AS-i H hagi R OÜ-u ja RRvastu solidaarselt 81 067,75 krooni väljamõistmiseks Hageja: AS H(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Merilin Malmet Kostja 1: R OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige RR Kostja 2: RR(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven Sillar (Advokaadibüroo Sven Sillar, XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtustungi toimumise aeg
03.04.2007.a
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja Merilin Malmet Kostja RR Kostjate esindaja Sven Sillar
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista solidaarselt R OÜ-lt ja RR 66 067,75 (kuuskümmend kuus tuhat kuuskümmend seitse krooni ja 75 senti) krooni AS-i H kasuks.
2.Menetluskulude jaotus Välja mõista solidaarselt R OÜ-lt ja Raivo Reinult menetluskuluna 4500 (neli tuhat viissada) krooni AS-i H kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks
2-05-2984/34 tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub solidaarselt kostjatelt välja mõista 81 067,75 krooni ja kohtukulud. Hageja tugineb oma nõudes TsK §-dele 173 lg 1, 174, 206 lg 1, 207 lg 1 ja 2 ning VÕS §-dele 101 lg 1 p 1 ja 3, 115 lg 1, 367 lg 1 ja 4.
2.AS H(hageja) ja OÜ R (kostja 1) sõlmisid 15.11.2000 kapitalirendi lepingu nr 0012204L, mille esemeks oli sõiduauto isotermiline tsisternpoolhaagis XXX; ADR (vara). Lepinguga kohustus hageja omandama vara ja andma vara lepingu perioodiks kostja 1 valdusesse ning kasutusse. Kostja 1 kohustus tasuma lepingumakseid vastavalt maksegraafikule. 15.11.2000 sõlmisid hageja ja RR(kostja 2) 15.11.2000 käenduslepingu nr 0012204-KÄ, mille järgi võttis kostja 2 endale kohustuse solidaarselt vastutada kostjaga 1 kõigi liisinglepingust tulenevate nõuete täitmise eest.
3.Kostja 1 oma kohustusi korrektselt ei täitnud ja 02.05.2002 saatis hageja kostjale 1 teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles informeeris kostjat võlgnevuse suurusest ja lepingu lõpetamisest juhul, kui kostja 1 ei kustuta tekkinud võlgnevust 14 päeva jooksul. Kostja 1 võlgnevust ei kustutanud ning hageja ütles lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles. Pärast valduse taastamist asus hageja vara võõrandama.
4.Lepingu üldtingimuste p 5.17 kohaselt juhul kui hageja lõpetab lepingu kostja süülise käitumise tõttu ühepoolselt ennetähtaegselt on kostja kohustatud hüvitama hagejale vara võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud. Hagejal õnnestus müüa vara hinnaga 400 000 krooni, millele lisandus käibemaks. Kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees oli kokku 481 067,75 krooni, sellest kostja poolt hagejale liisingueseme omandamisega tekkinud hüvitamata kulu ehk vara jääkmaksumus 403 533,74 krooni, tähtajaks tasumata rendimaksed 65 534,01 krooni ja hageja poolt kantud vara valduse taastamise ja realiseerimisega seotud otsesed kulud 12 000 krooni. Vara realiseerimisest tulenev reaalne kahjum 81 067,75 krooni koosneb hageja nõudest 481 067,75 krooni, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa 400 000 krooni (ilma käibemaksuta).
5.Täienduses vara realiseerimisega seotud kulutuste osas summas 12 000 krooni märgib hageja, et vara realiseeriti hinnaga 400 000 krooni (käibemaksuta) ning vara müügiteenuse summa oli 3% müügihinnast.
6.Kostjate poolt esitatud H OÜ-u hindamisakti vara väärtuse kohta märgib hageja, et nimetatud akt on koostatud 15.02.2002, seega 4 kuud enne vara reaalset müüki suunamist. Hageja arvates varale antud hinnangul kõikumine 40 000 krooni võrra on tavapärane.
7.Kostja 2 poolt allkirjastatud käenduslepingus on pooled kokku leppinud lepingu kehtivuses kuni selle aluseks oleva lepingu kõigi nõuete täitmiseni rentniku või käendaja poolele, seega on olemas kokkulepe, mis välistab käenduse kehtivuse teistel alustel. Kostjate vastuväited
8.Kostjad esialgses vastuses ei tunnistanud hagi ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostjatele teadaolevalt oli vara realiseeritud positiivselt, mistõttu kostja palus vaheraha nende arveldusarvele üle kanda (tl 49). Vara müügist tekkinud kasumi maksmisest kostjale keelduti. Kahe aasta ja kümne kuu möödudes hageja poolt kostjale 1 edastatud kirjast selgus, et kostjad on võlglased. Kostjad on seisukohal, et vara realiseerimisega venitati kunstlikult aega. Vara realiseerimise ajal oli BRC Autokeskuse territooriumilt vara vahepeal kadunud, ilmudes sinna avariilisena, mis järgselt tuli seda remontida. Vara üleandmise akt tõendab vara laitmatud tehnilist korrasolekut üleandmisel. Kostjate hinnangul tuleb neil kinni maksta sisuliselt remondikulud, vara väärtuse languse ja pikk realiseerimise aeg.
2-05-2984/34
9.Täiendavas vastuses hagile kostja 2 ei tunnista hagi, kostja 1 möönab hageja juriidilist õigust 14 067,75 krooni sissenõudmiseks. Hageja võõrandas kostjale 1 liisitud vara kolmandale isikule tunduvalt alla selle turuväärtuse. Kostjatele teadaolevalt müüs hageja vara OÜ-le BR hinnaga 400 000 krooni. Müügihinna vastavust turuhinnale tõendab hageja OÜ-u BR poolt 18.06.2002 koostatud hindamisaktiga, mille kohaselt oli vara keskmiseks turuväärtuseks 415 000 krooni. Kostjad märgivad, et nii hageja kui OÜ BI olid käsitletavad 2002 aastal AS-i HC tütarettevõtted. Nimetatud asjaolu seab kahtluse alla OÜ-u B I poolt varale 18.06.2002 määratud hinna objektiivsuse ja emaettevõtte kaudu seotud ettevõtte vahel 24.10.2002 sõlmitud müügilepingus näidatud vara hinna vastavuse turuväärtusele. Liisitud vara hinna/turuväärtuse suhtes koostas OÜ H 15.02.2002 hindamisakti, mille kohaselt oli vara turuväärtuseks 450 000 krooni (lisandub käibemaks).
10.Kostjad ei pea õigeks müügikulude väljamõistmist, kuna kostjatele ei ole teada kulude koosnevus. Kostja 1 leiab, et hageja nõue tema vastu on põhjendatud summas 14 067,75 krooni (s o 81 067,7555 000-12 000). Kostja 1 ei nõustu esitatud hagiga osas, milles hageja nõuab pärast liisingulepingu ülesütlemist müügiteenuse eest tasutud 12 000 krooni ning vara väärtusega selle realiseerimisel summas 400 000 krooni. Kostja 1 hinnangul on vara turuväärtus 455 000 krooni. Seega on kostja 1 vaidlustanud hageja nõude summas 67 000 krooni. Kostja 2 poolt 15.11.2000 antud käendus lõppes TsK § 211 p 2 kohaselt hiljemalt 24.10.2003, s.o 1 aasta pärast vara võõrandamist OÜ-le BR, seega puudub kostjal 2 vastutus hageja ees ning tema osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Muus osas pole kostja 1 hagile põhjendatud vastuväiteid esitanud, kostja 2 palub tema suhtes jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, pooled, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
12.Võlasuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 58 lg 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. Pooled on sõlminud rendilepingu, millest on tekkinud kohustis. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.juulit 2002.a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. Vastavalt TsK § 173 tuleb kohustis täita nõuetekohaselt; § 174 järgi on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või kohustise täitmisest keeldumine lubamatu.
13.Pooltel puudub vaidlus asjaolude üle, et 15.11.2000 sõlmitud kapitalirendi leping nr 0012204L öeldi hageja poolt 10.05.2002 üles kostjapoolse maksekohustuse täitmata jätmise tõttu ja lepingu ülesütlemise seisuga oli vara jääkväärtus 403 533,74 krooni ning tähtajaks tasumata rendimaksed 65 534,01 krooni (tl 11-25, 31-32, 34). Vastavasisulised kirjalikud teated saadeti kostjatele (tl 26, 3739). Vaidlust ei ole ka selles, et vara võõrandati 400 000 krooni eest 24.10.2002 BRe OÜ-le.
14.Kuna lepingust tulenevate kohustuste täielik täitmine pidi toimuma pärast 01.07.2002, kuulub kohaldamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatu. VÕS § 367 lg 1 järgi liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja
2-05-2984/34 ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 4 järgi liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.
15.Vaidlus on, millise hinnaga liisinguese müüdi. Vara on võõrandatud 400 000 krooni (käibemaksuta) eest OÜ-le BR (tl 28-30). Kostja vaidleb sellele vastu, väites, et vara on müüdud hageja poolt tunduvalt alla turuhinna. Kohtule on esitatud OÜ-u BRC Realiseerimiskeskus (tl 27) ja H OÜ-u (tl 77) poolt koostatud hindamisaktid, millest nähtuvalt vara turuväärtuseks on hinnatud vastavalt seisuga 18.06.2002 summas 415 000 krooni ja seisuga 15.02.2002 summas 455 000 krooni. Kohtu hinnangul tuleb turuhinna määramisel juhinduda pigem kostjate poolt esitatud H OÜ-u poolt koostatud hindamisaktist. Hageja poolt esitatud hindamisakt on koostatud isiku poolt, kes on vara omandanud. Samuti kahandab hageja poolt esitatud hindamisakti objektiivsust asjaolu, et nii hageja kui vara omandaja BR OÜ-u olid tehingu tegemisel ajal omaniku kaudu omavahel seotud. Samas ei saa kohus rõhutamata jätta asjaolu, et kostja poolt tellitud hindamisakti ja vara müümise ajaline vahe on 8 kuud ning veebruarikuus oli vara valdajaks kostja. Kostja ei ole esitanus sellekohaseid tõendeid, mis kinnitaksid vara säilimise samas turuväärtuses temapoolse hindamise ajast s.o 15.02.2002 kuni vara tagastamiseni hagejale. Võttes arvesse kohtule esitatud hindamisakte asub kohus seisukohale, et vara müügihind ei oleks tohtinud olla alla keskmise turuväärtuse s.o 415 000 krooni, mille ostja ise varasemalt oli hinnanud. Kohus on seda meelt, et vaidlusalune vara – isotermiline tsisternpoolhaagis ei ole vara, mis seistes 4 kuud oleks amortiseerunud 15 000 krooni võrra. Eelnimetatud suuruses nõudes ei pea kohus hagi põhjendatuks.
16.Kostjad on vaidlustanud müügikulude vajalikkuse. Riigikohus on asunud seisukohale, et sõiduauto müügikulud on põhjustatud liisinglepingu ülesütlemisest ning seetõttu lisakulud VÕS § 367 lg 4 ja üldtingimuste vastava punkti tähenduses (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-112-06). Üldtingimuste p. 5.17 kohaselt rentnik on kohustatud lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral hüvitama liisingfirmale vara võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud (sh. vara valduse üle võtmine, vara hoidmine, vara müügikõlbulikuks seadmine). Kohtul puudub alus kahelda müügikulude tekkimises ja vajalikkuses, kuivõrd igasuguse võõrandamistegevusega kaasnevad üldjuhul kulud. Müügikulude tekkimist ja suurust tõendab OÜ-u BR poolt esitatud arve müügiteenuse eest (tl 55, 68-69). Kostjad ei ole kohtumenetluses esitanud väiteid müügikulude suuruse kohta, mistõttu ei pea kohus vajalikuks seda ka hinnata.
17.Kapitalirendilepingust tuleneva kohustise täitmise tagamiseks sõlmiti 15.11.2000.a hageja ja kostja 2 vahel käendusleping nr 0012204-KÄ, mille kohaselt RR käendajana vastutas AS-i H ja OÜ R vahel sõlmitud liisinglepingust nr 0012204L tulenevate OÜ R kohustuste nõuetekohase täitmise eest (tl 35, 36). TsK § 207 lg 1 sätestab kohustise mittetäitmise korral võlgniku ja käendaja vastutuse kui solidaarsed võlgnikud ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamise eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Seega tuleb kostjal 2 täita kohustised nõuetekohaselt vastavalt sõlmitud käenduslepingule. Kostja 2 on seisukohal, et vastavalt TsK § 211 p 2 oli tema hagi esitamise ajaks lõppenud. TsK § 221 p 2 järgi käendus lõpeb kui kreeditor kolme kuu jooksul, arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest, ei esita hagi käendaja vastu; kui kohustise täitmise tähtpäeva ei ole määratud või on määratud nõude esitamise momendiga, siis teistsuguse kokkuleppe puudumise korral lõpeb käendaja vastutus ühe aasta möödumisega käenduslepingu sõlmimise päevast. Käendusleping järgi on leping kehtiv kuni selle aluseks oleva lepingu kõigi nõuete täitmiseni rentniku või käendaja poolt. Seega ei
2-05-2984/34 oma käenduse ajalise kehtivuse seisukohast tähtsust lepingujärgne laenu tagastamise lõpptähtaeg vaid nõuete rahuldamine. Tuvastatud on, et OÜ R ei ole võlga tasunud, seetõttu ei ole kostja 2 käenduskohustis lõppenud ning hageja nõue kuulub käendaja vastu TsK §188 lg 1 ja § 207 alusel rahuldamisele. Samasugusele seisukohale on Riigikohus jõudnud tsiviilasjades nr 3-2-1-21-03 ja 3-21-137-03.
18.TsK § 207 lg 1 järgi on kostjad solidaarvõlgnikud ning seega kuulub kostjatel solidaarselt väljamõistmisele 66 067,75 krooni.
Menetluskulud
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Kohus rahuldas hagi 66 067, 75 krooni ulatuses. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 5 250 krooni. Kostjatelt kuulub solidaarselt hageja kasuks välja mõistmisele riigilõiv summas 4500 krooni vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud RlvS § 37 lg 1 lisale 2.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.