunud äritegevuse tagamist ja võlgniku enda tegevuse korraldamist viisil, mis ei võimalda täita kohustusi tavapärasel viisil. Teadaolev vara katab ainult väikses osas kohustusi, kuid vara võimalikul jagamisel abikaasade vahel ja palgatulu olemasolul võib vara isegi suureneda. Oma tegevuse tulemusena on võlgnik ise ja tema lähikondsed sattunud raskesse olukorda. Võlgniku on maksejõuetu, mis on saanud alguse eeldatavalt 2007 aasta II pooles, võlgnikuga seotud äriühingu kohustuste käendamine ja samal ajal kahest äriühingu osakute müük ja juhatusest tagasiastumine . Põhjuseks võib pidada võlgniku poolt tema endaga seotud ebaõnnestunud äritegevuste tagamine eraisikuna ja ka vara vähendamist. Kuriteo tunnustega tegu maksejõuetuse tekkimise põhjusena ajutine haldur tuvastanud ei ole. Kohtuistung
Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduste juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlgniku hinnangul ei ole ta maksejõuetu. Hetkel ei ole võlgnik aga võimeline võlausaldajate nõudeid rahuldama. Ajutine haldur jääb aruandes toodud seisukohtade juurde. Võlgnik on maksejõuetu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada A Ze pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Urmas Trossi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Võlgnikul on vara 87 000 krooni väärtuses, millele võib lisanduda 70 000 ühisvara arvelt. Võlgnikul on kohustusi 2 331 380.90 krooni. Võlausaldaja nõude aluseks on 09.10.2007.a käendusleping, mille kohaselt käendas võlgnik A MKV OÜ ja võlausaldaja vahel sõlmitud laenukokkuleppest nr 1409/07-AMKV tulenevat maksekohustust summas 1 398 662.- krooni. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 11.03.2008. a esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, võlgnik sai pankrotihoiatuse 07.04.2008. a, kuid kohustust ei täitnud. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku poolt tema endaga seotud ebaõnnestunud äritegevuste tagamine eraisikuna. Maksejõuetus on saanud alguse 2007 aasta II pooles. Võlgniku kohustus võlausaldaja ees on suurem kui PankrS § 15 lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja kui isik on maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. PankrS § 91 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutine pankrotihaldur Urmas Tross on esitanud tasunõude 19 töötunni eest kokku summas 26 600 krooni ja kulutuste katteks 3 280.40 krooni. Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks brutosumma 26 600 krooni ja hüvitiseks tehtud kulutuste eest 3 280.40 krooni. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võlausaldaja on
tasunud pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 1 600 krooni, mis kuulub võlgnikult väljamõistmisele.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.