Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud jäävad kehtima (PankrS § 31 lg 5).

Kui H.A. ja A.S. ei täida vande andmise kohustust, võib kohus neid trahvida või kohaldada sundtoomist või aresti (PankrS § 89 lg 1 p 1, 3, 4, § 3 lg 2, TsMS § 200 lg 2).

Avaldada pankrotiotsuse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS 33 lg 1).

Määrata ajutise pankrotihalduri Einar Vallandi tasuks 12350 (kaksteist tuhat kolmsada viiskümmend) krooni ja vajalike kulutuste hüvitamiseks 3460.95 (kolm tuhat nelisada kuuskümmend krooni ja 95 senti) krooni, mis välja mõista D. OÜ pankrotivarast.

10.Edastada kohtuotsuse ärakiri Tartu Maakohtu registriosakonnale ning toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Otsuse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1, PankrS § 32). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

MENETLUSE KÄIK

OÜ pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

I Võlgniku üldandmed Võlgniku asutasid 1993. a juunis A.S., A.S. , L.A. ja H.A. aktsiaseltsi D. nime all. Võlgnik registreeriti ettevõtteregistris 08.07.1993. Asutamisest kuni 27.09.2007 jagunesid võlgniku aktsiad (hiljem osad) kõigi aktsionäride (osanike) vahel võrdselt - igaühel oli 25% suurune osalus. 18.04.1996 kujundati võlgnik ümber osaühinguks D. ning kanti 23.07.1996. a äriregistrisse. 27.09.2007 müüsid teised osanikud oma osad H.A.. Kõik aktsionärid (hiljem osanikud) kuulusid asutamisest kuni osade müümiseni ka juhatusse. Alates 27.09.2007 kuulub juhatusse üksnes ainuosanik H.A.. Võlgnik tegeles asutamisest kuni 2006. a detsembrini Tartu linnas kummidetailide kooste ja kvaliteedikontrolliga, kaablikomplektide kooste ning peenmehaanikaga (metall-, plastmass- ja kummidetailide töötlemisega). Võlgnik ei tootnud lõpp-produkte, vaid importis pooltooteid ning eksportis võlgniku ettevõttes lisandväärtuse saanud pooltooteid. Töötajaid oli 30 – 35. Valdav

osa toodangust eksporditi Rootsi Kuningriiki kas võlgniku poolt otse või läbi kohaliku tellija (AS T). 2006. detsembris asutas võlgnik tütarettevõtja OÜ D. Tootmine, mis registreeriti äriregistris 27.12.2006. 01.01.2007 võttis OÜ D. Tootmine üle kõik võlgniku töölepingud. Alates 2007. jaanuarist ei ole võlgnik ise midagi tootnud ega toodangut müünud. Alates 2007. a jaanuarist kuni OÜ D. Tootmine pankrotistumiseni 2008. a märtsis täitis võlgnik oma tütarettevõtja ning kolmandate isikute vahelise puhvri rolli, või nagu võlgnik ise oma 2006. a majandusaasta tegevusaruandes märkis – OÜ D. 2007. a prioriteediks on toetada osaühingut D. Tootmine käivitamisel. 2001. aastal ostis võlgnik Staadioni 77 asuva kahekorruselise kapitaalremonti vajava tootmishoone, milles alustas tegevust 2002. aastal. 2006. a juunis müüs võlgnik Staadioni 77 asuva kinnistu ning jätkas kuni 2006. a lõpuni tegevust samades ruumides üürilepingu alusel. Võlgniku tütarettevõtja tegutses Staadioni 77 ruumides 2007. a jaanuarist kuni Põhja pst 12 ruumidesse kolimiseni. 2007. a veebruaris üürisid nii võlgnik kui tema tütarettevõtja OÜ-lt V. Tartus Põhja pst 12 asuvad kapitaalremonti vajavad ruumid. Sel ajal ei vajanud neid ruume enam võlgnik, vaid tootmisega tegelev tütarettevõtja. Esimestel kuudel tegeles võlgniku tütarettevõtja ruumide remontimisega, ruume sai kasutama hakata alles 2007. a suvel. Põhja pst 12 ruumide üürileping lõpetati võlgnevuse tõttu 2008. a veebruaris. Sel ajal lõppes ka võlgniku tütarettevõtja tegevus. Käesoleval ajal töötajad võlgnikul puuduvad. Pärast tütarettevõtja tegevuse lõppemist on võlgnik teinud kulutusi mootorikütusele, telefonikõnedele ning raamatupidamisteenusele. Pankrotimenetluse algatamise hetke seisuga on võlgnik kogu oma raha välja laenanud ning oma kulusid on katnud L.A. saadud laenu arvel. Halduri arvates ei suutnud võlgniku juhtkond piisavalt selgelt lahus hoida võlgniku ning tema tütarettevõtja tegevust, mistõttu ei pruugi raamatupidamises kajastatud teave olla vastavuses faktiliste õigussuhetega (ehk raamatupidamine ei pruugi olla sisuliselt õige). 2007. – 2008. aasta raamatupidamisarvestus ei ole päris tavapärane, tingituna võlgniku tegevuse eripärast nendel aastatel - võlgnik tegutses alates 2007. a jaanuarikuust pigem oma tütarettevõtja toetajana ega arendanud iseseisvat majandustegevust. Jääb mulje, et see roll oli võõras ja ülejõu käiv ka võlgniku juhtkonnale. 2007. ja 2008. aasta raamatupidamisaruannetes kajastub võlgniku kuluna üksnes osa võlgnikule esitatud ostuarvetest ning müügituluna (käibena) üksnes osa võlgniku väljastatud müügiarvetest. Erinevad isikud esitasid võlgnikule arveid erinevate teenuste eest ning võlgnik esitas täpselt samas mahus arved oma tütarettevõtjale, kajastamata ostuarveid oma kuluna ning tütarettevõtjale esitatud müügiarveid oma tuluna. Asjaolust, et võlgnik jättis talle esitatud, kuid kuluna kajastamata arved maksmata, ei teinud võlgnik millegipärast järeldust, et tasumata arveid võiks kajastada raamatupidamises oma kohustusena arve esitaja(te) ees. II Võlgniku vara Seisuga 30.06.2008 koostatud raamatupidamisbilansi kohaselt on võlgniku vara väärtus 4 184 978,73 krooni, sh väljastatud laenud kokku ca 3, 9 miljonit krooni, sularaha kassas 75 krooni, rahalised vahendid pangas 1091.43 krooni; 100 %-line osalus OÜ-s D. Tootmine 40 000 krooni. Kahe mootorsõiduki väärtuseks on märgitud 0 krooni. Ajutise pankrotimenetluse ajal on arvelduskontole tagastatud maksu ettemaks summas 3775 krooni. Võlgnik andis suurema osa oma kinnistu müügist saadud rahast laenuna oma lähikondsetele. OÜ S tunnistab võlgnevust summas 447 000 krooni ning märgib, et kokkuleppel H A tuleb laen tagastada 30.09.2011. Vajadusel peab võimalikuks tasuda võla 31.12.2008. Mingit garantiid, et raha tegelikult laekub, ei ole. OÜ S ei ole veel koostanud 2007. a majandusaasta aruannet. Krediidiinfo andmetel oli OÜ-l S seisuga 05.08.2008 Maksu- ja Tolliameti ees põhimaksu võlgnevus 10 107 krooni ning sideettevõtte ees võlgnevus 1001 – 5000 krooni. OÜ A tunnistab võlgnevust summas 1 392 500 krooni. Tõenäoliselt on OÜ A. teinud vastastikuste nõuete osas tasaarvestuse, kuid vastavat kirjalikku teatist tasaarvestuse avalduse kohta haldur näinud ei ole. OÜ A. väidab, et kokkuleppel Hillar Adusoniga tuleb laen tagastada

30.09.2011. Vajadusel peab võimalikuks tasuda võla 31.12.2008. Mingit garantiid, et raha tegelikult laekub, ei ole. Halduri andmetel on OÜ-le A. antud laen seotud kinnisvaraarendusega stiilis “elurajoon põllule”, mida tänast turusituatsiooni silmas pidades võib pidada pigem ebaõnnestunud rahapaigutuseks. Ka soetatud kinnistu ei kuulu mitte OÜ-le A, vaid I.M.. OÜ A. ei ole veel koostanud 2007. a majandusaasta aruannet. Krediidiinfo andmetel oli OÜ-l A. seisuga 03.08.2008 Maksu- ja Tolliameti ees põhimaksu võlgnevus 1 730 130 krooni. A.S. on omavahelises vestluses nimetanud tema vastu suunatud nõuet kaheldavaks seoses sellega, et tema olevat teinud OÜ D. huvides kulutusi, mida talle ei ole hüvitatud. Samas on ta siiski avaldanud valmisolekut tasuda OÜ D. raamatupidamisarvestuses kajastatud võlasumma, 28 551 krooni 31.12.2008. OÜ D. Tootmine pankrotihalduri kinnitusel ei ole OÜ D. esitanud OÜ D. pankrotimenetluses nõudeavaldust. Isegi kui ta oleks nõude esitanud, oleks vähetõenäoline, et OÜ D. Tootmine (pankrotis) seda nõuet mingiski osas rahuldaks. OÜ D. Tootmine olemasoleva materiaalse vara müügist saadav raha võimaldab heal juhul katta pankrotimenetluse läbiviimise kulusid, mitte rahuldada võlausaldajate nõudeid. OÜ D. Tootmine (pankrotis) osal puudub väärtus. Võlgnikule kuuluva kahe liiklusvahendi väärtus kokku ilmselt ei ületa 150 000 krooni. Samas võib nende müügist saadav tulu olla väiksem, sest hetkel on turg kasutatud autodest küllastunud ning üldise ebasoodsa majandusliku olukorra tõttu on ostuhuvi väike. Seega võib võlgniku vara väärtus olla umbes 2 miljonit krooni, kuid võlgnikul ei ole hetkel likviidset vara, mille arvel ta saaks täita enesele võetud kohustused. Et võlgniku vara koosneb peamiselt tagatiseta nõuetest, siis vara tegelik väärtus sõltub sellest, kas laenusaajad on saadud laenu kasutanud mõistlikult ning püsivad maksejõulistena kuni laenu tagasimaksmiseni. III Võlgniku võlad Seisuga 30.06.2008 on võlgniku raamatupidamises kajastatud kohustuste summa 1 970 512,39 krooni. Pankrotiavalduse esitanud OÜ V. i ees olevat kohustust raamatupidamine ei kajasta. Võlg L.A. ees 7100 krooni on tekkinud laenudest, mille L.A. on andnud 2008. a mais ja juunis selleks, et katta OÜ D. jooksvaid kulusid. Sõlmitud laenulepingute kohaselt on laenud intressita ning tagasimaksmise tähtaega kindlaksmääramata. OÜ A. kohustus 1 707 500 krooni tuleb lugeda seoses tasaarvestusega täidetuks. OÜ D. Tootmine nõude rahuldamiseks ei ole tarvis raha, vaid piisab sellest, kui OÜ D. esitab nõudeavalduse OÜ D. Tootmine pankrotimenetluses ning taotleb vastastikuste nõuete tasaarvestamist vastavalt PankrS § 99 sätestatule. Võlad OÜ Audlin ja AS-i EMT ees kokku 7039 krooni on võlgniku juhatuse liikme poolt tasutud. Algselt OÜ-le V. kuulunud nõude omandanud OÜ P. peab oma nõude suuruseks 466 299,68 krooni. Kahtlemata saab vaielda selle üle, kas sellises summas nõue on põhjendatud või mitte. OÜ V. sõlmis 23.02.2007 samade ruumide üürilepingud nii OÜ-ga D. kui ka OÜ-ga D. Tootmine. Vastavalt lepingu p-le 4.3. kohustus üürnik kooskõlastama kõik üüritud ruumides tehtavad ümberehitused ja parendused eelnevalt üürileandjaga. Haldur ei ole näinud tõendeid, mis kinnitaks, et OÜ D. või OÜ D. Tootmine oleks Põhja pst 12 ruumides tehtud parendused kooskõlastanud OÜ-ga V. VÕS § 286 lg 2 kohaselt saab üürnik (OÜ D. või OÜ D. Tootmine) nõuda OÜ-lt V. kulutuste hüvitamist vastavalt käsundita asjaajamise kohta sätestatule (VÕS 51. peatükk). Juhul kui võlgnik või tema tütarettevõtja suudab tõendada, et OÜ V. kuuluvates ruumides tehtud parendused on OÜ V. huvides, võiks VÕS § 1018 lg 1 p 2 ja VÕS § 1023 tuginedes püüda OÜ V. nõuet vaidlustada, väites, et üürnikul on vähemalt sama suur vastunõue. Kuna hetkel teadaolevatel andmetel tegi parendused valdavas osas OÜ D. Tootmine, siis juhul kui asuda seisukohale, et üürilepingust tulenev üüri ja muude kulutuste tasumise kohustus on

OÜ-l D. , peaks OÜ D. vastuväite esitamiseks esmalt omandama hetkel OÜ-le D. Tootmine kuuluva nõude. IV Hinnang võlgniku varalisele seisundile Võlgniku praegune finantsseisund on tekkinud juhatuse eeldatavalt teadlike valikute tagajärjel ning sellel seisundil puudub seos võlgniku tavapärase majandustegevusega. Haldur ei saa kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samas ei kajasta võlgniku raamatupidamine OÜ V. ja OÜ P. (OÜ V) nõudeid ning on selge, et võlgnik hetkel neid nõudeid rahuldada ei suuda. Seda suutmatust saab nimetada ajutiseks vaid juhul, kui võlgniku deebitorid on piisavalt maksevõimelised. Deebitoride poolt majandusaasta aruande koostamata jätmine ning nende kohta Krediidiinfo andmebaasis kajastuvad maksehäired tekitavad ses suhtes kahtlusi. Võlgniku pankroti väljakuulutamist võib olulisel määral mõjutada see, kas A.S. ise ning temaga seotud äriühingud pakuvad võlgniku võlausaldajatele lähiajal konstruktiivseid lahendusi või mitte. Kui kohus leiab, et võlgniku pankroti väljakuulutamine on otstarbekas, on võimalik esitada varalisi nõudeid pankrotivara suurendamiseks. Pankroti väljakuulutamise korral peaks võlgniku varast piisama pankrotimenetluse kulude katmiseks. V Arvamus võlgniku makseraskuste põhjuste kohta Võlgniku juhataja H.A. seletuse kohaselt loobus võlgnik oma tavapärasest tegevusest seetõttu, et kuigi võlgniku kulutused tööjõule, transpordile ja muule suurenesid pidevalt, ei olnud võlgniku tellijad nõus maksma võlgnikule varasemast kõrgemat hinda. Seetõttu kahanes võlgniku kasumimarginaal piirini, millest alates olnuks tegevuse jätkamine kahjulik. Võlgniku endise juhatuse liikme A.S. ’i seletuse kohaselt loodi võlgniku tütarettevõte selleks, et müüa see töötava tootmisüksusena võlgniku peamistele tellijatele, ilma et peaks samal ajal loovutama võlgniku poolt aastate jooksul loodud väärtust (jaotamata kasum, aastatega väärtuslikuks muutunud kinnistu). Müügiplaan ei õnnestunud ning võlgniku tütarettevõtja muutus maksejõuetuks. Haldur leiab, et võlgniku makseraskused ei ole tema korralise majandustegevuse ebaõnnestumise tagajärg, vaid on tingitud võlgniku juhtkonna poolt aastatel 2006 – 2007 tehtud võlgniku jaoks ebasoodsatest valikutest. Võlgnik ei olnud kindlasti ei ajutiselt ega püsivalt maksejõuetu seni, kui ta võõrandas temale kuuluva kinnisasja aadressil Staadioni 77 ning laenas saadud raha välja oma lähikondsetele. 12.06.2006. sõlmis võlgnik müügilepingu, millega müüs temale kuuluva kinnistu Staadioni tn 77 oma lähikondsele, OÜ-le A. bilansilise jääkmaksumusega ehk hinnaga 4 576 271,19 krooni + käibemaks 823 728,81 krooni (kokku 5 400 000 krooni). Ostja tasus müügihinnast 1 694 000 krooni Nordea Bank Finland Plc-le laenulepingust tuleneva võlgniku kohustuse täitmiseks. Ülejäänud summa, 3 706 000 krooni tasus ostja 20.06.2006 võlgniku arvelduskontole. 20.06.2006 andis võlgnik 300 000 krooni laenu OÜ-le S (koos varasema laenuga kujunes laenusummaks 330 000 krooni). 30.06.2006 andis võlgnik 3 100 000 krooni laenu OÜ-le R. (koos varasema laenuga kujunes laenusummaks 3 167 000 krooni). 10.06.2006 sõlmis võlgnik OÜ-ga A. müüdud ruumide üürilepingu, hinnaga 71 800,96 krooni kuus + käibemaks. OÜ A. müüs kinnistu 13.12.2006 edasi hinnaga 13 500 000 krooni + käibemaks 2 430 000 krooni (kokku 15 930 000 krooni). Haldur peab vähetõenäoliseks, et kinnistu hind ajavahemikus 2006. a juunist kuni detsembrini kolmekordistus. Märksa tõenäolisem on, et võlgnik müüs kinnistu selle harilikust väärtusest ligi kolm korda odavamalt. 01.05.2008 võttis OÜ-le R. antud laenu üle OÜ A. Seega, 2006. a juunikuu jooksul leidsid aset järgmised võlgniku maksevõimet ülitugevalt mõjutanud sündmused: 1) võlgnik võõrandas temale kuulunud kinnitu oma lähikondsele eeldatavalt palju odavamalt selle harilikust väärtusest; 2) Suurema osa müügist laekunud rahast andis võlgnik laenuks oma lähikondsetele; 3) võlgnik sõlmis üürilepingu, mille alusel kohustus tasuma ruumide kasutamise eest märkimisväärses summas üüri oma lähikondsele. 2006. a majandusaasta aruandes märkis võlgnik, et tema kahjum tekkis muuhulgas kõrgest rendikulust.

Pärast raha oma ettevõttest välja laenamist on võlgnik korduvalt vabandanud end oma kreeditoride ees raske majandusliku olukorraga ning pakkunud võla tasumiseks maksegraafikuid. Selline teguviis ei jäta muljet, et võlgnikku juhiti hoolsalt ning majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kinnistu müügileping ning laenulepingud sõlmitud võlgniku huvide vastaselt, mõne muu isiku huvides. Kogu oma raha ilma tagatiseta välja laenamist saab käsitada põhjendamatu riski võtmisena. Müügilepingu ja laenulepingu sõlmimine sellisel kujul, nagu see antud juhul toimus, võib olla raske juhtimisviga. Kui võlgniku lähikondsed aitavad võlgnikul lahendada probleemid tema võlausaldajatega, on nende juhtimisvigade näol tegemist võlgniku osanike ja juhatuse liikmete vahelise suhtega, millesse kõrvalised isikud end segama ei pea. Võlgniku praegune olukord ei ole kuriteo tunnustega teo tagajärg. Eeldusel, et võlgnikult laenu saanud isikud püsivad maksejõulistena, ei viinud need vead aga püsiva maksejõuetuseni, vaid üksnes võlgniku maksevõime ajutise olulise kahjustamiseni.

KOHTUISTUNG

Kohus pidas asjas neli istungit. Esimesel kolmel istungil esindas võlgnikku juhatuse liige H.A, kes ei vaidlustanud võlausaldaja nõuet (lk 43), küll aga peab võlgnikku maksejõuliseks. Kohtuistungil esindas võlgnikku esmakordselt advokaat T.Eipre, kes esitas ka võlgniku nimel kirjalikud vastuväited pankrotiavaldusele. Kirjaliku vastuväite kohaselt ei ole võlausaldaja põhistanud võlgniku maksevõimetust. Vastavalt ajutise halduri aruandele on tuvastatud, et seisuga 30. juuni 2008. a on võlgniku vara väärtus 4 184 978.73 krooni. Võlgniku juhatuse liige H.A valmistab ette uue äriplaani elluviimist ja peab selleks läbirääkimisi Soome ettevõtetega. Tegevusplaan näeb ette allhanke korras postkaartide pakendmaist karpidesse ja tellijatele edastamist. Juhatus on tegelenud ka välja antud laenude ennetähtaegse tagasinõudmisega. Võlakirjade väljaandmine kinnitab, et võlad kokkulepitud tähtajaks tagastatakse, kuna ei ole usutav, et võlgnikud oleks kinnitusi andnud, kui nad oleks ise makseraskustes. Võlgnik ei nõustu ajutise halduri väitega, et võlgnikul ei ole likviidset vara, mille arvel ta saaks täita enesele võetud kohustused. Võlgnik suudab lähiajal võlausaldaja nõude rahuldada. Täiendavalt kirjalikule seisukohale avaldas advokaat T.Eipre viimasel kohtuistungil (lk 231), et pankrotiavalduse esitanud Oü V. ei ole mitte OÜ D. võlausaldaja, vaid juba pankrotistunud OÜ D. Tootmine võlausaldaja. H.A sõlmis töövõtulepingu OÜ-ga V. ekslikult Oü D. nimelt ja sai oma eksimusest aru alles 19. augustil 2008. a. Viimast väidet tõendavad kirjalikud dokumendid: 15. oktoobri 2007. a ventilatsioonitööde üleandmise akt ja garantiisertifikaat nr 1140, milles on tellijaks märgitud D. Tootmine OÜ. Võlausaldaja esindaja jäi kohtuistungil pankrotiavalduse juurde, leides, et OÜ V. on vastavalt töövõtulepingule ja maksegraafikule ikkagi OÜ D. võlausaldaja. OÜ V. väljastas ka kõik arved OÜ-le D. ja kui OÜ D. soovis arvete väljastamist ka OÜ-le D. Tootmine, väljastati arved uuesti. Ajutine haldur avaldas, et OÜ D. maksevõime sõltub sellest, kas tema võlgnikud on võimelised oma võlgnevusi lubatud tähtajaks tasuma. Puudutatud isik A.S on nii OÜ D. endine juhatuse liige kui ka OÜ D. võlgnik ja võlgnike OÜ S ja A seaduslik esindaja. Ta kinnitas, et nii tema ise kui ka tema poolt esindatavad juriidilised isikud on võimelised oma kohustused OÜ D. ees täitma 31. detsembriks 2008.a. Samas on A maksuvõlgnevus ca 1, 7 miljont krooni, 2007. a majandusaasta araunne on esitatud hilinenult päev enne kohtuistungit. OÜ-l S ei ole suuri võlgnevusi, 2007. a majandusaasta aruanne on esitamata. OÜ S sai raha motopoe arendamiseks aadressil N 7, Tartus. Puudutatud isik OÜ P esindaja avaldas kohtule, et peab end OÜ D. võlausaldajaks. OÜ V. on oma üürinõude OÜ D. vastu loovutanud. Põhinõude suurus on 260 769. 76 krooni. Võimalikku tasaarvestust ruumide parendustega ei tunnista.

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb PankrS § 15 lg 2 sätestatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. PankrS § 15 lg 2 p 1 kohaselt jätab kohus pankrotimenetluse algatamata ja seega ka pankrotiotsuse kuulutamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole väide faktilise asjaolu kohta tõendamist siis, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib omaksvõttu tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks. Võlausaldaja pankrotiavalduse üheks aluseks on võlausaldajal nõude olemasolu võlgniku vastu, mida võlausaldaja peab ka tõendama (PankrS § 10 lg 1). Käesolevas asjas ei ole võlgnik enne viimast kohtuistungit kordagi vaidlustanud võlausaldajal nõude olemasolu. Vastavad võlgniku seadusliku esindaja seisukohad on ka protokollitud. Ka 17. juulil 2008.a kohtule esitatud kirjalikus taotluses (lk 43) on võlgniku juhatuse liige kinnitanud, et OÜ V. võlasumma on 445 312.09 krooni. Seega on võlgnik võlausaldaja nõude omaksvõtnud. Omaksvõtu tagasivõtmist lubatavaid asjaolusid ei esine. Võlausaldaja on esitanud oma nõudeõiguse tõendamiseks tõendid: poolte vahel 2. aprillil 2007. a sõlmitud töövõtuleping (lk 10) ja D. OÜ poolt 22. oktoobril 2007. a V. OÜ-le väljastatud maksegraafik (lk 17). Asjas on võimalik tõepoolest tuvastada, et leping on sõlmitud kolmanda isiku, D. OÜ-ga seotud isiku D. Tootmine OÜ kasuks, kuna 2. aprilli 2007. a töövõtulepingu alusel teostatud ventilatsioonitööd anti üle kolmandale isikule. VÕS § 80 lg 1 kohaselt võib lepingus ette näha või võlasuhte olemasolust tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule. Lepingu täitmine kolmandale isikule ei vabasta lepingu poolt lepingust tulenevate kohustuste täitmisest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui ka H. A eksis töövõtulepingu sõlmimisel isikus, kelle nimel ta lepingu sõlmis, siis kannab eksimuse riisikot võlgnik (TsÜS § 92 lg 5). Seega on võlausaldajal nõue võlgniku vastu ja see nõue on muutunud sissenõutavaks võlgnikule esitatud arvete alusel: arve nr 3180 alusel alates 5. juunist 2007. a ja arve nr 3536 alusel alates 25. oktoobrist 2007. a. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et avaldaja esitatud materjalid ning ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad kinnitavad, et D. OÜ ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja samuti ei kata tema hetkel olemasolev vara kindlalt tema kohustusi ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Käesoleval ajal puuduvad võlgnikul märkimisväärsed rahalised vahendid. Kahe mootorsõiduki väärtuseks hindab haldur kokku maksimaalselt 150 000 krooni. Võlgniku vara koosneb põhiliselt (1, 7 miljoni krooni ulatuses) nõuetest kolmandate isikute vastu, täitmise tähtajaks on 31. detsember 2008. a. Võlgniku raamatupidamine ei kajasta võlgniku kohustusi õigesti. Lisaks võlgniku raamatupidamises märgitud võlausaldajatele L.A. 7100 krooni, Rapo As 450 krooni, V. OÜ 11 901.80 krooni võlgneb võlgnik OÜ-le V. koos viivistega 445 312.09 krooni. Kohtumenetluse käigus on selgunud, et võlgnik võib võlgneda ka FIE J. 15 200 krooni (arve lk 225). Võimalik on, et võlgnikul on ka kohustusi OÜ P eest, kellele on oma üürilepingust tuleneva nõude (põhinõue 260 769 krooni, lisanduvad viivised) loovutanud OÜ V. OÜ V. nõudeõiguse hindamist muudab raskemaks võlgniku juhatuse liikme H. A poolt topeltlepingute sõlmimine sama üüriobjekti osas ja segadused raamatupidamises. Halduri andmetel ei kajastu

OÜ V. nõue ei võlgniku ega tema tütarettevõtja OÜ D. Tootmine raamatupidamises. OÜ V. nõue kajastus varem võlgniku tütarettevõtja raamatupidamises ning võlgniku tütarettevõtja ka tasus algul neid arveid. 12.02.2008 tegi tütarettevõtja tasaarvestuse avalduse (aruande lisa 18) ning luges sellega oma kohustused üürileandja ees täidetuks. Alates 2007. a juulist kajastuvad OÜ V. arved võlgniku raamatupidamises, kuid mitte võlgniku kuluna - võlgnik esitas omakorda samas summas arved oma tütarettevõtjale. Halduri hinnagul võib OÜ-l D. Tootmine olla teoreetiline nõudeõigus OÜ V. vastu seoses Põhja pst 12 tehtud parendustega. Samas on parendused tehtud ilma OÜ V. kirjaliku nõusolekuta ning OÜ V. on suurt osa tehtud parendustest nimetanud ebakvaliteetseteks või ruumide edaspidist võimalikku kasutusotstarvet silmas pidades kasututeks. OÜ V. nõuet tuleb käesoleval hetkel käsitleda seega vaieldavana. Võlgnikul on käesoleval ajal teadaolevaid selgeid kohustusi vähemalt 479 964 krooni. Võlgnikul puuduvad samas likviidsed vahendid oma kohustuste, eelkõige OÜ V. nõude rahuldamiseks ja selline on võlgniku majanduslik olukord olnud juba alates 2007. a-st. Asjas puudub vaidlus selles, et OÜ-lt V. tellitud ventilatsiooniseadmeid vajas tegelikult võlgniku tütarettevõtja Oü D. Tootmine, kelle pankrot kuulutati välja 31. märtsil 2008. a. Seega puudub võlgnikul ka võimalus nõuda teenuse eest tasumist selle tegelikult saajalt. OÜ V. nõue on olnud osaliselt sissenõutav alates 29. maist 2007. a ja täielikult sissenõutav alates 25. oktoobrist 2007. a, seega pikka aega. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgnik on realiseerinud 2006. a talle kuuluva kinnistu ja laenanud saadud raha tagatiseta välja endisele juhatuse liikmele A. S ja temaga seotud äriühingutele. Seejuures väärib märkimist, et A. S esindas juhatuse liikmena OÜ-t D. ka kinnistu müümisel. Kogu laenu 1, 7 miljonit tagasimaksmine on tegelikult ühe isiku - A. S kontrolli all. Asja materjalide kohaselt oli kinnistu müügist saadud raha tegelikult välja laenatud tähtajaga 30.09.2011.a, tähtaja lühendamine toimus üksnes pankrotimenetluse algatamise tõttu. Vastavad võlatunnistused on antud 18. augustil 2008. a (lk 222-224). A. S väited selles, et OÜ S ja OÜ A. on kohustuste täitmiseks võlgniku ees piisavalt maksejõulised, on tõendamata. OÜ-l A. on A. S sõnul ja halduri aruande kohaselt põhimaksuvõlg 1, 7 miljonit krooni, mis ei tekita tema maksevõime osas usaldust. Kummagi äriühingu 2007. a majandusaasta aruannet ei ole esitatud registripidajale tähtaegselt. Olukorras, kus võlgnik oma võlausaldajate OÜ V. ja OÜ P nõudeid ei tunnista, ei pruugi võlgnikul ilma pankrotimenetluseta olla mingisugust huvi nimetatud laenude sissenõudmiseks. Võlgnikul puuduvad hetkel isegi vahendid vajadusel vastavate kohtumenetluste algatamiseks. Võlgniku esindaja advokaat T.Eipre väited selles, et võlgnikul on olemas äriplaan tegevuse jätkamiseks on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus leiab, et võlgniku tagamata nõudeid kolmandate isikute vastu nimiväärtusega 1, 7 miljonit ei saa kuni nende kohustuste tegeliku täitmiseni arvesse võtta võlgniku vara väärtuse kindlakstegemisel. Seega on võlgnikul vara ca 155 000 krooni, mis ei kata võlgniku selgeid kohustusi, mida on vähemalt 479 964 krooni. Võlgnik ei suuda oma sissenõutavaks muutunud kohustusi täita ja see suutmatus on tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast alaline. D. OÜ pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 15 lg 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alust ei esine. Kui võlgnikuga seotud kolmandad isikud täidavad oma kohustused võlgniku ees ja võlgnik tõendab, et ta ei ole maksejõuetu, on võimalik pankrotimenetluse lõpetamine PankrS § 159 või § 160 alusel. Maksejõuetuse põhjuseks on kinnistu müügist saadud raha väljalaenamine pikaks tähtajaks ja ilma tagatisteta. Kohus leiab, et juhtimisvigadele põhjaliku hinnangu andmine sh raske juhtimisvea tuvastamine peab toimuma pankrotimenetluse käigus. Kohus leiab, et Einar Vallandi vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada D. OÜ pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5).

Lähtudes PankrS § 90, § 19 lg 1, § 86, peab kohus vajalikuks kohustada juhatuse liiget H. A ja endist juhatuse liiget A. S ́i andma kohtus võlgniku vannet.

MENETLUSKULUD

Pankrotiseaduse § 23 lg.1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse (lk 230), milles palub määrata enda tasu suuruseks 19 töötunni eest 12 350 krooni(lisandub sotsiaalmaks) ja hüvitusena tehtud kulutuste eest 3460.95 krooni. Võlausaldaja ja võlgniku esindajad taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö ja kulutustega ja tuleb rahuldada. Kuna kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, siis tuleb menetluskulud välja mõista pankrotivarast.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.