Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 19.09.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-08-12593/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 19.09.2008
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1748

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Määruse tegemise aeg ja koht

19. september 2008. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas

Tsiviilasja number

2-08-12593

Tsiviilasi

AS-i F avaldus OÜ R pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti välja kuulutamiseks Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega

Menetlustoiming Menetlusosalised

Kohtuistungi toimumise aeg

Võlausaldaja: AS F (registrikood XXX, asukoht XXX), juhatuse liige G S (IK XXX); Võlgnik: OÜ R(registrikood XXX, asukoht XXX), juhatuse liige R M (isikukood XXX, elukoht XXX); Ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat Maire Arm (Advokaadibüroo Mägi Kraavi ja Partnerid asukoht

XXXX).

03. september 2008. a

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada OÜ R(registrikood XXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

2.Likvideerida OÜ R ja kustutada see Harju Maakohtu registriosakonna registrist. OÜ Rlikvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Maire Arm’ile.

3.Vabastada ajutine pankrotihaldur Maire Arm pankrotimenetluses tema ülesannetest pärast OÜ R kustutamist äriregistrist.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

8.Välja mõista OÜ-lt R menetluskulud (s.h. tasutud riigilõiv 1 600 krooni) täies ulatuses AS Fektor kasuks. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale osas, millega lõpetati pankrotimenetlus võivad võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Määruse peale osas, millega määrati pankrotihalduri tasu võivad võlausaldaja, võlgnik ja pankrotihaldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasutakse riigilõiv 200 krooni. Asjaolud ja avaldus Võlausaldaja AS F esitas 04.04.2008.a kohtule avalduse OÜ R pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlausaldajale nõude võlgniku vastu loovutanud 20.02.2008.a Nõuete loovutamise lepingu alusel AS P (reg kood XXX). Ostumüügilepingu nr 3106 järgi võlgnik OÜ R tellis ja AS P müüs vastavalt tellimusele puitmaterjali. Müüdud kauba eest esitas AS P 11.07.2007.a OÜ-le R arve nr 624599, kogusummas 118 784,80 krooni, tasumistähtajaga 10.08.2007.a. Seisuga 20.02.2008.a oli eelpoolnimetatud lepingust tulenev võlgniku võlgnevus AS-i P ees 99 869,50 krooni. AS F saatis võlgnikule 25.02.2008.a pankrotihoiatuse nõudega tasuda võlgnevus 99 869,50 krooni 10 päeva jooksul pärast pankrotihoiatuse kättesaamist. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees 97 469,50 krooni. Võlgnik ei ole oma võlgnevust võlausaldajale tasunud. Kohtuistung Kohtuistungil 03.09.2008. a jääb ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, varad puuduvad, majandustegevus on seiskunud, selgeid tagasivõitmise võimalusi ei ole. Võlgausaldaja AS F esindaja nõustub ajutise halduri arvamusega. Võlausaldaja ei soovi pankrotimenetluse jätkamiseks lisakulutusi teha. Ajutise pankrotihalduri arvamus Võlgnikul on raamatupidamise andmetel kohustusi kokku 9,7 miljonit krooni. Kinnisvara võlgnikul ei ole, transpordivahendid on liisingus kasutusrendilepingu alusel. Võlgniku vara moodustab raha pangaarvel 25 000 krooni. Võlgnikul on vähesel määral kontori väikevahendeid, millel puudub realiseerimisväärtus ning mis on maha kantud. Varadele on seatud kommertspant Hansapanga kasuks. Varade hulgas on amortiseerunud kontoritool, kasutatud kohvimasin, 2003 a. soetatud sülearvuti ja veel paar väikevahendit. Varadena on raamatupidamises üles võetud esindussalongi remont, mis koosneb puidust ja tuleb väljakolimisel demonteerida. Remondiks ja sisustuseks kasutatud puitmaterjalil puudub müügiväärtus. Varade väärtus on bilansis jäänud kajastatuks arvestades raamatupidamise tavasid, samas puudub neil tegelik reaalne turuväärtus. Võlgniku raamatupidamises on jäänud bilansis kajastatuks mitu debitoorset nõuet. Sissenõutavaid nende hulgas siiski ei ole- nõue K T vastu läheks vastastikuse nõude olemasolu tõttu tasaarvestamisele, nõue H G vastu põhineb ehituse garantiil ja ei pruugi realiseeruda (tähtaeg 2010), nõue K T vastu on lootusetu seoses deebitori maksjõuetusega. Võlgniku esindaja peab ka Ülejäänud paari väiksemat nõuet laekumise mõttes ebareaalseks. Ettemaksude juures on bilansis kajastatud käibemaksu ettemaks, mis võlgniku esindaja hinnangul on ekslikult

valesti esitatud arve tagajärjel tekkinud ja reaalselt tagasimaksmisele ei kuulu. Tagastamisnõude esitamisel selguks Maksu- ja Tolliametis viga ning seda summat poleks alust tagasi saada. Võlgnikule kuulus 2006.a. bilansi alusel osalus äriühingus OÜ I , mis on enne käesoleva pankrotimenetluse algust võõrandatud. Võlgniku juhatuse liikme selgituse kohaselt osteti 50%line osalus OÜ-s I OÜ-le R, kuna tegu oli ühe alltöövõtjaga kellega oli soov ja sobivus koostööks. OÜ I ostis kinnistu Harjumaal, XXX, kus hetkel paiknevad tootmishooned. Ajutine haldur on selgitanud välja võõrandatud osaluse väärtuse ning selleks hinnanud tema varasid võrreldes kohustustega. Osa väärtuse hindamiseks on välja nõutud bilanss, kinnistu ekspertarvamus soetamise hetkel, pangakonto seis, jne. Samuti on ajutine haldur selgitanud Hansapanga (kui OÜ I laenuandja) seisukoha. Kokkuvõttes saab teha järelduse, et OÜ I osal puudub väärtus kuna tema võlad ületavad kohustusi. Laenuvõlg Hansapanga ees on üle 4 miljoni krooni, samas kui hüpoteegi seadmisel teostatud maatüki hindamise tulemusel on vara väärtuseks ca 5,8 miljonit krooni. Hindamisakt on koostatud 2007.a. aprillis, kus maa turuväärtus oli praegusest oluliselt kõrgem, Hansapanga hinnangul ei pruugi maatüki müügist laekuda piisav summa laenu katteks. Samaaegselt on OÜ-l I täitmata kohustusi kokku ca 5 miljonit krooni. OU R oli OÜ I peamine tellija, mistõttu kassavoog tulenes tema tellimustest ja nende eest tasumisest. Kuna OÜ R on eespoolkirjeldatud põhjustel maksejõuetu, puudub selles osas käive ka OÜ-l I ning nende seotuse tõttu ei ole OÜ I osal iseseisvat väärtust. OÜ I tegevus on praktiliselt seiskunud ja ta ei kata oma kulusid. Võlgniku esindaja on kinnitanud, et osa võõrandamise põhjuseks oli eesmärk eraldada tootmine ning ühtlasi soov mitte koormata OÜ R bilanssi täiendavate kohustustega. Ajutise halduri hinnangul ja arvesse võttes OÜ I peamise võlausaldaja Hansapanga seisukohta, ei ole osaluse tagasipaigutamisel soovitud eesmärki, kuna peale pangale panditud maatüki puudub seal muu vara ja käive. Seega ei saa vara tagasivõitmist (antud juhul vabatahtlikku tagastamist) pidada otstarbekaks. Haldur peab vajalikuks analüüsida võlgniku poolt sõlmitud kokkulepet eespoolkirjeldatud ehituse peatöövõtu lepingu lõpetamise osas. Ajutine haldur on selgitanud vastaspoole ( UOÜ) varalist seisundit ja võimalikku täitemenetluse edukust vaidluse võitmise korral. Registriandmetest nähtub, et teisel lepingupoolel puudub vara millest võimalikku tulevikus tekkivat nõuet rahuldada. Talle kuulusid 2006.a. bilansi seisuga korterid objektil Tartu mnt.51/51A, mida R ehitas, korterid on võõrandatud. Kahjuks on tõenäoline, et tõendite leidmine ostjate heausksuse tõendamiseks võib osutuda võimatuks. 2007.a. aruannet äriregistrile esitatud ei ole, registritest muud vara tuvastada ei õnnestunud. UOÜ juhatuse liige IP vara (kinnistu) on täituri poolt nõuete katteks arestitud) mis viitab peatsele füüsilise isiku pankrotile. Lepingu ja kokkuleppe aegne osaühingu U omanik OÜ L on osa võõrandanud OÜ-le F, kelle omanikuks on 100% P S . Eespool kirjeldatud asjaolud näitavad, et äriühing on asunud ennast lõpetama. Seega, isegi kui asuda kokkulepet tagasi võitma ja seejärel vaidlema ehitusvaidlust, kulub omakorda aastaid. Arvesse võttes, et juba praegu on vastaspool varatu, on nõude rahuldamine aastatepikkuses perspektiivis ülimalt ebatõenäoline. Kuna võlgnikul puudub vara menetluse jätkamiseks ja tagasivõitmise võimalused ei ole perspektiivikad, leiab haldur, et pankroti väljakuulutamine ei ole põhjendatud ning menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Võlgniku juhataja on omaks võtnud, et tegi teatud etapil majanduslikult vale otsuse. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlausaldajate ja võlgniku esindaja ning ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul likviidset vara 25 000 krooni, kohustusi kokku 9,7 miljonit krooni. Seega on võlgnik maksejõuetu ja pankrotiavaldusele vastu ei vaidle. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ega ka ükski teine võlausaldaja ei ole avaldanud soovi seoses pankrotimenetlusega lisakulutusi teha. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Seega tuleneb osundatud normist, et kohus peab lahendis käsitlema neid tahtlikult või raske hooletuse tõttu toimepandud kohustuste rikkumisi, mis on viinud maksejõuetuseni. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja võlausaldaja OÜ J. RT on leidnud, et R M ’i tegevus äriühingu juhtimisel on kvalifitseeritav raske juhtimisveana. Kohus leiab, et R M ei ole tahtlikult või raskelt hooletult oma juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Mistahes majanduslikult riskantse otsustuse tegemine juhatuse liikme poolt ei ole kohtu hinnangul automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma juhatuse liikme kohustused korrektselt täitmata. Tahtlus kohustuse rikkumisel on sisustatud VÕS § 104 lg 5, s.o õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud juhatuse majanduslikult vale otsus, võtta täitmisele ülejõu käiv ehituse peatöövõtuleping aadressil Tartu mnt 51/51A ning objektiivselt on võlgniku maksevõimet mõjutanud ka üleüldine olukord eesti majanduses, ehituse tööjõu ja materjalide hindade tõus ning majanduse kõrgperioodil püstitatud liigoptimistlikud äriplaanid. Kohtu hinnangul ei saa lugeda juhatuse liikme raskeks juhtimisveaks seda, et väikeettevõtja 2005. aastal ei osanud ette näha 2007. a majanduslangust. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 22 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 16 500 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 6 372 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 7 alusel kuulub ajutisele haldurile väljamaksmisele brutosumma 16 500 krooni ja Advokaadibüroole Mägi Kraavi ja Partnerid pankrotimenetluse vajalike kulutuste katteks 6 372 krooni. Harju Maakohtu tagatistekontole makstud deposiit 15 000 krooni kuulub pankrotiavalduse esitanud võlausaldajale tagastamisele. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule R M ’ile.