Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
16. september 2008. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-08-14731
Tsiviilasi
AS R(likvideerimisel) avaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
Menetlustoiming Menetlusosalised
Kohtuistungi toimumise aeg
Avaldaja (võlgnik): AS R(likvideerimisel) (registrikood XXX, asukoht XXX) Avaldaja seaduslik esindaja: likvideerija Kaupo Meier (Likvideerimisteenused OÜ, asukoht XXX); endine juhatuse liige JS(IK XXX); Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok (IK XXX) asuk
27. august 2008. a
3) AS Eesti Väärtpaberikeskus 3 650 krooni. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-ja tollikeskuse andmetel on võlgnikul 25.06.2008.a. seisuga maksuvõlgnevus summas 82 536 krooni, millest 65 415 krooni on põhivõlgnevus ja 17 121 krooni on intressid. Seega on võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt kohustusi kokku ca 120 000 krooni. Ajutine haldur ei pidanud võimalikuks koostada finantsanalüüsi, kuna võlgniku bilanss ei kajasta juba alates 2003.a. võlgniku tegelikku majandusolukorda. Võlgniku peamiseks varaks 2004, 2005 ja 2006 majandusaasta aruande ning 31.12.2007.a. bilansi kohaselt on olnud nõue summas 416 608 krooni FOÜ vastu. Samas lõpetati nimetatud äriühingu pankrotimenetlus juba 2003.a. raugemise tõttu ning äriühing kustutati äriregistrist 11.09.2003.a. Äriseadustiku § 306 lg 4 kohaselt on juhatuse kohustuseks raamatupidamise korraldamine. Hiljemalt 2003. aastal oleks juhatus pidanud eeltoodud nõude raamatupidamises kajastama, kui ebatõenäoliselt laekuva (maha kandma). Peale nõude maha kandmist oleks omakapital muutunud negatiivseks ning juhatus oleks olnud kohustatud esitama pankrotiavalduse või leidma täiendavaid vahendeid investeeringute tegemiseks. Võlgnik on põhjendamatult venitanud pankrotiavalduse esitamisega 4 aastat. Samuti on arusaamatu miks ei saanud võlgnik laenu kasvõi osaliselt tagasi FOÜ-lt, kui laenu tagatiseks antud vallasvara omandiõigus pidi laenukohustuse mittenõuetekohasel täitmisel laenusaajale üle minema. Sellisel juhul oleks võlgnik saanud vara pankrotivara hulgast välistada omandireservatsiooni alusel. Käesoleval ajal on võimalikud nõuded laenusaaja ja tema juhtorganite vastu aegunud. Kuna maksejõuetuse põhjuseks võib pidada eelkõige asjaolu, et ülalnimetatud laenu ei tagastatud, siis võib laenu andmist antud juhul hinnata sõltuvalt asjaoludest juhtimisveaks. Halduri hinnangul võib antud juhul esineda võimalus nõude esitamiseks võlgniku juhtorganite vastu, kes ei ole tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega ega täitnud seadusest tulenevaid kohustusi. Juhtorganite tegevusetuse tõttu võivad olla erinevad nõuded tänaseks aegunud. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Samuti on võimalikud nõuded aegunud. Kohtuistung Kohtuistungil 27.08.2008. a jääb ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, varad puuduvad, majandustegevus on seiskunud, tagasivõitmise võimalusi ei ole, nõuded juhatuse liikme vastu on ilmselt aegunud. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata, juhul kui võlausaldaja menetluskulude katteks deposiiti ei tasu. Võlgniku likvideerija nõustub ajutise halduri aruandega. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub, kohustusi on kokku ca 120 000 krooni. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks on asjaolu, et FOÜ ei tagastatud võlgnikule laenu summas 416 608 krooni. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Samas on aga võlgniku juhatuse liige jätnud korraldamata raamatupidamise ning viivitanud pankrotiavalduse esitamisega ligemale 4 aastat. Äriseadustiku § 306 lõike 31 kohaselt peab juhatus juhul kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, esitama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liige ei teinud seda nelja aasta jooksul, vaatamata asjaolule,
et 2003. a pidi juhatuse liikmele olema selge, et äriühingu raamatupidamine ei kajasta äriühingu tegelikku majanduslikku olukorda. Seega on juhatuse liige jätnud täitmata raamatupidamise korraldamise kohustuse äriseadustiku § 306 lg 4 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liige ei ole äriühingut juhtides käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega ning on hooletusest toime pannud raske juhtimisvea. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Ajutine pankrotihaldur on võlausaldaja Maksu- ja Tolliameti poole ning palunud teatada, kas võlausaldaja on nõus tasuma kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa pankrotimenetluse läbiviimiseks. Maksu- ja Tolliameti 02.09.2008. a vastuse kohaselt võlausaldaja ei soovi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 14 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks kokku brutosumma 12 900 krooni. Võlgniku esindaja nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude kandmisega selliselt, et kohus maksab välja võlgniku poolt deposiiti tasutud 6 700 krooni ning ülejäänud summa tasub võlgnik solidaarselt endise juhatuse liikmega. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 6 ja TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja võlgniku juhatuse liikmelt välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 6 200 krooni Oliver Ennoki kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb äriühingu dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule endisele juhatuse liikmele JS’ile.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.