Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. september 2008. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-08-18810
Tsiviilasi
OÜ M avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
27. august 2008. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Pankrotiavalduse esitaja (võlgnik): OÜ M (registrikood xxx, asukoht xxx, - juhatuse liige D I , isikukood xxx), endine juhatuse liige M S (IK xxx eluk xxx); Ajutine pankrotihaldur Raivo Piirla (IK xxx Õigusbüroo Edikte OÜ J. xxx).
Resolutsioon
(S I ) praktiliselt majandustegevusega ei tegelenud vaid täitis äriühingu kohustusi AS Hansaliising Eesti ees, see on sõiduki xxx reg. nr. xxx tasuti makseid, 26.02.2008.a. tagastati sõiduk liisingandja esindajale (lisa 2,3). Endine juhatuse liige M S oma seletuses 14.08.2008.a. ajutisele pankrotihaldurile on selgitanud alljärgmist, et osutab juriidilist teenust OÜ M D kaudu, moodustab äriühinguid ja D I pöördus tema poole osta äriühing ja aidata liisida sõiduauto ja võtta laenu AS Hansapank, et ühiselt viia ellu äriplaani (maja ehitus), hilisemalt D I loobus äriplaanist, võetud raha kohta AS Hansapank selgitab M S selliselt, et laenu võtmine ja laenu katteks korteri Tööstuse tn. 97-32 Tallinn hüpoteegiga koormamine oli D I kooskõlastatud, AS Hansapank võetud rahaga tagastati D I laen minu ( M S ) ees ja ülejäänud raha anti üle D I ile (lisa 4). 22.08.2008.a. esitas M S täiendava seletuse koopia aktist , mille kohaselt oleks M S D I enne äriühingu osa müümist üle andnud kassa summas 640 450.-krooni (originaaldokumenti ajutisele haldurile esitatud ei ole) (lisa 16). Äriühingu osa müügilepingus 25.07.2007.a. 2.1.3. müüja esindaja kinnitab, et osaühingu aruanded on koostatud lähtudes raamatupidamiseseadusest ning heast raamatupidamisetavast ja et osaühingul ei ole kohustusi, kassa üleandmisest ja dokumendite üleandmisest osa müügilepingus märkusi ei ole. Võttes aluseks endise ja äriregistri kaardil kantud juhatuse liikme selgitusi on ilmselge , et võetud laen AS Hansapank pole kasutatud äriühingu huvides vaid muudel eesmärkidel, millega ilmselgelt kahjustati võlausaldajate huve. Äriühingu majanduslik olukord oli uuel juhatusel teada ühingu osa ostmise ja enda nimetamise järgsel perioodil hilisemalt septembri kuu 2007.a. jooksul (juhatus vahetus 08.08.2007.a. muutmiskanne). Arvestades ülaltoodut ja seda informatsiooni mis selgus uuel osanikul äriühingu ülevõtmisel oli selge see asjaolu, et äriühing oli makseraskustes pidi uus juhatus otsustama kas alustama äritegevust ja sellega seonduvalt muretsema äriühingusse käibevahendeid või lõpetama oma tegevuse pankrotimenetluse algatamisega. Juhatuse liikme selgitustest ega muudest asjas kogutud tõenditest ei selgu sellist tegutsemist, seepärast on ajutine haldur seisukohal et juhatus pole oma kohustusi täitnud mitte kõige paremal moel, mis seisneb selle, et juhatus teades oma kohustusi AS Hansapanga ees 2007. aastast ei täitnud talle seadusega pandud kohustust alustada äriühingu pankrotimenetlust. ÄS § 180 lg.51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Eeltoodut arvestades on ajutine haldur seisukohal , et võlgniku juhatus on rikkunud äriseadustiku §-s 171 lg.2 sätestatud kohustust. Tõendatud on raha liikumised AS Hansapangas laenu võtmine summas 699 709,14 krooni ja sularaha tehingud summas 673 000.-krooni mille sihipärasuse kohta puuduvad tõendid. Need selgitused mida endine ja registrikaardile kantud juhatuse liige on ajutisele haldurile esitanud ei tee olematuks asjaolu, et äriühingus on toimunud sularaha tehingud ja need tehingud pole toimunud äriühingu majandustegevuse arendamiseks vaid muudes huvides. Ajutine haldur peab võimalikuks esitada OÜ M pankrotimenetluses kahjunõude äriühingu juhatuse endise juhatuse liikme või registrikaardile kantud juhatuse liikme vastu seoses rahaliste vahendite enda huvides kasutamises. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis ajutine haldur leiab et esinevad tagasivõitmise võimalused ja seega pankrotivara moodustamise võimalus. Võlgniku püsivat maksejõuetust kinnitavad muuhulgas ka järgmised asjaolud, võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks, äriühingu majandustegevus on seiskunud 2007.a. septembri kuust ja puuduvad igasugused vahendid selle taastamiseks. Kuivõrd võlgniku netovara oli langenud alla seaduses nõutud suurust ja võlgnik muutus maksejõuetuks juba 2007.a. septembri kuust, saab võlgniku juhatuse liikmele D I ette heita ÄS § 171 lg.2 p.1 sätestatud osanike koosoleku kokku kutsumata jätmist ja §180 lg.5 1 sätestatud pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse täitmata jätmist. Endise juhatuse liikme M S raha väljavõtmist AS Hansapanga kontolt saab käsitleda KarS § 201 teona, kui
pankrotimenetluse käigus ei selgu selliseid asjaolusid, mida M S oma seletuses pankrotihaldurile ei esitanud ja juhul kui osutub õigeks, et kassa on üle antud D I ile, mis välistaksid eelpool nimetatud teo. Vastavalt PankS § 28 lg.2 käsitletakse raske juhtimisveana juriidilisest isiku võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine pankrotihaldur on käesoleva aruande p. 4.3.3. käsitlenud endise ja registrikaardile kantud juhatuse liikmete selgitusi , kumbki liige ei tunnista raha omastamist, see on kohustuste mittenõuetekohast täitmist ja osaühingule kahju tekitamist. Kokkuvõtvalt on raha omastamine pankrotiseaduse mõttes raske juhtimisviga, kes antud teos süüdi on selgub pankrotimenetluse käigus ja võlausaldajate otsustest. Kokkuvõttes pean võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks laenu võtmist AS Hansapank ja raha mittesihipärast kasutamist millega kaasnesid makseraskused ja juhatuse liikmete äriplaanide puudumist, mis oleksid võimaldanud tagastada võetud laen. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ M pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Raivo Piirla. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul võlgnikul on vara väärtuses 0 krooni, kohustusi kokku 884 253.70 krooni. Võlgniku maksejõuetus kujunes välja 2007. a, septembrikuus majandustegevus seiskus. Võlgniku kohustus võlausaldajate ees on suurem kui PankrS § 15 lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja kui isik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetuse põhjustas laenu võtmine AS-ist Hansapank ja raha mittesihipärane kasutamine, millega kaasnesid makseraskused. Samuti põhjustas maksejõuetuse juhatuse liikmetel selliste äriplaanide puudumine, mis oleksid võimaldanud tagastada võetud laen. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Kohus nõustub ajutise halduriga, et edasises pankrotimenetluses tuleb anda hinnang võlgniku juhatuse tegevusele ja võimalikule raha omastamisele ning osaühingule kahju tekitamisele, kuna tegemist võib olla raske juhtimisveaga PankrS § 28 lg 2 tähenduses kui nimetatud tegevusega muudeti võlgnik rahatuks. Kohtu hinnangul ei ole D I ja M S käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Ajutine haldur on tuvastanud, et äriühingu majandustegevus seiskus septembris 2007. a. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksjõuetuse ilmnemisest esitama kohtule pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liikmed pankrotiavaldust kohtule ei esitanud, vaatamata sellele, et äriühing oli maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000,- krooni. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 40 000 krooni, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et D I ja M S on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule
esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud D I ja ajavahemikul 20.01.2006. a kuni 08.08.2007. a juhatuse liige olnud M S . Ajutine pankrotihaldur Raivo Piirla on esitanud tasunõude 7,5 töötunni eest kokku summas 9 750 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele ja kulutustele vastu ei vaidle, võlgnik nõustub deposiidi väljamaksega. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks brutosumma 9 750 krooni. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesoleval juhul pankrotivara puudub, kuid on olemas tagasivõitmise võimalused. Seega on põhjendatud väljamakse tegemine võlgniku poolt tasutud deposiidi arvelt. TsMS § 146 lg 1 p 2 järgi menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Eeltoodust tulenevalt kuulub Kohtute Raamatupidamiskeskuse poolt välja maksmisele ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks makstud deposiidi arvelt 6 700 krooni, ülejäänud osas kuulub ajutise halduri tasu väljamaksmisele pankrotivarast.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.