Raund Ehitus OÜ hagi Neoteric OÜ vastu põhivõlgnevuse 540 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 287,01 euro ja lisanduva viivise nõudes Hagihind 925,56 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
Menetlusosalised
Hageja:
Raund Ehitus OÜ (registrikood 11480428, asukoht: Tartu põik 2d, Jõhvi)
2.Välja mõista Neoteric OÜ-lt Raund Ehitus OÜ kasuks põhivõlgnevus 40 (nelikümmend) eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 18.07.2017. a kuni 28.12.2022. a 39 (kolmkümmend üheksa) eurot 80 senti ja viivis põhinõudelt (40 eurolt) alates 29.12.2022. a kuni põhinõude tasumiseni 0,05% päevas.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
HAGIAVALDUS
1.Raund Ehitus OÜ esitas Viru Maakohtule hagi Neoteric OÜ vastu põhivõlgnevuse 500 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 287,01 euro ja lisanduva viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.03.2017. a töövõtulepingu, mille järgi töövõtja (hageja) teostas ehitustöid objektil xxx (xxx maja). Tööde maksumuseks oli määratud 8 300 eurot. Teostatud tööde eest esitas hageja kostjale 03.07.2017. a arve summas 8 300 eurot, millest kostja jättis tasumata 540 eurot.
KOSTJA VASTUS
3.Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud.
4.Vastuväidete kohaselt:
4.1.Hageja ei ole tõendanud tema väidetava nõude sissenõutavust ja sel põhjusel vaidleb kostja nõudele täies ulatuses vastu. Hageja peab tõendama arvel näidatud tööde üleandmist (lepingu
punktid 4.1 ja 4.3, VÕS § 637 lg 4 ja § 82 lg 7), sest ainuüksi arve esitamine ei muuda hageja nõudeid sissenõutavaks.
4.2.Hageja viivisenõue on arusaamatu ja tõendamata. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,05% päevas lepingu punkti 5.3 alusel. Lepingu punkt 5.3 ei sätesta hageja õigust nõuda viivist 0,05% päevas, vaid kostja õigust nõuda hagejalt hüvitist 0,05% lepingu summast iga viivitatud päeva eest lepingu punktis 2.2 loetletud tööde teostamisega viivitamisel.
HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE
5.Hageja esitas vastuse kostja vastusele.
5.1.Hageja poolt tehtud tööde vastuvõtmist on kostja kinnitanud oma tegevusega – lepingu alusel esitatud arvete tasumisega. Lepingulised kohustused täideti 2017. aasta septembriks. Kui hageja oleks jätnud tööd kostja arvates mittenõuetekohaselt üle andmata, siis ei oleks kostja tasunud 7 800 eurot ning oleks esitanud mõistliku aja jooksul pretensiooni, mida aga tehtud ei ole.
5.2.Viiviste osas täpsustas hageja, et arvestab sissenõutavaks muutunud viivist arvestusega 0,022% päevas (kokku sissenõutavaks muutunud viivise summas on 127,56 eurot).
KOSTJA SEISUKOHT JA TASAARVESTUSAVALDUS
6.Kostja ei nõustu hageja käsitlusega, et kostja on kinnitanud tööde vastuvõtmist arvete tasumisega. Tööde vastuvõtmise eelduseks oli üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamine. Arve nr 0307/17 tasuti üksnes seetõttu, et kostja usaldas hagejat ja tasus arve osaliselt enne, kui hageja täidab oma lepingulised kohustused.
7.Hageja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. 13.11.2017. a esitas kostja hagejale tasaarvestusavalduse, millest nähtub, et hageja tegemata tööde maht on 2 954,40 eurot ja hageja tegevuse tõttu peatellijalt kostjale esitatud leppetrahvide summa on 2 739,60 eurot. Kahju hüvitamise nõudena on kostja hagejale esitanud 29.05.2017. a e-kirjaga arved 103 ja 104, milliseid hageja ei ole tasunud.
8.Kostja esitas menetlusliku tasaarvestusavalduse (VÕS § 197 lg 1). xxx peatellija xx xxx OÜ on kostjale esitanud leppetrahvi nõude 500 eurot, mis on kostja hinnangul käsitletav hageja poolt põhjustatud varalise kahjuna töövõtulepingu mittekohase täitmise tõttu.
MENETLUSE KÄIK
9.Viru Maakohtu 29.07.2021. a otsusega hagi rahuldati.
10.Tartu Ringkonnakohtu 10.01.2022. a otsusega maakohtu otsus tühistati ja asi saadeti maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus lahendab asja lihtmenetluses (TsMS § 405).
12.Töövõtulepingu järgi oli tööde lõpetamise päev 19.09.2017. a. Käesolevas asjas ei ole pooled kohtule esitanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (lepingu punkt 4). VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kohus nõustub hagejaga selles, et kuna kostja on hagejale tasumiseks esitatud töövõtu hinnast 8 300 eurot tasunud 7 760 eurot (tasumata summa on 540 eurot), on mõistlik eeldada, et tööd on lõpetatud ja vastu võetud, vaatamata sellele, et pooled ei ole vormistanud tööde üleandmisevastuvõtmise akti.
13.Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab kostja arvestama, et need asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (mh selle kasutamise eeldusi), peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma. Kostja ei ole selgitanud, millised tööd jäid hagejal tegemata või millised tööd olid tehtud puudustega, samuti ei ole kostja andnud hagejale täiendavat tähtaega töös puuduste kõrvaldamiseks ega tõendanud ka seda, et tellis puuduoleva töö või puuduste kõrvaldamise teiselt äriühingult ja tasus selle eest.
14.Kostja on hagejale esitanud tasaarvestusavalduse, millest nähtub, et hageja tegemata tööde maht on 2 925,4 eurot ja hageja tegevuse tõttu peatellijalt kostjale esitatud leppetrahvide summa on 2 739,6 eurot. Kahju hüvitamise nõudena on kostja hagejale esitanud 29.05.2017. a e-kirjaga arved 103 ja 104, mistõttu kostja on seisukohal, et avalduse ja arve nr 1041 esitamise fakt lükkab ümber hageja väiteid selle kohta, et ta on hagi esemeks olevad tööd teostanud ja kostjale üle andnud. Kohus leiab, et tasaarvestusavalduse esitamisega on hageja nõue kostja vastu lõppenud. VÕS § 186 p 2 kohaselt võlasuhe lõpeb tasaarvestusega. Töövõtulepingu nr 02/0317 punkt 6.2 sätestab, et vastutust ehitusplatsil ohutustehnikareeglite järgimise eest kannab töövõtja ehk hageja. Punkt 6.3 kohaselt pärast tööde lõppu töövõtja on kohustatud korrastama tööde teostamise koha. Hageja on nimetatud kohustusi rikkunud, mille tagajärjel on xxx objekti peatellija xxx OÜ esitanud kostjale leppetrahvi summas kokku 500 eurot (hageja põhinõue on 540 eurot), mis on käsitletav hageja poolt põhjustatud varalise kahjuna (VÕS § 115 lg 1) töövõtulepingu nr 02/0317 mittekohase täitmise tõttu. Vastav kahju hüvitamise nõue on hagejale esitatud. Kahju hüvitamise eeldused on käesoleval juhul täidetud: hageja on kohustust rikkunud, kostjal on tekkinud kahju, hageja poolse rikkumise ja kahju tekkimise tagajärjel esineb põhjuslik seos. Seega on hageja nõue kostja vastu seoses kahju hüvitamise tasaarvestuse esitamisega 500 euro ulatuses lõppenud ning hagi kuulub rahuldamisele põhinõude osas summas 40 eurot.
15.Seoses põhinõude osalise rahuldamisega on osaliselt põhjendatud hageja viivisenõue. Sissenõutavaks muutunud viivise summa on kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga 39,80 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
16.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.
17.Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.