Tsiviilasi nr 2-05-2984
Tsiviilasja number
2-05-2984
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.09.2008 Tallinnas
Tsiviilasi
AS Hansa Liising Eesti hagi Redoil OÜ ja Raivo Reinu vastu 81 067,75 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.05.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Hansa Liising Eesti apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Hansa Liising Eesti (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn), esindaja Eliza Lainela; kostja I Redoil OÜ (registrikood 10306065, asukoht Orgita küla, Märjamaa vald, 78301 Raplamaa), seaduslik esindaja juhatuse liige Raivo Reinu; kostja II Raivo Reinu (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx x, xxxxxxxx, xxxxxxxx); kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven Sillar
Jätta Harju Maakohtu 04.05.2007 otsus tsiviilasjas nr. 2-05-2984 muutmata, apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellandi poolt seoses apellatsioonkaebusega kantud kohtukulu tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud 17.06.2005 esitas AS Hansa Liising Eesti hagi kohtusse OÜ Redoil ja Raivo Reinu vastu
solidaarselt 81 067,75 kr väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Hansa Liising Eesti ja OÜ Redoil 15.11.2000 kapitalirendi lepingu, mille esemeks oli isotermiline tsisternpoolhaagis KLAESER TSA; ADR. Lepinguga kohustus hageja omandama vara ja andma vara lepingu perioodiks OÜ Redoil valdusesse ning kasutusse, kes kohustus tasuma lepingumakseid vastavalt maksegraafikule. 15.11.2000 sõlmisid hageja ja Raivo Reinu käenduslepingu, mille järgi võttis Raivo Reinu endale kohustuse solidaarselt vastutada OÜ-ga Redoil kõigi liisinglepingust tulenevate nõuete täitmise eest. OÜ Redoil oma kohustusi korrektselt ei täitnud ja 02.05.2002 saatis hageja teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles informeeris võlgnevuse suurusest ja lepingu lõpetamisest juhul, kui OÜ Redoil ei kustuta tekkinud võlgnevust 14 päeva jooksul. Võlgnevust ei kustutatud ning hageja ütles lepingu erakorraliselt üles. Pärast valduse taastamist asus hageja vara võõrandama. Lepingu üldtingimuste kohaselt juhul, kui hageja lõpetab lepingu kostja süülise käitumise tõttu ühepoolselt ennetähtaegselt on kostja kohustatud hüvitama hagejale vara võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud. Hagejal õnnestus müüa vara hinnaga 400 000 kr (käibemaksuta). Kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees oli liisingueseme omandamisega tekkinud hüvitamata kulu ehk vara jääkmaksumus 403 533,74 kr, tähtajaks tasumata rendimaksed 65 534,01 kr ja hageja poolt kantud vara valduse taastamise ja realiseerimisega seotud otsesed kulud 12 000 kr, mis on 3% müügihinnast. Seega kokku 481 067,75 kr. Vara realiseerimisest tulenev reaalne kahjum on 81 067,75 kr. Hageja ja Raivo Reinu vahel sõlmitud käenduslepinguga võttis Raivo Reinu endale kohustuse solidaarselt vastutada OÜ-ga Redoil kõigi liisingulepingust tulenevate nõuete täitmise eest. Seetõttu esitas hageja oma vastavasisulise nõude ka Raivo Reinu vastu. Kostjad hagi ei tunnistanud. Hageja võõrandas liisitud vara kolmandale isikule tunduvalt alla selle turuväärtuse. OÜ Realiseerimiskeskuse 18.06.2002 koostatud hindamisakti kohaselt oli vara keskmine turuväärtus 415 000 kr. Teadaolevalt müüdi vara OÜ-le Balti Realiseerimiskeskus 400 000 kr. Lisaks käsitletaval 2002 aastal olid nii hageja kui OÜ Balti Realiseerimiskeskus AS Hansa Capital tütarettevõtted, mis seab kahtluse alla OÜ Balti Realiseerimiskeskuse poolt varale 18.06.2002 määratud hinna objektiivsuse ja emaettevõtte kaudu seotud ettevõtte vahel 24.10.2002 sõlmitud müügilepingus näidatud vara hinna vastavuse turuväärtusele. Samuti on vara hinna/turuväärtuse suhtes OÜ Haagisekeskus koostanud 15.02.2002 hindamisakti, mille kohaselt oli vara turuväärtuseks 450 000 krooni (käibemaksuta). Kostjad ei pea õigeks ka müügikulude väljamõistmist, kuna ei ole teada kulude koosnevus. OÜ Redoil leidis, et hageja nõue võib olla põhjendatud 14 067,75 kr. ulatuses. Raivo Reinu oli seisukohal, et 15.11.2000 antud käendus lõppes TsK § 211 p 2 kohaselt hiljemalt 24.10.2003, s.o 1 aasta pärast vara võõrandamist OÜ-le Balti Realiseerimiskeskus, seega puudub tal vastutus hageja ees ning tema osas tuleb hagi jätta rahuldamata.
2(4)
Maakohtu otsus Harju Maakohus oma 04.05.2007 otsusega rahuldas hagi osaliselt, mõistis solidaarselt OÜlt Redol ja Raivo Reinult välja 66 067,75 kr. ning menetluskuluna 4500 kr AS-i Hansa Liising Eesti kasuks. VÕSRS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 TsÜS ning VÕS sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. Kuna lepingust tulenevate kohustuste täielik täitmine pidi toimuma pärast 01.07.2002, kuulus kohaldamisele TsÜS ning VÕS sätestatu. VÕS § 367 lg 1 järgi liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 4 järgi liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Pooltel puudus vaidlus selle üle, et 15.11.2000 sõlmitud kapitalirendi leping öeldi hageja poolt 10.05.2002 üles kostjapoolse maksekohustuse täitmata jätmise tõttu ja lepingu ülesütlemise seisuga oli vara jääkväärtus 403 533,74 kr ning tähtajaks tasumata rendimaksed 65 534,01 kr. Kostjatele saadeti vastavasisulised kirjalikud teated. Vaidlust ei olnud ka selles, et vara võõrandati 400 000 kr eest 24.10.2002 OÜ-le Balti Realiseerimiskeskus. Pooled vaidlesid liisingueseme hinna üle. Kohtule esitatud OÜ BRC Realiseerimiskeskus ja OÜ Haagisekeskus koostatud hindamisaktidest nähtuvalt oli vara turuväärtuseks hinnatud vastavalt seisuga 18.06.2002 summas 415 000 kr ja seisuga 15.02.2002 summas 455 000 kr. Kohus leidis, et pigem tuleks turuhinna määramisel lähtuda kostjate poolt esitatud OÜ Haagisekeskus koostatud hindamisaktist. Hageja esitatud hindamisakt on koostatud isiku poolt, kes on vara omandanud. Samuti kahandab hageja esitatud hindamisakti objektiivsust asjaolu, et nii hageja kui vara omandaja OÜ Balti Realiseerimiskeskus olid tehingu tegemisel ajal omaniku kaudu omavahel seotud. Kuid vara müügihind ei oleks tohtinud olla alla keskmise turuväärtuse s.o 415 000 kr, mille ostja ise varasemalt oli hinnanud. Isotermiline tsisternpoolhaagis ei ole vara, mis seistes 4 kuud oleks amortiseerunud 15 000 kr võrra. Selles osas ei olnud hagi põhjendatud. Lepingu üldtingimuste kohaselt on rentnik kohustatud lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral hüvitama liisingfirmale vara võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud (sh. vara valduse üle võtmine, vara hoidmine, vara müügikõlbulikuks seadmine). Seetõttu puudus alus kahelda müügikulude tekkimises ja vajalikkuses. Samuti ei ole kostjad kohtumenetluses esitanud väiteid müügikulude suuruse kohta. TsK § 207 lg 1 sätestab kohustise mittetäitmise korral võlgniku ja käendaja vastutuse kui solidaarsed võlgnikud ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamise eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Seega tuleb Raivo Reinul täita kohustised nõuetekohaselt vastavalt sõlmitud käenduslepingule. Põhjendatud ei olnud TsK 221 p 2 tulenev Raivo Reinu vastuväide, kuna käenduslepingu järgi on leping kehtiv kuni selle aluseks oleva lepingu kõigi nõuete täitmiseni rentniku või käendaja poolt. Seega ei 3(4)
oma käenduse ajalise kehtivuse seisukohast tähtsust lepingujärgne laenu tagastamise lõpptähtaeg vaid nõuete rahuldamine. OÜ Redoil ei ole võlga tasunud, seetõttu ei ole Raivo Reinu käenduskohustis lõppenud ning hageja nõue kuulus käendaja vastu TsK §188 lg 1 ja § 207 alusel rahuldamisele. TsK § 207 lg 1 järgi on kostjad solidaarvõlgnikud ning neilt kuulus solidaarselt väljamõistmisele 66 067,75 kr. Apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 04.05.2007 otsuse 15 000 kr. väljamõistmata jätmise osas ja teha asjas uus otsus, millega mõista vastustajatelt apellandi kasuks välja 15 000 kr ja jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda. Apellant on seisukohal, et kohus on otsuse tegemisel esitatud tõendeid vääralt hinnanud, leides, et apellandi esitatud vara hindamise aktis toodud vara hind kajastab vara reaalset väärtust tagastamise hetkel. Hindamisaktis toodud vara väärtus on ennekõike hinnanguline, mitte tegelik turuväärtus. Vara reaalne turuhind kujuneb alles müügiprotsessi käigus. Seega tagastas vastustaja apellandile vara, mille väärtus oli 400 000 kr. Vastupidine on vastustaja poolt tõendamata. Kohtu esitatud väide hageja hindamisakti ebaobjektiivsuse kohta on hüpoteetiline. Samasse konsolideerimisgruppi kuulumine ei tähenda automaatselt kelmust ja varale antud hinnangu ebaõigsust. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Maakohus on esitatud tõendeid vara väärtuse kohta selle tagastamise hetkel hinnates põhjendatult leidnud, et lähtuda tuleb BRC Autokeskuse 16.06.2002 antud hinnangust 215 000 kr. (käibemaksuta). See hinnang on antud peale liisingulepingu lõppemist ja vara tagastamist, samas kui hageja väidetud väärtus kajastab vara hilisemat realiseerimishinda (400 000 kr. käibemaksuta), mis toimus kuid hiljem, 24.10.2002. VÕS § 367 lg.3 kohaselt tuleb liisinguandja kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Seega puudub kaebuse rahuldamiseks alus.
Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Urmas Reinola
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.