Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Menetluse taastamiseks tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

ASJAOLUD

Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et poolte vahel on sõlmitud töövõtu leping, mille kohaselt kostja kohustus teostama lepingus ettenähtud töid tähtaja 02.07.2007.a. kuni 18.09.2007.a. jooksul. Kostja kohustus lepingu järgi valmis objekti hagejale üle andma ja hageja kohustus tasuma tööde eest kokku 125 000 krooni. Hageja on täitnud omapoolsed kohustused. Hageja on seisukohal, et kostja poolt teostatud tööd ei olnud nõuetekohased ja lõpule viidud. Spetsialisti arvates on teostatud tööde maksumus koos materjalidega 24 798 krooni. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole praaktööde ümbertegemise ja töö lõpuleviimise palvega ning 24.04.2008.a. esitas hageja kostjale pretensiooni hinna alandamise kohta. Kuna kostja on teostanud töid koos materjalidega ca 25 000 krooni ulatuses, palub hageja hinna alandamist 100 000 krooni võrra. Menetluskuludena palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 112 lg 3, 116 lg 2 p 4, 636, 641 lg 2 p 1 ja 2, 642 lg 2 p 2, 645. Menetluse käik 27.05.2008.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 05.08.2008.a.(tl.30). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg 1 alusel teha tagaseljaotsus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2 (4)

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 1 kohaselt kirjeldava osa võib jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et poolte vahel on sõlmitud töövõtu leping, mille kohaselt kostja kohustus teostama lepingus ettenähtud töid tähtajal 02.07.2007.a. kuni 18.09.2007.a. Kostja kohustus lepingu järgi valmis objekti hagejale üle andma ja hageja kohustus tasuma tööde eest kokku 125 000 krooni. Hageja on täitnud omapoolsed kohustused. Hageja on seisukohal, et kostja poolt teostatud tööd ei olnud nõuetekohased ja lõpule viidud. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole praaktööde ümbertegemise ja töö lõpuleviimise palvega. Kuna kostja on teostanud töid koos materjalidega ca 25 000 krooni ulatuses, palub hageja hinna alandamist 100 000 krooni. Materiaalõiguslik regulatsioon VÕS § 636 kohaselt töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma, samas peab töö olema vaba väärtust vahendavatest puudustest. VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. VÕS§ 112 lg 3 kohaselt hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda üle määra makstu tagastamist. Kostja ei teostanud lepingus ettenähtud töid nõuetekohaselt, kuid hageja on tasunud tööde eest lepingus ettenähtud tasu. Kuna tasutud rahasumma ei olnud vastavuses saadud asjaga. tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hinna alandamisena 100 000 krooni.

Kohtukulud

3 (4)

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostja kanda ning kulude väljamõistmise, sealhulgas ka riigi kasuks, lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

Aivar Pellja kohtunik 22.09.2008.a.

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.