Vaheotsus
Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtuniku nimi
Ene Tsefels
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Tsiviilasi
U L hagi AS H vastu 204595,62 kr nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja U L(ik xxx eluk xxx) Esindaja M Aunver
2-05-14554
Kostja AS H Esindaja O Harlamova Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlustoiming
Aegumise kohaldamise otsustamine
Kohtuotsuse resolutsioon Jätta U L hagi AS H vastu 204595,62 kr nõudes aegumise tõttu rahuldamata Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule (TsMS § 633 lg 1) alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses Hageja nõue ja asjaolud Kohtule AS H astu 09.06.2008.a. esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista perioodil 06.11.1997-27.01.2001.a. teenitud tulu summas 204 595,62 kr tuginedes TsK § 477 lg 5. Kohtukulud palub jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt pooled sõlmisid 05.11.1997.a lepingu nr 974649L., mille sisuks oli XXXTallinn asuva elamu ost kostja vahendusel. Perioodi 06.11.1997-04.03.1999.a. eest on hageja poolt kostja arvele tasutud osamaksetena 462906,27 kr Nimetatud leping tunnistati tuginedes AÕS RakS § 13 lg 6, TsÜS § 93 lg 1,§ 66 lg 2,3,5 tühiseks Tallinna Linnakohtu poolt 19.06.2001.a. otsusega tsiviilasjas nr 2/3/19-6078/99. Hagiavaldusest nähtuvalt pidi kostja teadma ja teadis algusest peale so 05.11.1997.a. vara omandamise alusetust. Kostja tagastas tühise tehingu järgi saadu, mida ta säästis 42 kuud ning mille arvel teenis intressitulu hageja hinnangul 204 595,62 kr. Kostja vastuväited 11.07.2008.a. esitas kostja taotluse hagi hagi aegumise kohaldamiseks ja lõppotsuse tegemiseks. Taotluse kohaselt hageja nõue muutus sissenõutavaks enne 01.07.2002.a. VÕSRS § 9 alusel kohaldatakse enne nimetatud päeva kulgema hakanud aegumistähtajale seadust järgnevalt. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt kui TSÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TSÜS-s või VÕS-s sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002.a.
Kuivõrd TsÜS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui seni kehtinud seadus ette nägi, hakkab TsÜS-s toodud lühem aegumistähtaeg jooksma alates 01.07.2002.a. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt alusetult rikastumisest tuleneva nõude tähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Tsiviilasjas nr 2/3/19-6078/99 tehtud kohtuotsuse järgi kohustus kostja tagastama hagejale tühise liisingulepingu alusel tehtud maksed. Kostja on tasunud kohtuotsusega välja mõistetud summa hagejale 27.07.2001.a. Kostja põhjendatult eeldas, et on rahuldanud hageja nõude ning et täiendavalt hagejal kostja vastu samal alusel nõudeid ei teki. VÕSRS § 9 lg 2 järgi hakkas hageja nõude aegumistähtaeg kulgema 01.07.2002.a. ning aegumistähtaeg saabus 01.07.2005, hageja esitas hagiavalduse 02.06.2008.a. Selleks ajaks oli hagi aegunud. Hagi esitamine teise isiku vastu ei ole aegumise peatumise aluseks. Hageja seisukoht kostja taotlusele Hageja 01.09.2008.a. vastuse kohaselt kostja taotlusele, hageja ei nõustu aegumise vastuväitega. Hageja asendas kostja tulenevalt riigikohtu lahendist 17.04.2008.a., millega jõustus tsiv asi 3-7-1-294, kus alusetult asendati kostja AS H/HAS (reg kood XXX ) teise tänase kostjaga AS H(reg kood XXX ). Hageja leiab, et ta on mõistliku tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist 17.04.2008.a. esitanud oma nõude ning varem ei olnud alust hagejal tänase kostja vastu nõude esitamiseks. Kohtu põhjendused ja asjaolud TsMS § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. 01.07.2005.a. esitas hageja nõude AS Hvastu summas 204595,62 kr TsK § 477 lg 5 alusel . 20.05.2008.a. palus hageja asendada kostja uue kostja AS H(reg kood XXX ). 28.05.2008.a. kohtumääruse kohaselt kohus asendas kostja AS H uue kostja AS-ga H. 11.07.2008.a. esitas kostja taotluse tema vastu esitatud hagi aegumise kohaldamiseks ja lõppotsuse tegemiseks. Kooskõlas TsÜS § 143 kohus kohaldab aegumist ainult kohustatud isiku taotlusel. Poolte vahel on vaidlus nõude aegumise üle. Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli AS-i H(reg kood XXX ) endine ärinimi AS H(alates 26.06.199628.04.1998.a.). AS H(reg kood XXX ) on äriregistri teabesüsteemi andmetel äriregistrisse kantud 28.04.1998.a. 10.07.2001.a. jõustus kohtulahend tsiviilasjas nr 2/3/19-6078/99, mille resolutsiooni kohaselt tunnustati AS Hja U Lvahel 05.11.1997.a. sõlmitud vara, eramu aadressil XXXTallinn, järelmaksuga ostu-müügilepingu tühisust. Resolutsiooni kohaselt tuli AS-l H nimetatud tehingu järgi saadu 462 906,27 kr tagastada U L . 27.07.2001.a. on kostja AS Hnimetatud summa hagejale tagastanud. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest, lg 2 järgi nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Vaidlust pole selles, et 05.11. 1997. a sõlmitud ostu-müügileping oli vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Enne 1. juulit 2002. a kehtinud TsÜS § 66 lg 3 järgi on tühine tehing kehtetu algusest peale ja lg 4 järgi tühist tehingut ei pea täitma. Asja materjalidest nähtuvalt osundatud lepingut täideti ja saadu ka tagastati. TsÜS § 116 sätestas, et aegumistähtaja kulg algab päevast, mil isik sai teada
või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Kuivõrd kõnealune leping oli tühine ja kehtetu algusest peale ja seda ei pidanud täitma (TsÜS § 66 lg 4), pidid lepingu pooled seda tulenevalt AÕS RS § 13 lg 6 ja TsÜS § 93 lg 3 teadma. Eelnevat arvestades tuleb lugeda aegumistähtaja kulgu lepingu täitmise hetkest so hetkest mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Enne 1. juulit 2002. a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 järgi oli nõude üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Alates 1. juulist 2002. a kehtiva TsÜS § 151 lg 1 järgne alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat ja see on varasemas seaduses sätestatud aegumistähtajast lühem. TsÜS § 151 lg 2 järgi aegub alusetust rikastumisest tulenev nõue, sõltumata sama paragrahvi 1. lõikes sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Vaadeldavas asjas on seega rakendatavad VÕSRS § 9 lg-d 1 ja 2. Viidatud paragrahvi 1. lõike järgi kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002. a tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002. a kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. a. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002. a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. a. Seega kuulub vaadeldavas asjas kohaldamisele kehtiva TsÜS § 151 lg 1. Kuivõrd VÕSRS § 9 lg 2 järgi arvestatud 3-aastane aegumistähtaeg lõppes 1. juulil 2005. a (TsÜS § 135), tuleb hageja nõue, milline on kostja AS H vastu esitatud 20.05.2008.a., lugeda aegunuks. Hageja väide, et hagejal ei olnud varem alust esitada nõuet AS Hvastu on ainetu sest kõnealuses tsiviilasjas nr nr 2/3/19-6078/99 tehtud kohtuotsuse resolutsioonis on selgesõnaliselt kirjas, et kohustatud isikuks on AS H. Tsiviilasjas nr 2/3/19-6078/99 tehtud vigade parandamise määruse jõustumise kuupäev antud asjas õiguslikku tähendust ei oma. Nõustuda tuleb hageja väitega, et hagi esitamine AS H vastu ei mõjutanud aegumistähtaja kulgemist, kuivõrd nõude esitamine teise isiku vastu ei ole aegumise peatumise aluseks. Kuivõrd kohus on asunud seisukohale, et U L nõue AS H vastu on aegunud, on käesolev otsus lõppotsus edasikaebamise tähenduses TsMS § 449 lg 3 järgi. Ene Tsefels Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.