Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-08-50140 Otsuse tegemise aeg ja koht 24.09.2008, Rapla Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp Tsiviilasi AS Steri avaldus pankroti väljakuulutamiseks Kohtuistungi toimumise aeg 10.09.2008 Menetlusosalised ja nende esindajad võlgnik AS Steri, reg.nr 10961321, Rapla, Mahlamäe 10, võlgniku esindaja advokaat Uve Jürgens, ajutine haldur vandeadvokaat Andres Alaver Resolutsioon Kuulutada välja AS Steri pankrot 24.09.2008 kell 08.00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 09.10.2008 kell 15.00 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajas, Rapla, Sauna 5. Nimetada pankrotihalduriks Andres Alaver (isikukood Advokaadibüroo Alaver&Partnerid, Tallinn, Pronksi 3).
xxxxxxxxxxx,
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest . Asjaolud Võlgniku tegevusaladeks on tööstuslik sterilisatsioon, lao-, transpordi- ja logistikateenused, kaubandus- ja vahendustegevus, kinnisvaratehingud, kinnisvara hooldamine, haldamine, arendamine, koolitus ja konsultatsioonid. Võlgniku maksejõuetus on põhjustatud otseselt asjaolust, et keskkonnaministeerium viivitas
seadusevastaselt üle pooleteise aasta kiirgussterilisatsiooni tegevuseks vajaliku kiirgustegevusloa väljastamisega. Viivitus põhjustas ettevõtte tegevuse, kliendiusalduse ja finantsplaani olulise kahjustamise. AS Steri oli teinud kogu 2005.a vältel klientidega ettevalmistusi alustamaks nende teenindamist 2006.a alguses. Kehtiva regulatsiooni kohaselt oleks pidanud keskkonnaministeerium muutma AS Sterile juba väljastatud kiirgustegevusloa 30 päeva jooksul. Selle asemel asuti esitama järjest uusi nõudmisi ning luba väljastati alles halduskohtu vastava otsuse põhjal üle 18 kuu hiljem esialgsest tähtajast. Pidevalt uute nõudmiste esitamine tekitas olukorra, kus AS Steri pidi andma järjest uusi indikatsioone tegevuse võimaliku alustamise tähtaja suhtes. Lisaks on AS Steri esitanud k.a veebruaris taotluse uute kiirgusallikate lisamiseks, et tõsta praegust võimsust, mis on vaid 10% projekteeritust. Praegune aktiivsus ei võimalda kaugeltki saavutada käibeid, mis tagaksid olemasolevate kohustuste katmist. Ka siin ei muutnud keskkonnaministeerium luba regulatiivaktis ettenähtud 30 päeva jooksul, vaid on alustanud taas venitamistaktikat ning arusaadavalt on selline olukord veelgi halvendanud Eesti riigi ning kitsamalt AS Steri usaldusväärsust oma juba olemasolevate, kuid veelgi enam potentsiaalsete klientide seas. Eespooltoodud põhjustel on AS Steri käive jäänud oluliselt väiksemaks esialgses äriplaanis plaanitust. Teisalt on kogu viivituse vältel olnud vaja katta tehase ülalpidamisega seotud püsikulud, juba võetud pangalaenude intressid ja garantiide tasud, aga samuti kaasnesid ministeeriumipoolsete uute nõudmistega olulised lisakulud. Lisakulude katmiseks oli AS Steri sunnitud kaasmaa lisakapitali aktsionäridelt ning suurendama märgatavalt oma võlakoormust. Viimane on viinud praeguseks võlakoormuse teenindamise jooksvad kulud tasemeni, mis ei ole vastavuses AS Steri esialgse äriplaaniga, rääkimata olukorrast, kus tellimuste oluliselt väiksem tase ei vasta kaugeltki esialgsele äriplaanile. Ettevõtte peamised kliendid on Soome ja Rootsi ettevõtted. Praegune teenuste mahu tase võimaldab katta vaid tootmisega seotud otsesed kulud, mis ulatuvad ca 100-120 tuhande kroonini kuus. Võla ja garantiide teenindamine nõuaks ainuüksi jooksvate intressidena lisaks üle 170 tuhande krooni kuus, mitte arvestades k.a lõpus algavaid laenu põhiosa tagasimakseid. Olles kitsalt spetsialiseerunud kiirgussterilisatsiooniteenuse osutamisele, ei ole ettevõttel võimalik ka oma tegevuse ümberkujundamine mõnele muule ärivaldkonnale. AS Steri on alates 2007.a tegelenud aktiivselt täiendavate investeeringute otsimisega. Kahjuks ei ole olukorras, kus puudub igasugune kindlus riigipoolse käitumise osas vajaliku tehase võimsuse suurendamiseks ning arvestades laenuga seotud kulude mittevastavust esialgsete plaanidega, õnnestunud leida ühegi investori tähelepanu. Perioodi 01.01.2007 31.12.2007 kasumiaruande kohaselt on AS Steri äritulud kokku 235 260.- kr ning ärikulud, s.h kaubad, toore, materjal, teenused, tegevuskulud, tööjõukulud, kokku 1 187 667.- kr. AS Steri ärikulud ületavad äritulusid. Võlgniku ärikahjum on 952 407.- kr ning aruandeaasta puhaskahjum 7 134 562.- kr. Perioodi 01.01.2008 – 30.06.2008 äritulud kokku 652 606.- kr ning ärikulud, s.h kaubad, toore, materjal, teenused, tegevuskulud, tööjõukulud, kokku 1 054 923.- kr. AS Steri ärikulud ületavad äritulusid. Võlgniku ärikahjum on 402 317.- kr ning aruandeaasta puhaskahjum 3 206 917.- kr. Võlgniku esindaja juhatuse liige Jaanus Pikani palub välja kuulutada võlgniku pankroti. Kohtuistungil toetas avalduses esitatud nõuet võlgniku esindaja advokaat U.Jürgens. Kohtuotsuse põhjendus
Kohus leiab, et võlgniku pankrot kuulub väljakuulutamisele. Ajutise pankrotihalduri A.Alaveri aruandest nähtub, et AS Steri tegevusaladeks on tööstuslik
sterilisatsioon,
kiiritamine
elektronkiirendite
abil.
Spetsiifilise
majandustegevuse iseloomustus on kajastatud lisas nr 3 „Kiirgussterilisatsioon“. 21.07.2008.a. esitas võlgnik pankrotiavalduse. AS Steri maksejõuetus on oluliselt põhjustatud asjaolust, et Keskkonnaministeerium viivitas seadusvastaselt üle pooleteise
aasta
kiirgussterilisatsiooni
tegevuseks
vajaliku
kiirgustegevusloa
väljastamisega. Viivitus põhjustas ettevõtte tegevuse, kliendiusalduse ja finantsplaani olulise
kahjustamise.
Käivitamine
oli
plaanitud
2006.
aasta
algusesse.
Keskkonnaministeerium oleks pidanud väljastama kiirgustegevuseloa 30 päeva jooksul. Luba väljastati alles halduskohtu otsuse põhjal 18 kuud hiljem. Käesoleva aasta veebruaris esitati taotlus uute kiirgusallikate lisamiseks, et tõsta praegust võimsust. Pragune võimsus on 10 % projekteeritust ega võimalda saavutada käibeid, mis tagaksid kohustuste täitmise. Keskkonnaministeerium on ka uue loa väljastamisel rikkunud
30 päevast tähtaega. See on halvendanud AS Steri usaldusväärsust
praeguste ja potentsiaalsete klientide ees. Toodud põhjustel on AS Steri käive jäänud oluliselt
väiksemaks
esialgses
äriplaanis
kavandatust.
Samas
tuli
kanda
möödapääsmatud püsikulud: küte, elekter, valve, töötasu (lisa 29, töötajad), pangalaenude intressid, garantiitasud. Toodud põhjustel oldi sunnitud leidma täiendavat finantseerimist ja suurendama rahalisi kohustusi. Pankrotiavalduse esitamise ajaks olid kulud jõudnud tasemeni, mis ei vastanud esialgsele äriplaanile. Peamised kliendid asuvad Soomes ja Rootsis. Täna osutatakse teenust mahus, mis võimaldaks katta vaid tootmisega seotud otsesed kulud (orienteeruvalt 100-120 tuhat krooni kuus). Rahaliste kohustuste täitmiseks tuleks tasuda jooksvate intressidena üle 170 tuhande krooni kuus. Muule tegevusalale keskendumine on oluliselt raskendatud. Koostöös Rapla äriühinguga AS Benno Ehitus, kes on Raplas Mahlamäe 10 asuva Okta Centrumi üks aktsionäridest, kavandati Saue valda, Alliku külla Tehnopargi rajamist. Selle realiseerimiseks omandas AS Steri üks aktsionäridest OÜ-lt Alliku OS ka võlgniku kinnisasjaga külgneva kinnisasja omandamise õiguse. 04.12.2007 andis Saue Vallavalitsus korralduse nr 876, millega võeti vastu ja suunati avalikustamisele vastav detailplaneering (kokku 11 katastritunnust) (lisa 30). Detailplaneering algatati 30.10.2007 korraldusega nr 792 (Lisa 31). Detailplaneeringu menetlemise venimise
tõttu ning seoses kinnisvaraturul toimunud langusega ei õnnestunud võlgnikul kõnesoleval
tegevusalal
majandusedu saavutada. Täiendavate investeeringute
kaasamine pole õnnestunud. Peamiseks põhjuseks kiirgustegevusloa väljastamisega venitamine. 2007. aastal oli AS Steri äritulud 235 260 krooni ning ärikulud (kaup, toore) kokku 187 667.- kr ning puhaskahjum (sh ärikahjum, põhivara kulum, finantskulum jt) 7 499 526 krooni.(2007. majandusaasta aruande lk 8, lisa 28). 2008. aasta esimese poolaasta äritulud olid kokku 652 606 krooni ning ärikulud 1 054 923 krooni, seega esimese poolaasta kahjum oli ca 400 000 kooni ning puhaskahjum ca 3,2 miljonit krooni. Spetsiifilise majandustegevuse käivitamine on kaasa toonud mitmeid õigusvaidlusi. Haldusasi nr 3-07-1836, osalemine kolmanda isikuna. Saue elanike kaebus Keskkonnaministeeriumi
vastu
kiirgustegevusloa
tühistamiseks.
Kaebus
jäeti
rahuldamata, kaebajad esitasid apellatsioonkaebuse, mis jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 02.07.2008 otsusega rahuldamata. Otsusele esitati kassatsioonkaebus, millele Riigikohus ootab AS Steri ja Keskkonnaministeeriumi vastust 16.09.2008. Haldusasi 308-110, osalemine kolmanda isikuna. Haldusasjast 3-07-1836 eraldatud kaebused, mille esitajad ei ilmunud eelnevalt nimetatud asjas istungile. Asja menetlus on peatatud kuni asjas 3-07-1836 lõpliku otsuse tegemiseni. Haldusasi nr 3-07-241 osalemine kaebajana Keskkonnaministeeriumi toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Halduskohus
rahuldas
AS
Steri
kaebuse,
Keskkonnaministeerium
esitas
apellatsioonkaebuse, mille kohus rahuldas osaliselt. Lahendis leiti, et avatud menetluse läbiviimine ja keskkonnamõjude hindamise algatamine ning nendest tekkinud viivitus ei olnud õigusvastased. AS Steri esitas kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus võttis menetlusse. Täienduste ja selgituste esitamise tähtaeg 22.09.2008, kirjalik menetlus. Haldusasi nr 3-07-2445 osalemine kaebajana
Keskkonnaministeeriumi vastu
õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks. Menetlus on peatatud kuni asjas 3-07-241 lõpliku lahendi jõustumiseni. Käesolevates asjades esindab AS-i Steri Alvin, Rödel & Partner Advokaadibüroo OÜ. Pankrotimenetluse käesolevas staadiumis ei pea ajutine haldur võimalikuks õigusvaidluste tulemusi prognoosida. Samas peab aga vajalikuks märkida, et nende vaidluste tulemused ei avalda olulist mõju võlgniku õigustele ega kohustustele.
Võlgniku võlad
VÕLAD SEISUGA 31.08.2008 Hankijad Jrk nr Võlausaldaja
Nõude suurus (kroonides)
Bureau Veritas Eesti OÜ
49 535.52
Ehwazur OÜ
10 000,00
Englo OÜ
19 953.8
KPMG Baltics AS
31 860,00
Risø National Laboratory
209 389.17
GEX Corporation
98 874.73
KOKKU Ostureskontro
419 613.22
Hungaroster Ltd. (lühiajaline osa)
360 811,00
Võlg Marlind Internationalile
157 500,00
OÜ Kupi viivised jm kulud kohtumäärusest
32 137,00
muud kokku
550 448,00
KOKKU lühiajalised võlad hankijatele
970 061.22
Pikaajalised kohustused hankijate ees. Hungaroster Ltd. (pikaajaline osa) Hungaroster Ltd. Viivised Kokku:
1 299 606,00 575 334,84 1 874 940,84
Maksud Maksuametile s.h Käibemaks
13871,00
Laenud aktsionäridelt 31.08.08, sh
5 825 000,00
Mesikas OÜ
1.350.270,00
Göran Hellers
1.350.270,00
Amalfi
1.145.335,00
TL-Holding
1.069.859,00
Hillstead Capital
534.834,00
AR-Portfolio
374.432,00
Intressivõlad aktsionäridele 31.08.08
2 061 030,22
Intressid Amalfi AS-le
22 083,00
Intressid Marlind Internationalile
9 118,90
Pikaajalised pangalaenud 31.08.08
23 275 006,00
Lühiajalised laenud krediidiasutustelt 31.08.08
4 350 000,00
Intressivõlad Hansapangale 31.08.08
686 934,54
Viivisevõlad Hansapangale 31.08.08
1 665 277,00
Laenud aktsionäridelt ja muu
37 894 449.66
Muud kohustused: Jaanus Pikani - töötasu neto jaanuar-august 2008
233 220,00
- maksuametile viitvõlad
164 257,00
Ostjate ettemaksed Njette AB
10 952,62
Muud lühiajalised kohustused panga ees
5 159,71
Kohustused aruandvate isikute ees
T.Marlind
7 395,00
Kohustused aruandvate isikute ees
Ralf Klasen
1 454,40
Kohustused aruandvate isikute ees
Ralf Klasen
3 500,00
Käibemaks
13871,00
Intressivõlg
152.00
Kokku
Võlad kokku 41 179 413.45 krooni Ajutine haldur sai vastused järgmistelt kreeditoridelt: •
AS Hansapank (Lisa 5)
•
Maksu- ja Tolliamet (Lisa 6)
•
Englo OÜ (Lisa 7)
•
KPMG (Lisa 8)
439 961.73
•
GEX Corporation (Lisa 9)
•
Marilind International AB (Lisa 10)
•
Hungaroster Co. Ltd (Lisa 11)
•
Risø National Laboratory (Lisa 12)
Võlgniku varad
Käibevara Jrk nr
Vara kirjeldus
Bilansiline maksumus (kroonides)
Sularaha kassas
771.55
Konto
133 224
Tähtajaline hoius
299 382,04
Muud lühiajalised nõuded
-26 756,41
Kokku – ettemakstud tulevaste perioodide kulud
- 71 053,48
Dummiede varud
60742.30
Dosimeetrite toodang
98 874,73
Käibevara kokku:
877 246.92
Põhivara
Maa (soetusmaksumuses)
195 000.00
Ehitised (soetusmaksumuses)
13 399 298.87
Rajatised (soetusmaksumuses
330 010.53
Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses)
183300,00
Koobalt (soetusmaksumuses)
3 320 483.84
Kiirgusseade (soetusmaksumuses)
14 071 676.49
Inventar, tööriistad jms.
(soetusmaksumuses)
34 307.60
Kokku Akumuleeritud põhivara kulum
(miinus)
3 859 853.00
Kokku - materiaalne põhivara
27 674 224.33
Riikliku
autoregistrikeskuse
andmetel
ei
ole
võlgniku
nimele
sõidukeid
registreeritud.(lisa 24)
Ajutise halduri hinnang võlgniku varadele Võlgniku vara hariliku väärtuse määramine on antud pankrotimenetluses äärmiselt komplitseeritud ja seda eelkõige kahel põhjusel: 1) tegemist on Eesti ja lähiriikides ainulaadse tehasega,
st puudub igasugune
võrdlusmoment 2) eelviidatud õigusvaidluste tulemused pole prognoositavad, seetõttu pole ka edaspidine tegevus (uue omaniku poolt) konkreetselt kavandatav. Ajutine haldur ei pidanud otstarbekaks rahaliste vahendite kulutamist audiitorite või muude ekspertide arvamuse saamiseks. Tehase väärtuse määramine arvutuste kaudu poleks tõenäoliselt adekvaatse tulemuseni viinud. Ajutine haldur on seisukohal, et steriliseerimistehase kui tervikvara väärtus on tõenäoselt mitte enam kui 20 milj krooni ja seda eeldusel, et tehas töötab. Taolist seisukohta jagavad ka suurimad kreeditorid. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku varade väärtus kokku maksimaalselt 20 miljonit krooni. Hinnang maksevõimele ja kokkuvõte
Kuna võlgnikul on kohustusi ca 40 milj krooni ja vara ca 20 milj krooni ning jooksev majandustegevus toodab igakuiselt kahjumit, on tegemist püsiva maksejõuetusega PankrS § 1 lg. 2 mõttes. PankrS § 31 lg 4 kohaselt eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse korral, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Pankrotiseaduse § 31 lg 1 sätestab, et kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Pankrotiseaduse § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. ÄS § 301 p 3 kohaselt kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, peab üldkoosolek otsustama: pankrotiavalduse esitamise.
Ajutise halduri aruandega ja sellele lisatud dokumentidega leidis kohtuistungil tõendamist, et AS Steri maksejõuetus on põhjustatud asjaolust, et ettevõtte tegevus viibis kiirgussterilisatsiooni tegevuseks vajaliku kiirgustegevusloa väljastamise tõttu. Viivitus põhjustas ettevõtte tegevuse olulise kahjustamise. Praegune võimsus ei võimalda saavutada käibeid, mis tagaksid kohustuste täitmise.
Pankrotiavalduse
esitamise ajaks on kulud jõudnud tasemeni, mis ei vasta esialgsele äriplaanile. Võlgniku poolt osutatava teenuse maht võimaldaks katta vaid tootmisega seotud otsesed kulud, s.o 120 000.- kr kuus. Kavandati Saue valda Tehnopargi rajamist. Majandusedu ei saavutatud: venis kinnistu detailplaneeringu menetlemine ning kinnisvaraturul
toimus
langus.
Täiendavate
investeeringute
kaasamine
pole
õnnestunud. Võlgnikul on võlgu kokku summas 41 179 413,45 kr ning võlgniku varade väärtus on ca 20 000 000.- kr. 2007. aastal oli AS Steri puhaskahjum 7 499 526 krooni.. 2008. aasta esimese poolaasta puhaskahjum on ca 3,2 miljonit krooni. Seega võlgniku puhul on tegemist maksejõuetu ettevõttega ning maksejõutus ei ole ajutine. Juhatuse liikme kuritegu või rasket juhtimisviga ei tuvastatud. Seega leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ning tema pankrot tuleb välja kuulutada. Puuduvad kaalukad põhjused võlgniku pankroti välja kuulutamata jätmiseks.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.