Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

I Asjaolud ja menetluse käik xxx osaühingu (edaspidi xxx OÜ) juhatuse liige esitas 28.05.2008 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ettevõttel on vara kokku summas 17 552 krooni, kohustusi võlausaldajate ees kokku 432 368 krooni ning seotud isikute ees summas 398 000 krooni. Harju Maakohtu 17.06.2008 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse tsiviilasjas nr 2-08-21082 ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Tael’a. 02.02.2008 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande. Aruande kohaselt on äriühingu peamiseks tegevusalaks arvutite, välisseadmete ja tarbetarkvara jaemüük Tartu kahes suuremas kaubanduskeskuses. Võlgniku vara hulgas on rahalisi vahendeid 14 217.17 krooni ning müügiks ostetud kaupade väärtus kokku 3 500 krooni. Seega kokku on võlgnikul vara 17 717.17 krooni. Võlgnikul on võlad hankijatele summas 100 082.60 krooni, võlad töötajatele summas 22 539 krooni, maksuvõlad 290 784 krooni, laenud osanikelt summas 479 670 krooni, laene kolmandatelt isikutelt summas 101 155 krooni, võlgnevus aruandvatelt isikutelt 43 829 krooni, ekslikult laekunud summa 900 krooni. Seega on võlgnikul võlausaldajate ees kohustusi kokku 1 038 960 krooni. Äriühingu maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on kulude pidev tõus ning käibe mitte piisav suurenemine. Majanduslikult käsitletavaks juhtimisveaks on planeerimisoskuse puudumine muutuvas keskkonnas tegutsedes ja majandustegevuse arvandmetest mitte arusaamine ja seetõttu järelduste - muutuste mitte tegemine ettevõtte tegutsemise kavas. Ajutise halduri aruande kohaselt tulnuks juhatuse liikmetel pankrotiavaldus esitada vähemalt 2007. a sügisel, kuid käesolevas menetlusfaasis on raske öelda, kui palju on tekkinud kahju mitte õigeaegse pankrotiavalduse esitamisega. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on avaldanud, et ei näe perspektiivi xxx OÜ pankrotimenetluse rahastamiseks.

II Kohtuistung

2-08-21082

03.09.2008 toimunud kohtuistungil jäid võlgniku juhatuse liikmed esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur esitas halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks.

III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS 180 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. xxx OÜ juhatuse liige esitas 28.05.2008 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

2-08-21082 ajutine. Sama seisukohta jagab võlgnikuga ka ajutine pankrotihaldur. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on äriühing tegutsenud alates 2005.a kahjumiga. Äriühingul on oma majandustegevusega tekkinud kahjumi ajavahemikul 2005-2007 ligikaudu 1,2 miljonit krooni. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on vara väärtuses kokku 17 717.17 krooni. Kohustusi on võlgnikul käesoleval ajal kokku umbes 1 038 960 krooni. Võlgniku tegevus on lõppenud 2008. a alguses, puuduvad vahendid võlgniku tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte saneerimiseks. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega – võlgniku juhatuse liikmete seletus, ajutise pankrotihalduri aruanne, bilanss seisuga 31.12.2005, 31.12.2006, 31.12.2007 ja 29.08.2008, kasumiaruanne seisuga 01.01.2005 – 31.12.2005, 01.01.2007 – 31.12.2007, 01.01.2008 – 29.08.2008, väljavõte olulisematest pangaülekannetest, järelepärimiste vastused registritest ning Maksu- ja Tolliametist – on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Võlgniku juhatuse liige xxx on maksejõuetuse lõppemise põhjustena välja toonud asjaolu, et teine juhatuse liige xxx lõpetas lepingud kahe püsikliendiga 2008.a märtsis. xxx asus investoreid otsima, kuid see ei osutunud võimalikuks. Võlgniku maksejõuetuse põhjustena on ajutine pankrotihaldur välja toonud asjaolu, et ettevõtte juhatuse liikmed ei ole finantsandmetest aru saanud või seda jälginud. Võlgniku poolt välja pakutud kriisikava lahenduseks oli täiendava kapitali kaasamine, mis oleks vaid võlausaldajate ringi muutnud või täiendanud. Õigeaegsel ettevõtte majandustulemuste järgimisel oleks juhatuse liikmed võinud aru saada, et üle tuleb vaadata ettevõtte tulud ja kulud, kuna ettevõtte igapäevane majandustegevus oli kahjumis. Kuigi juhatuse liikmed on otsinud investoreid, ei vabasta raha otsimeise ja kaasamise tahe võlgniku juhatuse liikmeid kohustusest esitada õigeaegselt pankrotiavaldus. Ka pankrotimenetluse käigus on täiendavate investeeringute läbi võimalik ettevõtet tervendada, samuti lõpetab võlgniku pankroti väljakuulutamine intressi ja viivise arvestamise võlgniku vastu suunatud nõuetelt ning tagab kõigi võlausaldajate võrdse kohtlemise. Maksejõuetu äriühingu juhatuse liikmed ei saa ise otsustada, kui kaua otsitakse investoreid, vaid kinni tuleb pidada kohustusest esitada pankrotiavaldus 20 päeva jooksul alates võlgniku püsiva maksejõuetuse väljakujunemisest. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri arvamus võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta on reaalne ning seda toetavad andmed, mis põhinevad asjas kogutud tõenditele. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab osaühingu juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 136 kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Võlgniku omakapital ei ole vastanud alates 2004.a ÄS § 136 nõuetele ja äriühingu juhatusel oli tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja ÄS § 180 lg 51 kohustus esitada hiljemalt 2005.a jaanuaris pankrotiavaldus. Seda kohustust äriühingu juhatus ei ole täitnud. Pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 28.05.2008, seega ca 3,5 aastat hiljem seaduses ettenähtud tähtajast.

2-08-21082

Tagasivõitmise võimalused. Tulenevalt PankrS § 113 lg 1 p 1 tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajatele, kui kohustus täideti 3 kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Võlgniku pankrotimenetlus on algatatud 17.06.2008. Ajavahemikul 17.03.2008 – 17.06.2008 on võlgniku pangakontolt välja makstud 26 039 krooni, millest 20 002 krooni on makstud töötasusid ja 4 600 krooni on tagastatud M. Kasele laenu. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ning isegi ajutise pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine pankrotihaldur on teinud ettepaneku tasuda kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluses tehtavate kulutuste katteks vajaliku summa. Suurim võlausaldaja ei ole avaldanud soovi maksta raha pankrotimenetluse kulude katteks, võlgnikul vajalik summa puudub ning võlgniku seaduslikud esindajad on nõustunud kandma ajutise pankrotimenetluse kulud. Kohus leiab, et kuna xxx OÜ ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb xxx OÜ pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.