OK Incure OÜ hagi M. M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
6398,10 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OK Incure OÜ, registrikood 11542046, lepinguline esindaja D. S; Kostja M. M, isikukood XXX, lepinguline esindaja
A. L.
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OK Incure OÜ hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud OK Incure OÜ kanda. 2.1.Määrata M. M. menetluskulude rahaliseks suuruseks 1800 eurot. 2.2.Välja mõista OK Incure OÜ-lt M. M. kasuks menetluskulude katteks 1800 eurot. 2.3.Välja mõista OK Incure OÜ-lt M. M. kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 2.4.OK Incure OÜ-l tasuda väljamõistetud menetluskulud XXX kontole nr XXX (Swedbank).
3.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas 4. mail 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. M. 5516,70 euro saamiseks. M. M. (kostja) esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 5. juulil 2022 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3 899,40 eurot, intressi 472,64 eurot, viivise 1976,06 eurot ja võla sissenõudmiskulu 50 eurot. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse andmetel kasutas kostja XXX (esialgne võlausaldaja) poolt võimaldatud laenulimiiti 5000 eurot. Laenuandja teostas kostja taotluste alusel kostjale väljamakseid kogusummas 8321 eurot. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja laenusumma katteks 4321,60 eurot. Kuna kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 25.06.2021 üles ja loovutas sellest tulenevad nõuded hagejale. Pärast loovutamist tasus kostja põhivõlgnevuse katteks 100 eurot. Hageja nõuab krediidilimiidi kasutamise eest intressi, samuti viivist lepingu täitmisega viivitusse sattumise eest. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 26.06.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 05.07.2022 intressiga võrdses määras. Samuti nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel meeldetuletuskirjade saatmise eest. Hageja kontrollis, kas kostjal on maksehäireid, ja lähtus kostja kinnitusest, et tal puuduvad maksehäired ja õigusvaidlused ning ta sissetulekud on 970 eurot ja muud kohustused 100 eurot. Kostja ei ole nn laenuorjust tõendanud, samuti tegi ta regulaarseid tagasimakseid pea nelja aasta jooksul. Ka laenuvõtjal on kohustus käituda vastutustundlikult, esitada krediidiandjale vaid tõest informatsiooni ja osata ka ise oma võimeid ja võetavaid kohustusi hinnata. Leping sisaldab kohustuslikke andmeid ega ole tühine.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu.
5.Vastuväidete kohaselt on hageja nõue tõendamata. Kostja ei ole esialgse võlausaldajaga lepingut sõlminud. Kui lepingu saab lugeda sõlmituks, on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, jättes kontrollimata kostja võime võetavaid kohustusi täita, kogudes ja analüüsides lepingu sõlmimise eelselt asjakohaseid andmeid ja dokumente. Laenulepingu sätted ei vasta võlaõigusseaduses sätestatud tarbijakrediidilepingu kohustuslikele tingimustele ja on seetõttu kas osaliselt või täielikult tühised. Infolehes toodud andmed on ebaõiged, eksitavad ja puudulikud. Hageja nõue ja selle kujunemise kord on ebaselged, samuti see, kuidas ja milliste nõuete katteks on arvestatud kostja tasumisi. Kostja möönab, et on laenuandjalt erinevatel aegadel saanud 8321 eurot, kuid leiab, et tal on kohustus tagastada üksnes reaalselt saadu. Kostja on krediidiandjale tasunud vähemalt 6095,09
eurot, lisaks hagejale 100 eurot. Seega on kostja tagastamata põhivõla jääk maksimaalselt 2125,91 eurot. Kostja palub viivist vähendada maksimaalses võimalikus ulatuses. Kostja toob esile, et ei ole kätte saanud ülesütlemisteadet ega teatist nõude loovutamise kohta.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest; lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus selgitab, et TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt ka Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4115, p 19 teine lõik). TsMS § 231 lg 2 kohaselt poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.
8.Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust, et krediidiandja XXX on kostjale välja maksnud XX.XX.XXXX krediidikontolepingu täitmiseks 8321 eurot ning kostja on laenusumma osaliselt tagastanud.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas leping vastas kehtivatele kohustuslikele tarbijakrediidisätetele, kas pooled on täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning kas ja kui suures osas on hagejal õigus nõuda kõrvalnõudeid, samuti selle üle, kas leping on kehtivalt üles öeldud ja loovutatud.
10.Kostja väitel ta ei ole saanud teatist nõude loovutamise kohta. Hageja on seisukohal, et loovutamine kostja suhtes on toimunud, kuid ei ole nõude loovutamise kohta tõendeid esitanud. Hageja viitab, et kohtupraktika järgi hagi rahuldamist ei välista see, kui nõude loovutamisest teatatakse pärast hagi esitamist või kui kostja saab loovutusest teada hagiavaldusest.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest või muust seadusest tulenevast alusest (VÕS § 3).
12.VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamiseks on VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi vaja nõude loovutaja ja omandaja kokkulepet ja nõude loovutamise eesmärgi saavutamiseks (võlausaldaja vahetus) on vajalik kehtiva loovutamislepingu sõlmimine.
13.Riigikohtu praktika järgi on nõude loovutamine käsutustehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud
ei ole (Riigikohtu 29. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-13381, p 11). Hageja kui loovutusega nõude omandanud võlausaldaja ülesandeks on tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 muu hulgas tõendada, et ta on nõude omandanud loovutusega (Riigikohtu 16. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-15, p 18).
14.Lepingust tulenevate nõuete loovutamise lepingu vormi puhul tuleb arvestada VÕS § 11 lg-s 3 sätestatut, mille järgi peab lepingust tuleneva nõude loovutamisleping olema samas vormis, milles sõlmiti põhileping (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein. Tallinn 2016, lk 833).
15.VÕS § 170 kohaselt on loovutamine kehtiv, kui võlausaldaja teatab võlgnikule nõude loovutamisest uuele võlausaldajale, või kui uus võlausaldaja esitab nõude loovutamise kohta välja antud dokumendi võlgnikule. VÕS § 168 lg 2 järgi peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. Termin „dokument“ viitab, et loovutamisdokument peab olema kirjalikus vormis, st senise võlausaldaja või tema esindaja poolt omakäeliselt allkirjastatud või kandma vastavat digitaalallkirja (vt vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein. Tallinn 2016, lk 849). VÕS § 172 järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.
16.Kohtule esitatud hagiavaldusest ei nähtu, millisel alusel nõuab hageja kostjalt võlgnevust, mis tuleneb kostja ja XXX sõlmitud lepingust. Hagiavalduse lisa nr 8 (dtl 97) on nimetatud „meeldetuletuskiri ja teade lepingu lõpetamisest“. Kohus märgib, et asja materjalide hulgas ei ole XXX kinnitust kostja vastu nõude loovutamises hagejale. Kohus on seisukohal, et XXX 10. juuni 2021 meeldetuletuskirja kostjale ei saa pidada nõude loovutamisest kostjale teatamiseks. Meeldetuletuskiri on allkirjastamata. Kirja lõpus on märge XXX kontaktandmed, sh e-postiaadress, telefoninumber, veebileht, ärinimi ja aadress, registreerimisnumber. Käesoleval juhul on teates allkirja asemel ainult juriidilise isiku ärinimi, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, kas see on selle juriidilise isiku tahteavaldus, kes selle juriidilise isiku nimel on teinud ja kas isikul on esindusõigus. Samuti ei ole selles kirjas märgitud isikut, kellele XXX nõude loovutas. 10. juuni 2021 kirjas märgitu, et „võlgnevuse mittetasumise korral eeltoodud tähtajaks loovutame nõude inkassofirmasse, mistõttu teie võlgnevus suureneb täiendavate sissenõudmiskulude võrra“ ei ole senise võlausaldaja poolt nõude loovutamisest teatamine VÕS § 172 tähenduses. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul allkirjadeta tehingudokument käsitletav tõendina nõude loovutamise tehingu kohta. Nõude loovutamisega seonduv kirjas puudub.
17.Hageja ei ole tõendanud, kas dokument on kostjale saadetud. Hagile ei ole lisatud nõude loovutamise lepingut ning hageja ei ole väitnud, et see on esitatud kostjale, mis annaks aluse lugeda loovutamise kehtivaks.
18.Kohus leiab, et hageja väited nõude loovutamise kohta on vastuolus hageja enda esitatud tõenditest nähtuvaga. Nimelt tuleneb tõenditest, et hageja poolt kostjale septembris ja oktoobris 2021 saadetud e-kirjades (dtl 109-110) käsitles hageja end krediidiandja volitatud esindajana, mitte nõude omanikuna, ehkki hagis väidetud loovutus oleks justkui toimunud 24.06.2021. Hagi lisades 15 ja 16, s.o 11.03.2022 ja 01.04.2022 e-kirjades kirjutab hageja kostja kohustustest XXX, mitte kostja ees (dtl 111-112).
19.Kohus märgib, et laenuandjal tuleb arvestada, et ta peab enda väiteid tahteavalduste edastamise kohta vajadusel tõendama. Juhul kui laenuandja korraldab oma tegevuse viisil, mil tõendamine ei ole võimalik, siis kannab laenuandja riisikot, et vaidluse korral võib tema nõue jääda kohtus rahuldamata.
20.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. OK Incure OÜ ei ole oma nõudeõigust M. M. vastu tõendanud, seega on kostjal õigus keelduda tema ja XXX vahel sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse täitmisest hagejale.
21.Arvestades, et hagi jääb rahuldamata hagejal nõudeõiguse puudumise pärast, ei analüüsi kohus muid nõudeid kostja vastu.
22.Menetluses esitatud muud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad, mis on otsuse põhjendavas osas kajastamata, ei omanud kohtu hinnangul tsiviilasjas lahendamisel sisulist tähtsust, mistõttu kohus neid täiendavalt ei analüüsinud. Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta nii hageja kui ka kostja menetluskulud hageja kanda.
24.Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on kostja menetluskulud on 3150 eurot koos käibemaksuga, kostja esindaja on osutanud õigusabiteenust 26,25 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja kostja menetluskulude nimekirjale vastuväidet esitanud ei ole.
25.TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 kohaselt on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulu. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
26.Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu määr 100 eurot ilma käibemaksuta on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja ajakulu, arvestades tehtud menetlustoiminguid ja esitatud menetlusdokumentide hulka, on mõistlik ja põhjendatud 15 tunni ulatuses. Kohus rahuldab kostja taotluse osaliselt ja määrab kostja menetluskulude suuruseks (õigusabikulu 15 tunni ulatuses) 1500 eurot, millele lisandub käibemaks 300 eurot, kokku 1800 eurot.
27.Eeltoodu alusel tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskulude (õigusabi) katteks välja mõista 1800 eurot.
28.Menetluskuludelt tuleb vastavalt kostja taotlusele arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
29.Kostja on taotlenud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist selliselt, et hageja peab kostja menetluskulud ning nendelt arvestatava viivise tasuma XXX kontole nr XXX Swedbank. Kohus rahuldab kostja taotluse.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.