2-08-54514
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-08-54514
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: OSAÜHING E. (likvideerimisel, registrikood: xxx; asukoht: xxx; likvideerija: A.P.) Ajutine haldur: R. S. (pankrotihalduri tunnistus nr xxx; aadress: xxx)
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlustoiming
23.09.2008.a
OSAÜHING-u E. (likvideerimisel) pankrotiavaldus
Pankrotimenetluse kuulutamata
raugemine
pankrotti
välja
Resolutsioon
2-08-54514 (kolmkümmend) päeva. Asjaolud Viru Maakohtu 21. augusti 2008.a määrusega on algatatud OSAÜHING-u E. (likvideerimisel) suhtes pankrotimenetlus ja ajutiseks pankrotihalduriks on nimetatud R. S.. Pankrotiavaldus
2-08-54514 A.P., seda alates 27.07.2005.a likvideerijana ja enne seda juhatuse liikmena. A.P. valduses on ka kogu ettevõtte raamatupidamisdokumendid. Võlgniku raamatupidamist ja aruandlust on ajutise pankrotihalduri hinnangul peetud ebarahuldavalt. Halduri kogutud ja esitatud andmete kohaselt võlgniku pangaarved on: 1) Sampo Pank (Danske Pank A/S Eesti filiaal) nr xxx. Kontol rahalised vahendid puuduvad (0.00 krooni); 2) SEB Pank nr xxx. Kontol rahalised vahendid puuduvad (0.00 krooni). Võlgnevus väljavõtte eest pangale 25 krooni. Registreerimisele kuuluv vara puudub. Võlgniku nimele ei ole registreeritud kinnisasju ega ehitisi kui vallasasju, samuti ei ole võlgniku nimele registreeritud sõidukeid ega väikelaevu. Likvideerija valduses registreerimisele mittekuuluv vallasvara puudub. Likvideerija selgitusel on 2005.a majandusaasta aruandes seisuga 31.12.2005.a kajastatud seadmed bilansilise maksumusega 9 191 krooni müüdud vararauaks. Likvideerija kinnitusel olid nimetatud seadmed kasutamiskõlbmatud. Likvideerija kinnitusel 2007 majandusaasta bilansis (seisuga 31.12.2007.a.) kajastatud nõuded kolmandate isikute vastu summas 13 509 krooni ja tooraine ning materjalid summas 54 881 krooni tegelikkuses puuduvad. Nimetatud kirjeid on likvideerija sõnutsi kajastatud bilansis juba aastaid ning pärinevad eelmise osaniku ja juhatuse liikme poolt ning materjale enam ei eksisteeri. Likvideerija kinnitusel ei ole ta nõude sisust teadlik, kuna see on raamatupidamisdokumentatsioonis kajastatud juba eelmise osaniku ja juhatuse poolt. Tema ei ole seda bilansist välja kandnud. Materjale likvideerija sõnul tegelikult ei eksisteeri ja neid on kajastatud bilansis ka aastaid ilma nende tegeliku eksisteerimiseta, kuid tema ei ole neid bilansist välja kandnud. Ajutine pankrotihaldur on selgitanud, et võlgniku bilansis on juba vähemalt seisuga 01.01.2003.a. kajastatud kirjed: Ostjatelt laekumata arved: 13 509 krooni; Tooraine ja materjalid – 54 881 krooni. Seega võib likvideerija väiteid nõudeõiguse ja materjalide kajastamise kohta usutavaks pidada. Ajutise haldur ei ole suutnud välja selgitada nõudeõiguste olemasolu, mitteregistreerimisele kuuluva materiaalse vara kohta, samuti puudub informatsioon kassas oleva raha osas. Likvideerija kinnitusel nimetatud vara puudub. Likvideerija kinnitusel puuduvad rahalised vahendid kassas ja põhivara. Likvideerija kinnitusel ei ole olemas ka mahakantud või kasutamiskõlbmatud varasid, mida raamatupidamisarvestuses ei ole kajastatud. Puuduvad antud tagatised, või tagatised, mis tagaksid võlgniku kohustusi kolmandate isikute ees. Samuti puuduvad osalused muudes juriidilistes isikutes. Ajutise halduri hinnangul varasid 0 (null) krooni. Võlgnikul järgmised kohustused: 1) AS SEB Pank ees 25 krooni; 2) maksuvõlgnevused kokku summas 395 995 krooni, sellest: käibemaksuvõlgnevus 56 673 krooni ja arvestatud intress 124 047 krooni; kinnipidamisele kuuluva tulumaksu võlgnevus 17 679 krooni ja intress 38 903 krooni; sotsiaalmaksuvõlgnevus 97 181 krooni ja intress 226 032 krooni; töötuskindlustusmaksed 3 176 krooni ja intress 7013 krooni. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt kohustusi vähemalt 396 020 krooni. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad varasid, seda summas vähemalt 396 020 krooni. Võlgnikul majandustegevust ei toimu käesolevaks ajaks. Võlgniku likvideerija kinnitusel ei toimu majandustegevust juba alates 2003 majandusaastast. Võlgniku poolt registrile esitatud viimases aastaaruandes on märgitud, et 2005 majandusaastal Võlgniku majandustegevust ei toimunud. Võlgniku poolt registrile esitatud 2004 majandusaasta aruandes on märgitud, et Võlgnik 2004 majandusaastal ei tegutsenud. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu, selgitanud välja, et puuduvad rahalised vahendid, puudub tegevus ja ka võimalus tegevuse jätkamiseks. Võlgniku tegevus on lõppenud. Seetõttu ei ole võimalik katta võlgnevusi. Ajutine haldur seisukohal, et kuna võlgnikul varad täielikult puuduvad ja majandustegevust ei toimu (lõpetatud), siis puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi. Ajutine haldur on seisukohal, et selgitatud võlgnevused ja varad ning olemasolevad dokumendid on piisavad võlgniku majandusliku seisukorra hindamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda võlad ning katta pankrotimenetluse kulud. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele ja katta menetluse kulusid. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud, ei ole võimalik tema majandusliku olukorra järsk paranemine, mis võimaldaks läbi 3(5)
2-08-54514 majandustegevuse edukuse rahulda võlausaldajate nõuded. Pankrotiseadus mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Hinnates eeltoodut olen seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Pankrotiavalduse esitamisega võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Võlgniku poolt pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust. Võlgniku likvideerija on kinnitanud ajutisele pankrotihaldurile vara täielikku puudumist ja maksejõuetust. Ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada tehinguid, millede tagasivõitmine oleks võimalik. Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad võimalused vara tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Ajutine haldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses juhatuse liikme tegevuses raske juhtimisvea tunnuseid. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik peab võimalikuks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 30 000 krooni, mis kataks ajutise haldur ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Pankroti põhjuseks muu asjaolu Pankotiseaduse tähenduses. Võlgnik tegeles oma ümarpuidu töötlemisega ja akende tootmisega. Maksejõuetuse põhjustanud arvatavalt vananenud seadmed ja konkurents puidu töötlemise turul. Võlgniku likvideerija (endine juhatuse liige ja ainuosanik) kinnitusel olid põhjused: kõrge konkurents võlgniku tegevusvaldkonnas, pidev hindade kasv materjalidele, toodetud toodangu vähene kvaliteet, kuna kasutati vanu seadmeid, kvalifitseeritud tööjõu puudumine. Maksejõuetus tekkis ajutise pankrotihalduri hinnangul vähemalt 2003 aastal. Võlgnik lõpetas 2003 majandusaasta lõpus tegevuse. Võlgniku omakapital vastas viimati seadusega ette nähtud nõuetele seisuga 31.12.2002.a, millal see moodustas 21 174 krooni (so vähemalt 50 % osakapitalist). Võlgniku 2003 majandusaasta kahjum oli 241 367 krooni. Võlgniku juhatuse liige ja likvideerija pidi juba vähemalt seisuga 01.01.2004.a. olema teadlik võlgniku maksejõuetusest, kuna tegevus oli lõppenud, kohustused olid seisuga 31.12.2003.a. 314 718 krooni ja vara puudus. Võlgniku netovara (omakapital) ei vastanud seisuga 31.12.2003.a. seadusega ette nähtud nõuetele (oli negatiivne – 220 193 krooni). Samas võlgniku juhatuse liige ega hilisemalt alates 27.07.2005.a. likvideerija ei esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust. Nimetatud asjaolu tagajärjel suurenenud maksuvõlgnevuselt arvestatud intressid. Esialgse analüüsi põhjal võib öelda, et võlgniku makseraskused ei olnud põhjustanud rasked juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod. Ajutine haldur ei ole suutnud pankrotimenetluse käigus tuvastada vara tagasivõitmise aluseid ja tagasinõudmise võimalusi. Kokkuvõttes on võlgniku majanduslik olukord järgmine: vara on 0 krooni, kohustused min. 396 020 krooni. Kohustused ületavad vara min. 396 020 krooni. Halduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, kuna puuduvad reaalsed vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning puuduvad võimalused maksevõime taastamiseks. Kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, on otstarbekas lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu Pankrotiseaduse § 29 lõike 1 alusel. Seoses äriühingu lõppemisega tuleb dokumendid anda hoiule. Tulenevalt TsÜS § 46 lõikele 1 jääks võlgniku dokumentatsioon 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku likvideerijale A.P.ile. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-dele 1 lg 2, 29 palub haldur: 1) lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; 2) avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded; 3) määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks A.P.; 4) mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis (taotlus lisatud); 5) vabastada ajutine pankrotihaldur halduri kohustustest.
4(5)
2-08-54514 Kohtuistung Kohtuistungil 23.09.2008.a jäi ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgniku likvideerija A.P. ei ole istungile ilmunud, kuid ta on kohtule avalduse esitanud. A.P. on nõus pankrotimenetluse lõpetamisega raugemise tõttu, vastuväidet tal ei ole ning ta on nõus olema võlgniku dokumentide hoidjaks. Kohtumääruse põhjendused Kohus olles tutvunud käesoleva pankrotiasja materjalidega ja ajutise halduri poolt esitatud aruandega ning kuulanud 23.09.2008.a kohtuistungil ära ajutise halduri, asub seisukohale, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 alusel. PankrS § 157 p 2 sätestab, et pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lg 1 ja § 158). PankrS § 29 lg 1 järgi lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasinõudmise võimalus. Asja materjalidest nähtub, et võlgnik on maksejõuetu ning ajutise pankrotihalduri kontrollitud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Käesoleval ajal on võlgnikul vara 0 krooni ning kohustusi 396 020 krooni. Sellest tulenevalt ületavad kohustused vara mitmekordselt. Seega leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse ning lähtuvalt PankrS § 165 lg 3, tuleb vabastada pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et OSAÜHING-u E. (likvideerimisel) olemasolevate dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku likvideerija A.P.. Ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud taotluse ajutise halduri tasu ja kulude väljamaksmiseks lahendab kohus eraldi määrusega.
Kohtunik
Iris Kangur-Gontšarov
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.