Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
29. september 2008.a. kell 9.00 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn.12
Tsiviilasja number
2-08-17357
Tsiviilasi
P. T. G. J. võla,viivise ja leppetrahvi, kokku summas 12 380 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: P. T. , registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Hageja esindaja: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxx: G. J. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx
esindajad
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 08.08.2005 hageja ja kostja vahel kauba järelmaksuga ostumüügileping nr 1392. Lepingu alusel sai kostja enda valdusse kaupa maksumusega 7995 krooni. Lepingu punktis 3.2 leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale 24 kuu eest intressi 1413 krooni. Lepingu punkti 3.4 alusel kohustus kostja tasuma hagejale võla, summas 9408 krooni 24 kuu jooksul igakuiste maksetena 392 krooni kuus. Kauba maksumus pidi olema tasutud hiljemalt 2007.a. augusti lõpuks. Kostja pole lepingus sätestatud maksegraafikust kinni pidanud ja võlgneb hagejale põhisummana 8624 krooni. Lepingus oli kokku lepitud viivise tasumine ostjapoolsel võla tasumisega viivitamisel 0,2% võlguolevast summast tasumisega viivitatud iga kalendripäeva eest. Lepingu punktis 4.2 sisaldus poolte kokkulepe lepingu punkti 3.4 rikkumise korral, s.t. maksegraafikust mittekinnipidamisel leppetrahvi tasumiseks müüjale summas 300 krooni. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale võla põhisummana 8624 krooni, leppetrahvina 300 krooni ning viivistena 3456 krooni. Neil asjaoludel ja toetudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 113 lg 1, 158 lg 1, 208 lg 1 taotleb hageja kostjalt kokku 12 812 krooni väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega 11.06 2008.a. kätte toimetatud (tl 12), kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 1-2). Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
2 (3)
Tulenevalt VÕS §-st 82 lõikest 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 88 lg 8 järgi, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Vastavalt VÕS §-le 208 lg 1 asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 8624 krooni võlgnevuse, 300 krooni leppetrahvi ja 3456 krooni viivise katteks, kokku 12 380 krooni.. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud vastavalt TsMS § 162 lg 1 täielikult kostja kanda. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (tl.8,13). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka G. J. P. T. . Hageja menetluskulud seisnevad tasutud riigilõivus hagi esitamise eest 650 krooni ning hageja õigusabikuludes 1000 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.