Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

käibemaksu, töötasult arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu ning töötasult arvestatud sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmakse arvestamise ja tasumise õigusust ajavahemikul 1.03.2003 kuni 31.07.2004. H T oli OÜ H I juhatuse liikmena eiranud juhatuse liikme kohustusi ja jätnud pidamata nõuete kohaselt raamatupidamise, mille tulemusena erinesid objektiivsest majandustegevusest andmeid maksudokumentides esitatud andmetega ning deklareerinud vähem makse ning jätnud maksud üldse maksmata. 20.06.2006 vastutusotsuses märgituna, tegi OÜ H I 9.05.2005 revisjoni aktis nr 12-3/270 tuvastatud asjaoludest tulenevalt maksudeklaratsioonides parandused, mille tulemusena tekkis maksuvõlg kokku summas 1 687 681 krooni. Alates maist 2005, hakkas H T realiseerima temale isiklikult kuuluvat vara järgnevalt : - 9.06.2005 müüs korteriomandi, registriosa nr 15220001, asukohaga XXX, üldpinnaga 65,7 m; - 23.08.2005 elamumaa, registriosa nr XXX, asukohaga XXX, pindalaga 1839 m2 (vaatamata notari hoiatusele, et müügileping on müüjale majanduslikult ebasoodus, kuna lepingu eseme ostuhind ei vasta isegi keskmisele turuhinnale antud piirkonnas); - 26.09.2005 sõlmis eraisik J Z (XXX) ja OÜ H I kohustuste ülevõtmise lepingu, mille kohaselt annab äriühing oma maksukohustused täitmiseks eraisik Z le. - 4.10.2005 võõrandas võlgnik OÜ H I osa nimiväärtusega 40 000 krooni, mis moodustas 100% osakapitalist, ühe krooniga J Z ́le (isikukood XXX). Samal päeval toimunud osanike koosolekul, on koosolekul võlgnik veel omanikuna otsustanud, et müüakse osakud tingimusel, et uus ostja tasub kõik OÜ H I kohustused Maksu-ja Tolliameti ees. Hageja võõrandas talle kuuluva vallas-ja kinnisvara ning asutas 16.08.2005 uue äriühingu OÜ H I (XXX) senise majandustegevuse jätkamiseks. Hageja võõrandas oma vara teades ähvardavast Maksu-ja Tolliameti nõudest. Nagu juba märgitud eelpool, 23.08.2005 võõrandas hageja oma kinnistu registriossa nr XXX kantud XXX nimelise kinnistu, katastritunnus XXX, elamumaa, asukohaga XXX, pindalaga 1839 m kostjale, müügihinnaga 70 000 krooni. Lepingu punkti 3.1 kohaselt on kostja kinnitanud, et on saanud hagejalt müügihinna enne lepingu sõlmimist. Hageja on hald le selgitanud, et oli kostjalt nimetatud rahasumma laenanud ja kostja nõudis tasumist või mingi asja saamist, sellepärast hageja kostjale kinnistu müüski, et pääseda 70 000 kroonisest nõudest. Raha saamist hageja hald le tõendanud ei ole. Lepingu lisa nr 1 kohaselt on notar pooltele selgitanud, et käesolev leping on müüjale majanduslikult ebasoodus, kuna lepingu eseme ostuhind ei vasta isegi keskmisele turuhinnale antud piirkonnas. Vaatamata sellele märkusele on pooled lepingu sõlminud. 4.10.2007 algatas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-07-23184 hageja pankrotimenetluse ja 10.12.2007 kuulutas Harju Maakohus välja hageja pankroti. 23.08.2005 teadis hageja, et odavalt müües ta kahjustab võlausaldajate huve ja kostja pidi notari selgituste kohaselt mõistma, et tehing on müüjale majanduslikult ebasoodus, kuna lepingu eseme ostuhind ei vasta isegi keskmisele turuhinnale antud piirkonnas ning sellega kahjustatakse hageja võlausaldajate huve. Hageja teadis oma seisundit ja võlausaldajate huvide kahjustamisest ning kostja pidi aru saama notari selgitustest, et sõlmib turuhindadest madalama hinnaga tehingu hageja küll enda kasuks, kuid müüjale kahjulikult ning pidi eeldama müüja võlausaldajate huvide kahjustamist. Tühistatav müügileping on ka TsÜS § 86 kohaselt heade kommete või avaliku korra vastane. Antud juhul hageja ja kostja teadsid, et sõlmivad turuhinnast madalama hinnaga tehingu hageja kasuks hageja vara varjamiseks oma võlausaldajate ees. PankrS §§ 109 lg 1, 110 lg 1 p 3 ja 119 lg 1,2,4,5 ja TsÜS § 86 alusel palub hageja tunnistada kehtetuks hageja ja kostja vahel 23.08.2005. a sõlmitud müügileping ja asjaõigusleping ning tagastada XXX kinnistu H T . Kostja vastus

Kohtule 31.03.2008. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. 1996. aastal sai kostjast hagejale kuulunud krundi nr 21 naaberkrundi nr 23 kasutaja. Kuna hageja oma krunti ei hooldanud, siis töötas kostja mõlemal krundil. 2001. a pärast erastamisprotsessi sai hageja krundi nr 21 omanikuks ja kostja krundi nr 23 omanikuks. Kohe pärast erastamist tegi H T kostjale krundi nr 21 ostupakkumise. Juttu oli 30 000 kroonist, mis vastas ca riiklikule maksustamishinnale. Kostjal seda raha polnud hagejale maksta. Krunt jäi müümata, kuna teised soovijad puudusid. Kokkuleppel hagejaga jätkas kostja hageja krundi kasutamist ja korrastamist. 2005. a algas rekontrusktsioon endise aiandusühistu elektritoite osas. Jaotusvõrk anti üle AS-le Eesti Energia. Ühine elektriarvestus kadus. Maaomanikud olid kohustatud oma elektrisisendid korrastama. Kõigil tuli paika monteerida elektriarvestid ning elektri eest pidi igaüks maksma oma elektriarvesti järgi. Kui siis krundiomanikul oli elektriseade korras, ei olnud vaja maksta suurt uute elelktrivõrguga liitunutele ettenähtud nn ampritasu. Nn ampritasu ähvardas neid, kes kavatsesid eesti energia elektrivõrguga liituda hilljem. Kostja informeeris sellest pr Ti ja ütles, et elektri sisestuse ehituseks on vaja elektrikilpi, maakaablit ja vastavaid montaažitöid. Ligikaudne maksumus 12 000 krooni, mis toob tulevikus võib-olla 40 000 kroonise kokkuhoiu. Vastuseks teatas pr T telefonitsi, et ta ei ole huvitatud elektrisisenduse ehitusest, kas ma olen huvitatud krundi ostmisest. Kostja vastas, et on huvitatud, kuna kostja oli krundil palju tööd teinud. Pr T oli nõus krundi müüma 70 000 krooni eest. Lisatingimuseks seadus pr T, et raha tuleb maksta võimalikult kohe, enne notariaalset ostu vormistamist ja sularahas. Kostja nõustus tingimusega ja 23.08, pärast seda kui kostja oli hagejale tasunud 70 000 krooni sularahs ja saanud selle puhul kirjaliku raha vastuvõtu allkirja, vormistati ost notar Lia Martensi poolt ära. Ostu vormistamisel hoiatas notar pooli, et ostuhind ei vasta ”isegi keskmisele turuhinnale antud piirkonnas”. Kostja ja pr T olid siiski veendunud, et ostuhind on mõistlik ega peagi olema keskmise turuhinna tasemel. Krundi kvaliteet ei vastanudki antud piirkonna keskmisele – see oli keskmisest vesisem, kivisem ja paekihid väga maapinna lähedal. Krundil puudusidhooned, ei olnud kaevu, veevärki ega kanalisatsiooni. Krundile oli kaevatud otstarbetu süvend, mis on seal tänaseni ja välistab korraliku ehitise püstitamise. Pr T teadis ka seda, et kostja oli 10 aastat krundil tööd teinud. Madalavõitu hind kompenseeris pisut kostja tehtud tööd. Osturaha osas on hagiavalduses eksitav väide. 70 000 krooni, mille kostja andis hagejale, ei olnud mõeldud laenuks vaid ettemaksuks krundi nr 21 ostu eest. Raha üleandmise momendil oli olemas kokkulepe, et krunt selle raha eest kostjale müüakse. Raha üleandmise hetkel oli vaid vormistamata notariaalne leping. Seega ei olnud pr. Ti krundi müümisel tegemist rahalise kohustuse täitmisega. Pr Ti rahaasjadest ei olnud kostja teadlik. Kostja ei teadnud ja kostjal puudus ka võimalus teada saada, kas hagejal oli 2005. a augustis mingeid võlgnu ja võlausaldjaid. Kohtuistung Kohtuistungil 15.09.2008. a jääb hageja esindaja esitatud haginõude juurde. Nimetatud kinnistu puhul tuleb tehing tühistada, vara arvata hageja pankrotivara hulka. Teine pool kahjustas hageja võlausaldajate huve ning kostja teadis, ta pidi olukorrast teadlik olema. H T kahjustas võlausaldajate huve ning see polnud ainus tehing. 2005 aastal müüs korteriomandi, augustis samal aastal elamumaa jne. Dokumentidest ning H Ti ütlustest lähtuvalt on selge, et H. T oli rääkinud oma raskustest. Notari juures tehtud tehingu juures notar selgitas kinnistu väärtust, tegemist ei ole notari eksimusega. G pidi aru saama, et tehing on madala hinnaga. Kostja teadis, et H T on majanduslikus raskuses. Seda kõike kinnitab ka kinnisvara hinnang. Kinnistu väärtus tehingu tegemisel ja praegu on kõrgem kui 70 000 krooni. Kostja seletuse kohaselt ei teadnud kostja H Ti majanduslikust olukorras, pankrotist ja äritegevusest mitte midagi, kostja ei tundnud ka huvi selle vastu. Kostja ei nõustu väitega, et G

pidi aru saama hageja olukorrast. Pr T ütles niisama, et kostja tuleks tema juurde i i. Seda on valesti tõlgendatud. Pr T ütles, et tal on praegu raha vaja ning see ei ütle kohe, et tegemist on majandusliku raskusega. Püsivat maksejõuetust ei saanud aimata. Pr T ütles, et me ei hakka selle elektrivärgiga tegelema, kinnistu on müügis. Kaks nädalat oli maksimum aeg selle otsuse tegemiseks. Kostjal ei olnud aimu hageja majanduslikust olukorrast. H Ti vande all antud seletuse kohaselt notar küsis, et miks te selle nii odavalt müüte. Siis ma ütlesin, et teeme selle ikka 70 000 kr, mul ei olnud aega oodata ja nii see jäi. See on S. G naaberkrunt, S. G maksis tõesti need rahad korralikult ära. Müügi põhjuseks olid rahalised vajadused juba enne ja nüüd. Otsida ei olnud võimlik, G oli kindel ja jäingi tema juurde. Laenu ei saanudki temalt küsima hakata, ütlesin, et vormistame ära. Lõppallkirja kirjutasime hiljem. Notar pakkus ostjaid, kes pakuvad paremat hinda, aga mul ei olnud aega oodata. S. G ütles, et tema rohkem ei maksa, jäime 70 000 kr juurde. Rahalisel vajadusel müüsin, nii ütlesin S. G ele. Seda ma temale ei rääkinud, mis rahalised vajadused. Majandusasju kostjaga ei rääkinud, ma ei teadnud, kas tema sellest teadis või mitte. Arvan, et kostja mõistis, et on rahalised raskused. Ma ei olnud eriti teadlik, enne kui notar ütles, ta ütles, et see on odavasti. Elektrikilbiga ühinemisest ei tea ma mitte midagi. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja, hageja esindaja ja kostja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas 23.08.2005 hageja ja kostja vahel sõlmitud elamumaa, asukohaga XXX, müügilepingu ja asjaõiguslepinguga, kahjustas kostja teadlikult hageja teiste võlausaldajate huve. PankrS § 109 lg 1 sätestab, et tagasivõitmisel tunnistab kohus sama seaduse §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Seega on rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise eelduseks võlausaldajate huvide kahjustamine. 04.10.2007 algatas Harju Maakohus hageja pankrotimenetluse ja 10.12.2007 kuulutas välja hageja pankroti. Pankrotihald ks määras kohus Urmas Trossi. PankrS § 110 lg 1 p 3 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud enne käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tähtaja algust, kui tehing tehti kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve. Hageja poolt viidatud PankrS § 110 lg 1 p 3 ei sisalda võlausaldajate huvide kahjustamise eeldust. Seega peab kohus andma hinnangu, kas 23.08.2005. a tehinguga H T kahjustas võlausaldajate huve ning kas kostja seda teadis või pidi teadma. Kohtule on esitatud Reinhard Kinnisvara eksperthinnang, mille järgi on vaidlusaluse kinnistu turuhind seisuga 02.05.2008. a. 735 000 krooni (tl 78). Samas nähtub eksperdi arvamusest, et kinnistu on vähelikviidne. Ekspert on leidnud, et ostjad ei eelista XXX kilomeetri kaugusele jäävaid kommunikatsioonideta kinnistuid (tl 77). Kostja kinnitusel müüakse krunte 250 000 krooni eest (tl 71), sõltub krundi heakorrast. Kostja leiab, et tuleks arvestada ka seda, et tehingu tegemise ajal puudus krundil elekter, vesi ja kommunikatsioonid (tl 33-34). H Ti kinnitusel sai ta aru notari hoiatusest, et tehingu hind ei vasta keskmisele turuhinnale antud piirkonnas. Samas tahtis H T tehingu teha, kuna raha oli kiiresti vaja (tl 97). Eeltoodust teeb kohus järelduse, et ka kõige konservatiivsema arvestuse järgi oleks H Til olnud võimalik krundi müügist saada 200 000

kuni 250 000 krooni. Tehingu tegemise ajal oli hagejale teada, et tal on tekkinud maksukohustus (tl 7), mida ta täita ei suuda. Vaatamata sellele kasutas hageja kostjalt saadud rahasumma Andre Ti võlgade likvideerimiseks. Kuigi hageja eesmärk oli pereliikme aitamine, kujutas hageja teguviis võlausaldajate huvide kahjustamist pankrotiseaduse mõistes. Arvestades seda, et 09.06.2005 müüs hageja korteriomandi asukohaga XXX, 26.09.2005 sõlmis eraisik J Z ja OÜ H I kohustuste ülevõtmise lepingu, mille kohaselt annab äriühing oma maksukohustused täitmiseks eraisik Z le ning 04.10.2005 võõrandas hageja OÜ H I osa nimiväärtusega 40 000 krooni, mis moodustas 100% osakapitalist, ühe krooniga J Z ́le, asub kohus seisukohale, et hageja, olles teadlik oma maksejõuetuse saabumisest, kahjustas võlausaldajate huve teadlikult. Hageja pankrotihald hinnangul kostja pidi teadma hageja halba majanduslikku olukorda ja seda, et kahjustab tehingu tegemisel hageja võlausaldajate huve (tl 5, 50). Hagiavalduse kohaselt väljendub kostja teadlikkus selles, et vaatamata notari hoiatusele, et tehing on müüjale majanduslikult ebasoodus, kuna lepingu eseme ostuhind ei vasta isegi keskmisele turuhinnale antud piirkonnas, pooled siiski tehingu tegid. Kohus hagejaga ei nõustu. Teadliku võlausaldajate huvide kahjustamise puhul, pidi kostja võlausaldajate huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovima või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägema. VÕS § 15 lg 4 kohaselt kui isik ei teadnud õiguslikku tähendust omavat asjaolu raske hooletuse tõttu, siis loetakse, et ta pidi seda asjaolu teadma. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Kostja kinnitusel kostja ei teadnud ja kostjal puudus ka võimalus teada saada, kas hagejal oli 2005. a augustis võlgu ja võlausaldajaid. Kohtu hinangul ei ole käesolevas menetluses tõendatud, et kostja hageja majanduslikust olukorrast ja võlausaldajatest üldse teadlik oli, seetõttu ei saanud kostja nende huvide kahjustamist ka soovida või ette näha üksnes tehingu madala hinna tõttu. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt oli kostjal rahalisi vahendeid täpselt ostuhinna ulatuses ja kõrgema hinna puhul poleks ta tehingut teinudki. Seega lähtus kostja tehingu tegemisel oma võimalustest ning tehingu madal hind ei olnud eraldivõttes eesmärgiks seatud. Kohtu hinnangul leiab kostja põhjendatult, et ainuüksi asjaolu põhjal, et H Til oli kiiresti raha vaja (tl 101), ei pidanud kostja järeldama hageja majanduslikes raskustes olemist. H Ti kinnitusel ta oma majandusasju kostjale ei rääkinud (tl 97). Eeltoodu põhjal teeb kohus järelduse, et kostja ei teadnud ega pidanudki teadma, et tehing kahjustas hageja võlausaldajate huve. Hagiavalduse kohaselt 23.08.2005. a tehing on ka heade kommete või avaliku korra vastane. TsÜS § 86 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Kostja vastuväite kohaselt pidasid nii hageja kui kostja tehingu hinda mõistlikuks. Mõlemad pooled võtsid arvesse ka seda, et kostja oli krunti 10 aasta jooksul hooldanud ning mõlemad pooled teadsid krundi halba olukorda. Kostja kinnitusel krundi kvaliteet ei vastanud antud piirkonna keskmisele – see oli keskmisest vesisem, kivisem ja paekihid väga maapinna lähedal. Krundil puudusid hooned, ei olnud kaevu, veevärki ega kanalisatsiooni. Krundile oli kaevatud otstarbetu süvend, mis välistab korraliku ehitise püstitamise. Maaomanikud olid kohustatud oma elektrisisendid korrastama, paika tuli monteerida elektriarvestid. Kostja informeeris sellest pr Ti ja ütles, et elektri sisestuse ehituseks on vaja elektrikilpi, maakaablit ja vastavaid montaažitöid. Vastuseks teatas pr T telefonitsi, et ta ei ole huvitatud elektrisisenduse ehitusest ja pakkus krundi müüa (tl 33, 46). Kohus nõustub hagejaga, et silmatorkav ebaproportsionaalsus soorituse ja vastusoorituse vahel võib teatud juhtudel kujutada heade kommete vastasust. Kohtu hinnangul ei saa aga ainuüksi turuhinnast madalama hinna tasumine olla aluseks lepingu tühiseks lugemisele heade kommete vastasuse tõttu. Reaalsuses saavutamatu on olukord, kus kõik tehingud turul tehakse üksnes keskmise või sellest kõrgema hinnaga. Poolte vahel sõlmitud lepingule hinnangu andmisel tuleb arvesse võtta ka lepingu sõlmimise muud asjaolud, poolte ajendid ja eesmärgid. Käesolevas kohtumenetluses ei ole tõendatud, et kostja oleks hageja majanduslikku olukorda ära kasutanud,

kuna kostja hageja majanduslikust olukorrast ülevaadet ei omanudki. Nii hageja kui kostja pidasid kokkulepitud hinda mõistlikuks. Hageja oli kostjale avaldanud, et raha on vaja kohe ja sularahas. Kohus nõustub kostjaga, et igasugune kiire rahavajadus ei pea viitama ilmtingimata püsivale maksejõuetusele. Seega ei pidanud kostja eeldama, et tehingu hind kedagi kahjustab. H T on ka selgitanud, et ei soovinud riski võtta seoses sellega, kas raha tehingust üldse laekub. Hageja oli kindel, et S G oma kohustuse täidab ning hagejal ei olnud aega raha saamisega oodata (tl 97). Kohtumenetluses on ümber lükatud ka hagiavalduses märgitu nagu oleks pooltevaheline tehing tehtud seetõttu, et hageja ja kostja vahel oli varasem laenusuhe. H Ti kinnitusel läks kostjalt saadud raha muude võlgade katteks. Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja vaheline tehing ei ole vastuolus heade kommete või avaliku korraga. Kohtule 21.04.2008 esitatud seisukohas on hageja esindaja leidnud, et dokument nimetusega „allkiri“ (tl 35) ei ole kinnitus raha saamise kohta, vaid eelleping kinnistu müügi kohta, mis oleks pidanud olema notariaalses vormis. Kohus hageja esindaja käsitlusega ei nõustu. Kohtumenetluses on tõendatud, et hageja on dokumendi omakäeliselt allkirjastanud. Kohus peab veenvaks hageja ja kostja selgitust selle kohta, et dokumendi nimetusega „allkiri“ koostati üksnes seetõttu, et kinnitada raha üleandmist (tl 61, 97). Kohus leiab, et kohtumenetluses pole tuvastatud, et kostja teadis või pidi teadma, et tehinguga hageja kahjustab oma võlausaldajaid, seega puudub alus tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja kinnistu pankrotivarasse tagasinõudmiseks. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Hageja oli vabastatud riigilõivu 80 krooni tasumisest hagiavalduse esitamisel. Riigilõiv kuulub hagejalt väljamõistmisele riigituludesse. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.