11.september 2008 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-06-22561
Tsiviilasi
KÜ hagi OÜ V vastu 480 000 krooni saamiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KÜ (registrikood xxx asukoht xxx), seaduslik esindaja juhatuse liige G H Hageja lepinguline esindaja D Lipatov (ik xxx, aadress xxx); Kostja OÜ V (registrikood xxx; postiaadress xxx); seaduslik esindaja A Anissimov
Kohtuistungi toimumise aeg
12.08.2008
Kohtuistungil osalesid
G. Hindrikson, D. Lipatov, A. Anissimov
RESOLUTSIOON
1.KÜ hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt V (xxx) 435 240 (nelisada kolmkümmend viis tuhat kakssada nelikümmend) krooni KÜ (xxx) kasuks.
3.Jaotada menetluskulud menetlusosaliste vahel järgmiselt: - KÜ menetluskulud jätta 90 % ulatuses kostja OÜ V kanda - KÜ menetluskulud jätta 10 % ulatuses KÜ enda kanda. - Kostja OÜ V menetluskulud jäävad täies ulatuses tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule.
25.08.2006 OÜ V esitas Harju Maakohtule hagi KÜ vastu 91 993 krooni väljamõistmiseks. 21.03.2007 KÜ esitas vastuhagi 480 000 krooni väljamõistmiseks. 01.02.2008 OÜ V loobus põhihagist, 04.03.2008 kohtumäärusega kohus lõpetas põhihagi osas menetluse. Kohtumäärus jõustus 14.04.2008.a. Kohus jätkas menetlust KÜ hagi osas.
12.08.2008 kohtuistungil kohus teatas menetlusosalistele, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 04.09.2008. Kuna otsuse põhjendamine ja vormistamine nõudis planeeritust enam aega, muutis kohus lahendi teatavaks tegemise aega.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
KÜ hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26.05.2005 töövõtulepingu nr 13/05/05. Lepingu objektiks oli ehitusobjektil korterelamu hoone asukohaga Xxx, Tallinnas järgnevate tööde tegemine ja teenuste osutamine: viilkatuse rajamine, otsaseinte soojustamine, rõdude kinniehitus, sillutisriba ehitus. Töid pidi teostatama vastavalt AS Eesti Projekt dokumentatsioonile töö nr KÜ-264 05. Lepingu tähtajaks oli 15.10.2005, poolte kokkuleppel lepingutähtaega pikendati kuni 01.03.2006.a. Töövõtt oli jagatud etappideks ning tehtud tööde eest pidi tellija maksma vastavalt tehtud etapile. Töövõtulepingu hinnaks koos käibemaksuga oli 1 932 840 krooni. Kostja töövõtjana rikkus lepingu tähtaega. Viimaseks päevaks, mil kostja objektil tegutses, oli 15.03.2006.a. Hageja maksis kostjale tasu hoone küljeseinte soojustamise eest ja peale seda tööd peatati. Hageja kirjalikule pretensioonile kostja adekvaatselt ei reageerinud, hagi esitamiseni töid ei olnud lõpetatud. 2006.a. augustis hageja tellis OÜ-lt Ehitusekspertiisi büroo ehitusekspertiisi. Ekspertiisiakti koopia saatis hageja tähitud kirjaga kostjale, kes sai selle kätte 12.09.2006.a. Vastavalt ekspertiisiaktile oli töövõtja lepingumahust teostanud töid summas 1 881 038 krooni. Teostamata töid oli summas 90 622 krooni (hinnad on koos käibemaksuga). Ekspert tuvastas teostatud töödes puudused ja defektid kogusummas 98 994 krooni. Hageja nõuetele likvideerida kõik ehitusobjektil tuvastatud puudused, kostja ei reageerinud. 2006.a. juulis hageja ütles lepingu üles. Hageja leiab, et kostja on lepingut oluliselt rikkunud. Eksperthinnang tõendab, et ehitustööd ei vasta lepingu punktis 6.3. sätestatud kohustusele teostada kõik tööd kvaliteetselt ja vastavalt projekteelarvelisele dokumentatsioonile, ehitada vastavalt kehtivatele ehitusnormidele, tellija nõudmistele ja heale ehitustavale, hoolimata projektdokumentatsioonis esineda võivatest vasturääkivustest või puudustest. Hageja korduvalt palus puudused kõrvaldada, kuid kostja seda ei teinud. Seetõttu hageja taotleb kulutuste hüvitamist. Samuti hageja taotleb kostjalt välja mõista leppetrahvi. Hagejal on lepingu järgi õigus nõuda leppetrahvi tööde tähtaja rikkumise eest 01.03.2006 kuni lepingu ülesütlemiseni 2006.a. juulis 137 päeva eest 5000 krooni päevas, kokku 685 000 krooni. Hageja nõuab leppetrahvi väiksemas summas – 215 000 krooni. Kostja poolt tegemata tööde teostamiseks valis hageja konkursi korras uue ehitusfirma, kellega hageja sõlmis lepingu tööde teostamiseks hinnaga 321 142 krooni. Lisaks lõpetas sissekäikude varikatused summas 21 240 krooni. Kokku on hageja teinud nende tööde tegemiseks kulutusi 342 282 krooni. Hageja taotleb kostjalt välja mõista hinnavahe 264 150 krooni, mille võrra tuli hagejal tööde eest rohkem maksta kostjaga sõlmitud lepinguga võrreldes. Hageja vähendab oma kogunõuet summani 480 000 krooni, mille palub kostjalt välja mõista. Samuti taotleb hageja kohustada kostjat tagastama hagejale ühe eksemplari katuse ehitusprojektist, lepingu p 8.5 kohaselt anti töövõtjale projekti 2 eksemplari kogumaksumusega 49 560 krooni.
KOSTJA VASTUS
21.05.2007 kirjalikus vastuses kostja vastuhagi ei tunnista. 18.07.2006 kirjalikult kostja taotles hagejalt võimalust põhjendatud defektide kõrvaldamiseks, kuid hageja õigustamatult keeldus vastu võtmast töövõtja ettepanekut. Hageja ei ole tõendanud väiteid, et ta on määranud puuduste kõrvaldamiseks tähtajad 15.06.2006 ja 01.01.2007.a. Kostja leiab, et hageja on kaotanud õiguse nõuda kostjalt tööde parandamist. Kostja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega, sest hageja ignoreeris kostja ettepanekut kõrvaldada puudused 18.07.2006. 17.01.2007 pretensioonis hageja määras kostjale puuduste kõrvaldamiseks 28.02.2007, kuid töö vastuvõtu aktist nr E-5/07 on näha, et teine ettevõtja oli tööd teinud juba 24.01.2007. Seega hageja on tahtlikult loonud kostjale kohustuste täitmise takistused ja määranud ebamõistliku tähtaja, et kostja ei saaks puuduseid kõrvaldada. Hageja ei ole tõendanud, et tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele ega ole ära näidanud, millistele VÕS § 641 lg 2 punktidele töö ei vastanud. Hageja leppetrahvi nõue on põhjendamatu. Hageja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, sest ei nõudnud tähtaja rikkumise eest leppetrahvi koheselt 1.märtsist 2006.a. Hageja kahjunõue seoses kostja poolt tegemata tööde lõpuleviimisega teise ehitusfirma poolt summas 264 150 krooni on põhjendamatu. Hageja 03.07.2006 kirjaga ütles lepingu alates 17.07.2006 üles. VÕS § 195 lg 2 järgi kostja vabanes seisuga 17.07.2006 tegemata jäänud tööde teostamise kohustusest. Kuna kostjal ei olnud lepingulist kohustust tegemata jäänud tööd lõpule viia, siis ei saanud kostja lepingulist kohustust rikkuda ja tekitada hagejale kahju. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL
12.08.2008 kohtuistungil hageja vähendas oma nõuet kindlustustagatise nõude suuruse osas, taotledes kostjalt välja mõista lepingus ettenähtud 2,5 % tegelikult täidetud lepingumahust 1 881 038 kroonist, s.o. summa 47 025 krooni. Hageja palus hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja kohtuistungil jäi oma vastuväidete juurde, leides, et kostja täitis omapoolseid lepingutingimusi heauskselt, vajadus lepingutähtaegade pikendamiseks tulenes objektiivsetest põhjustest ning kostja ei ole lepingut rikkunud. Lepingut rikkus hageja, kes lõpetas tööde finantseerimise ja ütles lepingu üles. Hageja antud täiendavad tähtajad puuduste parandamiseks ja tööde lõpetamiseks olid näilised, sest tegelikult olid selleks ajaks tööd teise firma poolt tehtud. Hageja on kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi, sest ta ei teatanud leppetrahvi nõudmisest lepingu ülesütlemisel. Kostja arvates hagi on põhjendamatu, tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas kogutud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, kohus leidis, et hagi on osaliselt põhjendatud.
2.Hageja nõue kostja vastu tuleneb töövõtulepingust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 järgi töö peab vastama lepingutingimustele. VÕS § 646 lg 1 järgi juhul, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul,
võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist (VÕS § 646 lg 5). Tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 646 lg 6).
3.Pooltevahelise 26.05.2005 töövõtulepingu nr 13/05/05 (t.l. 4 – 16) punkti 9.1. järgi pidid tööd olema tehtud ajavahemikus 30.05.2005 – 15.oktoober 2005.a., kõik tööd pidid olema lõpetatud hiljemalt 31.0ktoobriks 2005.a. Lepingu hinnaks oli koos käibemaksuga 1 932 840 krooni (punkt 9.2). Lepingu punkti 9.3. kohaselt pidi tööde eest tasumine toimuma etappide kaupa vastavalt töövõtja poolt esitatud ning tellija poolt aktsepteeritud teostatud tööde rahalise vahearve alusel. Lepingu lisaks olevas tööde ajagraafikus ja maksegraafikus määrati kindlaks konkreetsete tööetappide valmimise ja nende eest tasumise tähtajad. Poolte kokkuleppel tähtaegu muudeti ja tööde valmimise uueks lõpptähtajaks määrati 01.03.2006.a. Kuna kostja rikkus tööde tegemise tähtaegu, ütles hageja lepingu üles.
4.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et teostatud tööde eest on hageja tellijana tasunud kostjale viimase poolt esitatud vahearvete aktide alusel kokku 1 881 038 krooni. Kostja leiab, et hageja on jätnud põhjendamatult talle maksmata 91 993 krooni. Kostja ei vaidlustanud lepingu ülesütlemist, kuid leidis, et tal oli õigus tööde tegemine peatada, kuna hageja peatas lepingujärgsed maksed.
5.Vaidlust ei ole selle üle, et hageja tellimusel ehitusekspert K poolt 31.08.2008 koostatud ehitusekspertiisi akti punktis 3 loetletud tööd jäid kostja poolt teostamata. Kostja ei nõustu aga eksperdi pakutud hindadega ja leiab, et tegemata tööde hinnad ei vasta pooltevahelisele lepingule. Tulenevalt V. K ekspertiisiaktist (tl 49 – 51) olid lepingus ettenähtud töödest tegemata tuulekast ja vihmaveesüsteem 100 % ulatuses, maksumusega 71 506 krooni; trepikodade varikatused ja vihmaveesüsteemid 20 % ulatuses, 6726 krooni, sokliosa värvimine 100 %, 8850 krooni ja tasumata CAR kindlustus perioodi 01.01.2006 – 01.03.2006 eest 100 %, 3540 krooni. Töövõtulepingu lisade nr 2 (tl 13) ja nr 5 (tl 14) järgi moodustas tuulekasti ja vihmaveesüsteemi e 5 % viilkatuse ehituse töödest ja hinnast 1 010 000 krooni (millele lisandub käibemaks 18 %). Lepingu lisa nr 8 „Maksegraafik“ on punktidest 5.5 ja 5.13 nähtuvalt on pooled selles osas tööde hinda muutnud ning leppinud kokku hinnas 71 508 krooni (koos käibemaksuga). Sama hind nähtub kostja poolt hagejale 18.07.2006 esitatud lõpparvest )tl 67). Ekspert on aktis tuulekasti ja vihmaveesüsteemi ehitamise hinnaks ilmselt ekslikult märkinud 71 506 krooni. Trepikodade varikatused sisaldusid 285 000 kroonise (ilma km-ta) hinnaga tööde etapis, varikatuste ehituse osakaal töödemahust oli lepingu järgi 10 % ja tööde hind seega 28 500 + 18 % = 33 630 krooni. Kuna varikatuste ehitusest oli tegemata 20 %, kujuneb tegemata tööde maksumuseks varikatuste ehituse osas 6726 krooni, nagu on märgitud ka ekspertiisiaktis. Sokliosa värvimine sisaldus tööetapis maksumusega 75 000 + 18 %, sokliosa värvimistööd moodustasid 5 % tööde mahust, seega lepingu järgi oli sokliosa värvimise hind koos käibemaksuga 8850 krooni, sama märkis ekspert. Eeltoodust nähtuvalt vastavad ekspertiisiaktis toodud tegemata tööde hinnad pooltevahelisele lepingule ning kostja vastupidised väited on alusetud.
6.Kohus nõustub kostja väitega, et V. K poolt koostatud ekspertiisiakt ei ole käsitatav sõltumatu ehitustehnilise ekspertiisi aktina. Hageja kohtuistungil kinnitas, et akti koostanud ekspert K täitis hagejaga sõlmitud lepingu alusel hageja omanikujärelevalve ülesandeid kostja ehitustööde üle ning ekspertiisiakti eest hageja V. K ei tasunud. Samas ei saa üksnes sellest, et akti on koostanud omanikujärelevalve teostaja, järeldada, et aktis märgitu on ebaõige ning akt tõendina ei ole usaldusväärne. Kohus leiab, et aktis on hageja fikseerinud kostja teostatud töödes avastatud puudused ja tegemata tööd, viimase osas on kostja akti aktsepteerinud. Samuti on V. K andnud aktis hinnangu puuduste kõrvaldamise maksumusele akti koostamise ehitushindades. Kuigi kostja esindaja ei viibinud objekti ülevaatuse ja akti koostamise juures, oli kostjal võimalus esitada aktile omapoolseid vastuväited. Kostja on hagejale teatanud, et ta akti ei tunnista, kuid põhjendatud vastuväiteid ei esitanud. Samuti loobus kostja kohtumenetluse käigus taotletud ehitustehnilise ekspertiisi teostamisest. Seega on kostja loobunud puuduste ulatuse ja kõrvaldamise maksumust puudutavate hageja väidete ümberlükkamisest ja oma vastuväidete
tõendamisest. Muude tõendite puudumisel ei ole kohtul alust kahelda ehitusinseneri näidatud hindade õigsuses.
7.Kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue mõista kostjalt välja kostja poolt teostamata tööde lepingus kokkulepitud hinna ja tööd hiljem teostanud ehitusettevõtjale tegelikult makstud hindade vahe. Hagejaga esialgselt sõlmitud lepingu järgi pidid tööd olema teostatud hiljemalt 31.10.2005.a. Nähtuvalt hageja ja OÜ V E poolt 30.12.2006 allkirjastatud objekti üleandmise – vastuvõtmise aktist teostati tuulekastide e ja vihmaveesüsteemide paigaldustööd rohkem kui aasta hiljem. Kostja ise on tunnistanud, et peale hagejaga lepingu sõlmimist seoses ehitusbuumiga hinnad ehitusturul tõusid. Seda tõendab ka hageja ja kostja vahel 2005.a. lõpus sõlmitud kokkulepe, mille käigus lisaks tööde tähtaja pikendamisele 01.märtsini 2006.a., suurendati ka tuulekasti ehituse ja vihmaveesüsteemide paigaldamise tööde hinda. Sellest võib järeldada, et ka kostja ise ei oleks 2006.a. detsembris teinud tuulekasti ehitust ja vihmaveesüsteemi paigaldamist 2005.a. mais lepingu sõlmimise aluseks olnud hinnapakkumises märgitud hindadega. Tegelikult oligi kostja juba tööde käigus hinda suurendanud. Hageja on seisukohal, et kostja on etappide maksumust valesti hinnanud ning viimase etapi tööde kvaliteetseks teostamiseks ei oleks järelejäänud ca 90 000 kroonist piisanud. Seejuures hageja ei arvanud, et oleks kostjale tasunud tegemata tööde eest ette, vaid hageja oli seisukohal, et tasutud on üksnes tegelikult tehtud tööde eest. Lepingus kokkulepitud hinna suurenemist tõendas kaudselt ka peale lepingu ülesütlemist kostja poolt, tööde osaliselt lõpetamata jätmisele vaatamata, hageja vastu hagi esitamine lepingu alusel teostatud tööde eest tasumata 91 993 krooni väljamõistmiseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et 2006.a. detsembris oleks OÜ V E poolt teostatud töid olnud võimalik teha odavama hinna eest. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja nõue kostjaga sõlmitud lepingus kokku lepitud hinna ja teisele töövõtjale kostja poolt tegemata tööde teostamise eest tasutud hinnavahe hüvitamise nõue summas 264 150 krooni on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.Vastuses hagile kostja leidis, et hageja ei ole puuduste olemasolu ja tööde lepingutingimustele mittevastavust tõendanud. Menetluse käigus kostja muutis oma positsiooni, märkides, et hageja on põhjendamatult keeldunud kostja pakkumisest puuduste kõrvaldamiseks, hageja ei vastanud kostja ettepanekutele puuduste kõrvaldamiseks ning hiljem hageja poolt antud tähtajad olid formaalsed, sest tööd olid selleks ajaks juba tehtud. Kostja leiab, et hageja on kaotanud õiguse nõuda puuduste kõrvaldamiseks rahalist hüvitust. 02.10.2007 kohtuistungil nii hageja kui kostja kinnitasid, et enamus V. K aktis nimetatud puudusi ja defekte on siiani kõrvaldamata. Samuti nähtub OÜ V E 30.12.2006 tööde üleandmise aktist (tl 78), et OÜ V E teostas ja andis üle kostja poolt tegemata jäänud tuulekasti ja vihmaveesüsteemi ning 24.01.2007 tööde üleandmise aktiga (tl 79) anti üle sissekäikude varikatuste lõpetamise, tulekindla vahu pööningule paigaldamise, uksele vedru paigaldamise ja otsaseina soojustuse lubjaga katmise tööd kokku maksumuses 27 003 krooni.
9.Õige ei ole kostja väide, et hageja ei ole andnud kostjale reaalset võimalust puuduste kõrvaldamiseks. 22.05.2006 kirjaga (tl 123 – 124) hageja andis kostjale kirjas loetletud puuduste ja defektide kõrvaldamiseks tähtaja 15.06.2006 ning kõikide tööde lõpetamiseks tähtaja 01.07.2006. 18.07.2008. Kostja on kirja kätte saanud, mida tõendab kirja teisel lehel kostja esindaja omakäeline kinnitus „kätte saanud 24.05.2006“ ja allkiri. Samuti on kostja 18.07.2006 hageja lepingu lõpetamise teatele vastanud, et on nõus 22.05.2006 kirjas nimetatud puudused kõrvaldama ning palub esitada tööfrondi 24.juuliks 2006.a. Hageja 07.08.2006 vastusest kostjale (tl 64 – 65) nähtub, et kuna kostja postitas kirja hageja esindaja postkasti, kes viibis sellel ajal puhkusel, sai hageja kostja teate kätte alles 31.07.2006, s.o. pärast 24.07.2006. 01.08.2006 kirjaga (tl 183) hageja andis kostjale uue võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, hoiatades, et kui kostja ei asu töid teostama enne 10.08.2006, võib hageja kasutada seadusest tulenevat õigust töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda kulutuste hüvitamist kostjalt. Kostja esindaja A.Anissimov oma allkirjaga kirjal kinnitab, et on selle kätte saanud 07.08.2006.a. Hageja 17.01.2007 pretensioonist kostjale (tl 77) nähtub, et hageja on eelnevatele lisaks andnud 31.08.2006 kirjaga kostjale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 01.10.2006. 05.12.2006 (tl 76) on hageja taotlenud, et kostja täpsustaks defektide ja puuduste parandamise tähtaega. Tähtkirja
väljastusteatest nähtuvalt on kiri kostjale kätte toimetatud 19.12.2006.a. Kõige eeltooduga on veenvalt tõendatud, et hageja on andnud kostjale piisavalt võimalusi puuduste kõrvaldamiseks, kuid kostja ei ole seda teinud.
10.Hageja soovib kostjalt välja mõista lepingu rikkumisega hagejale tekitatud kahju ulatuses, mida ei kata leppetrahv. Hageja märgib hagiavalduses, et kostja lepingurikkumisest tulenevad hageja kulud seisnevad muu hulgas defektide ja puuduste kõrvaldamiseks tehtavates kulutustes 169 794 krooni. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja on täitnud VÕS § 115 lg-s 2 sätestatud eelduse kohtuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõudmiseks: hageja on määranud kostjale korduvalt kohustuse täitmiseks tähtaegu, tähtajad on möödunud. Hageja on põhjendatult kaotanud huvi kostja poolt kohustuse täitmise vastu. VÕS § 128 lg-tes 1 – 3 sätestatu järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ha saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekkimisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Puudustega töö parandamise vajadus tuleneb otseselt kostja poolt lepinguliste kohustuste rikkumisest. Seega on olemas põhjuslik seos kostja tegevuse või tegevusetuse ja hagejal kahju tekkimise vahel. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui kohustuse rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt töövõtulepingu rikkumine oleks olnud vabandatav. Kohustuse rikkumist vabandava vääramatu jõu olemasolu ei nähtu ka hagi asjaoludest ja asjas kogutud tõenditest.
11.Põhjendatud ei ole hageja nõue kindlustusgarantii (garantii tagatise) tasumiseks 2,5 % ulatuses tegelikult täidetud lepingusummast 1 881 038 krooni, s.o. summas 47 025 krooni,. Töövõtulepingu punkti 10.2. sätestab, et garantiiperioodi tagatiseks on tellija poolt heakskiidetud kindlustusgarantii summas, mis moodustab 2,5 % lepingu hinnast. Kuigi lepingus nimetatakse kindlustusgarantiid, kinnitasid hageja ja kostja kohtuistungil, et mõlemad mõistsid seda kostja ehitusgarantii tagatise andmise kohustusena. Ehitusseaduse (EhS) § 4 lg 1 sätestab ehitusettevõtja garantiikohustuse mõiste järgmiselt: käesoleva seaduse tähenduses on garantii ehitusettevõtja poolt võetud kohustus tagada, et tema tehtud ehitustöö vastab lepingu tingimustele ning ehitustöö tulemusena ehitatud ehitisel või selle osal säilivad määratud aja jooksul sihipärase kasutamise ja hooldamise korral ehitise või selle osa kasutamiseks vajalikud ohutuse ja kasutamise omadused ning kvaliteet
12.Kohus leiab, et garantiiperioodi tagatise näol ei ole tegemist kostja kohustusena maksta garantiitagatis välja summana. Pooltevahelisest töövõtulepingust ega seadusest ei tulene hageja õigust nõuda ega kostja kohustust tasuda garantiiperioodi tagatissumma hagejale. Töövõtulepingu punktist 10.4 tuleneb hoopiski töövõtja kohustus oma kulul parandada kõik garantiiaja jooksul ilmnevad defektid, tegemata jätmised ja muud puudused. Eeltoodu alusel on põhjendamatu hageja seisukoht, et kostjal on lepingust tulenev kohustus tasuda garantii tagatis hageja arvele ning hageja garantiiperioodi lõppemise järel tagastab kostjale kogu summa või osa, mis jääb järele garantiiperioodil ilmnenud puuduste kõrvaldamise järel.
13.VÕS § 155 lg 4 p 2 järgi garantii andja garantiist tulenev kohustus lõpeb, kui möödub tähtaeg, milleks garantii on välja antud. Tulenevalt EhS § 4 lg-st 2 on garantii kestus vähemalt kaks aastat ehitamise lõppemise päevast arvates, seejuures ehitamise lõppemise päeva määravad ehitusettevõtja ja ehitise või valmiva ehitise omanik (edaspidi ehitise omanik) omavahelises lepingus. Töövõtulepingu punktis 10.1. on pooled kokku leppinud, et töövõtja poolne garantii tööle algab kohe peale kõigi lepinguga ette nähtud ja seotud tööde vastuvõtmist tellija poolt ja lõpeb peale 2 aastat. Kuna kõik tööd ei ole lõpetatud, hageja on lepingu üles öelnud ja loobunud
kostjalt lepinguliste kohustuste edasise täitmise nõudmisest ning seetõttu ei ole võimalik ka kõiki töid üle anda, ei ole kostjal kohtu hinnangul tekkinud garantiikohustust. Lepingu ülesütlemise järel vabanevad pooled lepingu edasise täitmise kohustusest. Lepingu ülesütlemise hetkeks ei olnud kostjal ehituse töövõtust tulenevat garantiikohustust tekkinud. Seega kostja vabanes alates 17.07.2006 nii tööde lõpetamise, kui ka töödele garantii andmise kohustusest. Garantiikohustuse täitmise asemel on hagejal võimalik esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõudeid ja seda on hageja ka teinud: otsuses eespool on kohus tuvastanud, et hagejal on kostja vastu põhjendatud kahjuhüvitise nõue kostja poolt tehtud töödes ilmnenud puuduste tõttu. Kohus leiab, et isegi juhul, kui lugeda, et kostjal tekkis garantiikohustus enne lepingu ülesütlemist teostatud ja hagejale üle antud tööetappide suhtes, tuleb garantiiperioodi algust arvestada lepingu ülesütlemise päevast 17.juulist 2006.a. Seega on garantiiperiood otsuse tegemise ajaks möödunud. Garantiiperioodi jooksul ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tagatise nõudmine tagantjärele pärast garantiiperioodi lõppu sõltuvalt lepinguhinnast ei ole põhjendatud, sest hageja saab siis nõuda konkreetsete puuduste kõrvaldamist ja/või nende kõrvaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamist.
14.Eeltoodu alusel sisaldub hageja nõue garantiitagatise summa tasumiseks juba puuduste kõrvaldamise kuludes. Hageja nõuet tuleb vastavalt vähendada. Hageja arvestuste kohaselt on tal nõue kostja vastu 482 265 krooni, kuid hageja taotleb kostjalt välja mõista leppetrahvi 215 000 krooni ning hagejale tekkinud kahju lepptrahvi ületavas osas summas 267 265 krooni, kuid leppetrahvi ja kahjuhüvitist kokku mitte rohkem, kui 480 000 krooni. Kuna garantiitagatise summa 47 025 krooni võrra tuleb kahjunõude suurust vähendada, jääb hageja kogunõudeks 215 000 + (267 265 – 47 025) = 435 240 krooni.
15.Hageja taotleb kostjalt välja mõista leppetrahvi lepingu tähtaja rikkumise eest. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata (VÕS § 161 lg 1). Töövõtulepingu punkti 9.8 sätestab tellija õiguse nõuda töövõtjalt lepingu lõpptähtaja ületamisel leppetrahvi 5000 krooni iga päeva eest. Hageja leiab, et kostja oli viivituses tööde valmimiseks kokku lepitud 01.märtsist 2006 kuni lepingu ülesütlemiseni 17.07.2006, s.o. 137 päeva. Leppetrahvi on hagejal õigus seega nõuda summas 685 000 krooni. Hageja siiski vähendab oma nõuet ja taotleb kostjalt välja mõista leppetrahvi 215 000 krooni ulatuses. Kohus leiab, et arvestades lepinguhinda, on hageja nõutav leppetrahvi summa mõistlik.
16.Kostja vaidleb leppetrahvi nõudele vastu. Kostja arvates oli tal lepingu punkti 7.3. alusel õigus tööd peatada ja ta ei vastuta lepingu tähtaja rikkumise eest. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja jättis kostja poolt teostatud tööd põhjendamatult vastu võtmata ja nende eest tasumata, mistõttu tähtaja rikkumise põhjustas hageja ise. Lepingu muudetud lõpptähtaeg oli 01.03.2006.a. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja töötas objektil viimati 15.03.2006.a. Seega katkestas kostja tööd alles peale kokkulepitud lõpptähtaega ning tööde tähtaegselt tegemata jätmine ei saanud olla tingitud tööde peatamisest hageja poolse lepingurikkumise tõttu.
17.Samuti ei ole kostja konkreetselt ära näidanud, milliste tööde eest on hageja jätnud tasumata. Kohus leiab, et kostja vastuväited on põhjendamata ja paljasõnalised. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et kostja on hagejalt nõudnud tasumata arvete maksmist ja teatanud tööde peatamisest. Lepingu punkti 9.3. kohaselt pidi tööde eest tasumine toimuma etappide kaupa vastavalt töövõtja poolt esitatud ning tellija poolt aktsepteeritud teostatud tööde rahalise vahearve alusel. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et teostatud tööde eest on hageja tellijana tasunud kostjale viimase poolt esitatud vahearvete aktide alusel kokku 1 881 038 krooni. Seega esialgsest lepinguhinnast on hagejal kostjale tasumata 51 802 krooni. V. K akti järgi ületab kostja poolt tegemata tööde maksumus selle summa pea kahekordselt. Võttes arvesse, et hageja oli ca 90 % lepinguhinnast kostjale tasunud, asub kohus seisukohale, et isegi juhul, kui hageja jättis mõne arve kostjale põhjendamatult tasumata, ei saanud olla tegemist sellise lepingurikkumisega, mis õigustaks
kostja poolt vastumeetmena tööde peatamist. Kohtuistungil kostja kinnitas, et ei nõudnud hagejalt arve tasumist ega soovinud ka lepingut üles öelda, vaid lootis, et kostja lõpuks arve tasub. See tõendab kohtu hinnangul seda, et ka kostja enda arvates ei olnud arve tasumata jätmisel tegemist olulise lepingurikkumisega.
18.12.08.2008 istungil kostja suutis hagejapoolse lepingurikkumisena nimetada üksnes CAR kindlustuse hageja poolt tasumata jätmist, kuigi uue maksegraafiku koostamisel oli hageja võtnud endale kohustuse tasuda 3540 krooni CAR kindlustuse eest 10.jaanuariks 2006.a. kostja esialgsele hagile lisatud kindlustuspoliisist (tl 26) nähtuvalt CAR kindlustuse näol on tegemist ehituse töövõtja kõikide riskide kindlustamisega. Töövõtulepingu punktis 6.21 leppisid pooled kokku, et töövõtja (kostja) sõlmib objekti CAR-kindlustuslepingu tellija (hageja) kasuks. Seega oli kindlustuslepingu sõlmimine kostja kohustus ning kindlustuse eesmärk oli just kostja riskide maandamine, st kindlustuslepingu sõlmimine oli eelkõige kostja enda huvides. Asjaolu, et pooled olid leppinud kokku, et hageja hüvitab kostjale tasutud kindlustusmakse ning hageja töövõtulepingu tähtaja pikendamisel CAR-kindlustuse pikendamiseks vajalikku kindlustusmakset ei tasunud, ei andnud kostjale töövõtjana alust lepingu punkti 7.3. alusel lepingu täitmist katkestada ja täitmise tähtaegu järgimata jätta. Kindlustusmakse tasumata jätmine ei ole samastatav teostatud tööde eest tasumata jätmisena, kuigi CAR kindlustuse maksumus sisaldus lepingu lisaks olevas kostja 18.04.2005 hinnapakkumises. Kostja kindlustuslepingut selle esialgse tähtaja möödumisel ei uuendanud, mistõttu ei olnud tal alust nõuda hagejalt ka kindlustusmakse hüvitamist. Kuna kindlustusvõtja oli kostja ning kindlustuslepingu sõlmimine oli kostja kohustus, ei tulene töövõtulepingust ega selle lisadest kostjale õigust nõuda, et hageja tasub kostja eest kindlustusmakse vahetult kindlustusandjale. Samuti ei takistanud kindlustuslepingu puudumine tööde teostamist.
19.Samuti ei õigusta tähtaja rikkumist lisatööde kooskõlastamata või nende eest tasumata jätmine. Töövõtulepingu punkti 9.6. kohaselt tuli listööde kulud eelnevalt tellijaga (hagejaga) kooskõlastada ning lisatööde eest tasumine pidi toimuma koos viimase maksega. Hagejal ei olnud kohustust aktsepteerida lisakulutusi tagantjärele. Asjaolu, et hageja juhatus kooskõlastas lisatööde kulud alles 22.05.2006, ei tõenda kohtu hinnangule seda, et lisatööde tõttu pikenes tööde valmimise tähtaeg. Kostja ei ole esile toonud, et enne lisatööde tegemist ei oleks olnud võimalik teostada lepingus esialgselt kokkulepitud töid, mis lepingu ülesütlemise seisuga jäidki kostja poolt tegemata.
20.Ka olukord ehitusturul ja ehitustööde mahu kasv ei õigusta tähtaja rikkumist. Kostja pidi töövõtu mahtu ja ajakava planeerides võtma arvesse kõiki tööde teostamist mõjutavaid asjaolusid ning kannab professionaalse ettevõtjana sellega seotud riske. Kohus on seisukohal, et üldised muutused ehitusturul, sh võimalike klientide hulga suurenemine ja hindade tõus, ei õigusta varem sõlmitud lepingute täitmata jätmist.
21.Lisatööde maksumus oli kokku 28 063 krooni, see moodustab lepingumahust 1,45 %. Lepingu punkti 9.7. kohaselt tööde mahu suurenemine kuni 2% ulatuses ei anna õigust tööde tähtaegade muutmiseks. Seega ei ole õige kostja väide, et kostjal oli lisatööde tegemise vajaduse tõttu õigus nõuda lepingutähtaja pikendamist. Lisaks eelnevale kohus leiab, et kuna leping öeldi muu hulgas üles kostja poolt lepingutähtaegade rikkumise tõttu ning kostja lepingu ülesütlemist ei vaidlustanud, ei saa kostja tugineda vastuväidetele, et ta tähtaegadest mittekinnipidamise osas lepingurikkumise eest ei vastuta.
22.Põhjendamata ja alusetu on kostja väide, et hageja on kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi, kuna ta ei ole seda teinud mõistliku aja jooksul pärast lepingurikkumisest teadasaamist. Kohus leiab, et käesolevas asjas on 4 kuud leppetrahvi nõude esitamiseks mõistlik aeg. Tööde valmimise lõpptähtaeg saabus ja kostja poolt lepingutähtaja rikkumine sai hagejale selgeks 01.03.2006. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 sätestab kohustuse toimida oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel heas usus. Hageja, kasutades oma tsiviilõigusi heauskselt, andis kostjale korduvalt täiendavaid tähtaegu lepingukohustuste täitmiseks. Kostja omakorda andis lubadusi puudused kõrvaldada. Kui kostja seda siiski ei teinud, võttis KÜ
üldkoosolek 29.06.2006 vastu otsuse leping kostjaga üles öelda. Samas lepingu ülesütlemise teates 03.07.2006 on hageja kostjale teatanud leppetrahvi nõudmisest, märkides, et valmistab ette dokumente trahvi määramiseks vastavalt lepingule. Nendel asjaoludel ei saanud lepingutähtaja rikkumisest möödunud nelja kuu jooksul kostjal tekkida arusaama, et hageja on lepingus sätestatud leppetrahvi nõudmise õigusest loobunud. Kohtu hinnangul on VÕS § 159 lg-s 2 sätestatud leppetrahvi nõudeõiguse kaotamise vältimiseks piisav, kui kahjustatud isik informeerib teist lepingupoolt trahvinõude esitamise kavatsusest, konkreetset trahvisummat ära näitamata. Seega on hageja leppetrahvi nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab hagi osaliselt summas 435 240 krooni.
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel ning võttes arvesse hagi rahuldamise asjaolusid ja ulatust, jaotab kohus menetluskulud järgmiselt: hageja KÜ menetluskulud jäävad 90 % ulatuses kostja OÜ V kanda ning 10 % ulatuses hageja enda kanda. OÜ V menetluskulud jäävad täies ulatuses tema enda kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel võtta arvesse, et KÜ hagi on esialgu esitatud vastuhagina OÜ V hagile. Viimane loobus oma hagist ning 04.03.2008 menetluse lõpetamise määruses määras kohus kindlaks nii OÜ V hagi menetlemisega seotud menetluskulude jaotuse poolte vahel, kui ka rahalise suuruse.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.