Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostjate kanda. TSMS § 174 lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (22.09.2008.a.). Kostja võib juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks või TsMS § 415 lg.1 pp.1-3 sätestatud asjaolude esinemisel, esitada 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

menetluses,

kui

ASJAOLUD

Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 21.09.2007.a. sõlmiti poolte vahel tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xx kt, mille alusel hageja andis kostja A. R. 30 000 krooni krediiti. Lepingu kohaselt põhivõlgnik kohustus maksma intressi 25,02 % krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest oli põhivõlgnik kohustatud hagejale tasuma intressi summas 75 526,54 krooni. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule X AS krediidilepingute üldtingimusi. Pooled sõlmisid lepingu raames 2 kokkulepet, mille kohaselt suurendati põhivõlgniku A. R. kasutuses olevat krediidisummat 65 544,71 krooni. Kogu lepingu perioodi eest oli põhivõlgnik kohustatud hagejale tasuma intressi summas 160 547,39 krooni ja intressimääraks alates 12.12.2007.a. 24,9% aastas. Laenu tagamine oli tagatud J. A. 21.09.2007.a. sõlmitud käenduslepinguga, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 135 527 krooni ning käenduse tähtajaks 01.11.2019.a. Hageja kinnitab, et kostjad pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 91 566,62 krooni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

2 (5)

Menetluse käik 04.08.2008.a. väljastas kohus kostjatele hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostjaid hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.45-47/. Kuni käesoleva ajani kostjad kohtule vastanud ei ole. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud A.R.ile 21.08.2008.a. ja J.A.le 11.08.2008.a. (tl. 51,61). Kuna kostjad ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.8-26/ on tõendatud, et 21.09.2007a. sõlmiti poolte vahel tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xx kt, ning 16.10.2007.a. ja 12.12.2007.a. kokkulepped, mille alusel hageja andis kostja A. R. 65 544,71 krooni krediiti. Lepingu kohaselt põhivõlgnik kohustus maksma intressi 24,95 % krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule X AS krediidilepingute üldtingimusi. Kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti hageja ja kostja J. A. vahel 21.09.2007.a. käendusleping, millega kostja võttis endale kohustuse täita laenulepingust tulenevaid kohustusi, juhul kui, A.R. jätab need täitmata. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kostjad kohustusid laenu ja intressid tagastama osade kaupa annuiteetmaksetena iga kalendrikuu 10. kuupäeval. Asja materjalidega on

3 (5)

tõendatud, et kostjad pole hagejale intresse ja püsimakseid nõuetekohaselt tasunud. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjad võlgnevad hagejale tagastamata krediidina 65 472,04 krooni. VÕS §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjatelt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja –tingimustest, saades intressivõla suuruseks 6 462,44 krooni. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest, saades viivise suuruseks 5 287,73 krooni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3 alusel on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% lepingu ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Kuna lepingu ülesütlemise hetkel oli tagastamata 65 472,04 krooni, on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 13 094,41 krooni. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda kohutuse rikkumise eest tekitatud kahju hüvitamist. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjatele saadetud kirjade kulud. Kostjad on jätnud lepingu alusel hagejale tasumata sissenõudmisega seotud kulud kokku 1 100 krooni ja kostjate poolt on tasumata lepingu sõlmimise tasu 150 krooni. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostjad on kohustust rikkunud, tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista krediidilepingujärgne võlgnevus kogusummas 91 566,62 krooni. Käendus VÕS §142 lg.1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise ees. Asja materjalidega /tl.25-26/ on tõendatud, et laenulepingust tulenevate (A.R.) kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 21.09.2007.a. hageja ja kostja J. A. vahel käendusleping, millega kostja võttis endale kohustuse täita laenulepingust tulenevad kohustused, juhul kui A. R. jätab need täitmata. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 135 527 krooni. Asja menetluses on tuvastatud, et käendaja põhivõlgniku lepingujärgseid kohustusi ei täitnud. Seega on kostjad kohustust rikkunud. VÕS §145 lg.1 sätestavad, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendusleping sätestab käendaja solidaarvastutuse ega fikseeri käendaja piiritletud vastutust. Seega on hageja õigustatud nõudma käendajast kostja suhtes solidaarvastutuse kohaldamist.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

4 (5)

TsMS § 173 lg. 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg. 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostjate kanda ning kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

Aivar Pellja kohtunik 22.09.2008.a.

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.