2-08-51864/8 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

19.aprillil 2008.a. müüs võlgnik ära OÜ-le Audiogrupp väikevahendeid 34 000,00 krooni eest. Seega seisuga 25.08.2008.a. osaühingul igasugune põhivara puudub. Kogu vara on kokku 2 530,25 krooni. II. Kohustused Võlgniku juhatuse poolt ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt on Võlgnikul järgmised võlad: 1) Maksu- ja Tolliametile 1767120,00 krooni; Maksu- ja Tolliamet on edastanud vastuseks ajutise halduri järelepärimisele teatise (Lisa 7), mille kohaselt on Võlgnikul maksuvõlg 1 106 481,00 krooni ja sellelt arvestatud intress 685 158 krooni. Seega kokku on Võlgniku võlgnevus Maksu- ja tolliameti ees 1 792 026,00 krooni. 2) Paul Lõiv ́ule 564 480,51 krooni. See summa koosneb Võlgniku poolt bilansis kajastatud laenust (ainuosaniku poolt ettevõtlusesse antud laenulepingu alusel, osanik on ajutisele haldurile esitanud kolme laenulepingu koopiad, mis tõestavad antud laenu kogusummas 143 000,00 krooni) summas 331 000,00 krooni ning juhatuse liikme Paul Lõivu poolt tasutud summast 233 480,51 krooni sularahakulutuste eest. Kehtivaid töövõtu- ega töölepinguid juhatuse liikme Paul Lõivu kinnitusel ei ole. Kokku on Võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt rahalisi kohustusi summas 2 356 506,51 krooni. III. Kokkuvõte Pankrotiavaldus Pankrotiavalduse on esitanud OÜ Serwend juhatus. Pankrotiavalduse kohaselt ettevõtte vara ei kata tema kohustusi ning ei suuda rahuldada peavõlausaldaja, s.o. Maksu- ja Tolliameti nõudeid lähimas tulevikus ja see suutmatus ei ole ajutine. Nõude tasumise võimalused Arvestades, et Võlgnikul on vara hinnanguliselt väärtuses 2 530,25 krooni ja kohustusi on 2 356 506,51 krooni, ületavad Võlgniku kohustused oluliselt varasid. Majandustegevust enam ei toimu, töötajaid ei ole. Nõuete täielik rahuldamine ei ole lähtudes olemasolevast varalisest seisundist võimalik. Arvamus maksejõuetuse kohta Võlgniku ainuosanikuks on Paul Lõiv (42 000 krooni). Äriühing asutati 10.12.1999.a. (registrikood 10628410) osakapitaliga 42 000 krooni. Osaühingu juhatuse liikme arvamusel on ettevõtte praegune halb majanduslik seisund tingitud maksurevisjonist (st. maksuamet ei nõustunud äriühingu kuludega) ja seejärel langetatud kohtuotsusest. Ajutine pankrotihaldur on tutvunud Võlgniku poolt esitatud kohtuotsustega ning neid ka analüüsinud. Osaühingu põhiliseks tegevuseks oli mootorsõidukite hooldus ja remont.

2-08- 51864 Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus alustas 20.01.2006 korralduse nr 122.1/871 alusel OÜ Serwend tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustuse ja kohustusliku kogumispensioni maksete arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimist maksustamisperioodil november 2005 kuni jaanuar 2006. Kontrollimist alustati vaatluse läbiviimisega äriühingu tegevuskohas. Vaatluse käigus selgunud asjaoludest tingituna pidas maksuhaldur vajalikuks viia kontroll üle revisjoniks. Lõuna maksu- ja tollikeskuse 14.03.2006 korralduse nr 122.1/2494 alusel kontrolliti OÜ Serwend maksustamisperioodide jaanuar 2005 kuni jaanuar 2006 käibe- tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Maksuhaldur tegi 31.01.2007. maksuotsuse nr 12-5/35. Maksuotsuses leiti, et OÜ Serwend oli jätnud raamatupidamises ja maksuarvestuses kajastamata käivet 1 981 609 krooni ning jätnud maksudeklaratsioonides kajastamata töötajatele tehtud töötasu väljamakseid summas 1 161 150 krooni ja erisoodustusena maksustatavaid väljamakseid 12 675 krooni. Maksuotsuse kohaselt kohustas maksuhaldur OÜ-d Serwend tasuma käibemaksu 356 690 krooni, kinnipeetud tulumaksu 275 099 krooni, tulumaksu erisoodustuselt 4 002 krooni, sotsiaalmaksu 388 683 krooni, töötuskindlustusmaksu 17 293 krooni ja kogumispensioni makseid 789 krooni. Kontrollimise käigus võttis maksuhaldur OÜ tegevuskohas aadressil Tähe 114, Tartu ära OÜ-le Serwend kuuluva lauaarvuti ORDI nr 117765 ja võrdles programmis sisalduvaid andmeid osaühingu poolt revideerimiseks esitatud raamatupidamise dokumentidega. Maksuhaldur asus maksuotsuses seisukohale, et OÜ Serwend reaalne käive kajastus just nimetatud programmis, mille mitmetes osades tehtud sissekanded lähevad kokku OÜ Serwend raamatupidamises paberkandjatel kajastatud andmetega. OÜ Serwend maksuotsusega ei nõustunud ning esitas eelnimetatud maksuotsusele vaide. Maksu- ja Tolliamet vaatas OÜ Serwend vaide läbi ning tegi 11.04.2007 vaideotsuse nr 61/68-1, millega jättis Lõuna maksu- ja tollikeskuse 31.01.2007 maksuotsuse nr 12-5/35 jõusse. OÜ Serwend esitas seejärel Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse 31.01.2007 maksuotsus nr 12-5/35 täielikult tühistada. Halduskohus, tutvunud kõigi materjalidega, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, asus seisukohale, et OÜ Serwend kaebus oli põhjendamata ja jättis ta oma 21.12.2007. otsusega rahuldamata. Siis OÜ Serwend esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotles Tartu Halduskohtu 21. detsembri 2007.a. otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega palus tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 31.01.2007 maksuotsuse nr 12-5/35 või saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis oma 01.04.2008.a. otsuses, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 21. detsembri 2007. otsus muutmata. OÜ Serwend ei nõustunud selle kohtuotsusega ning esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, mille Riigikohtu halduskolleegium oma 03.06.2008.a. otsuses leidis ilmselt põhjendamatuna. Seega, Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse maksuotsus nr 12-5/35 jäi jõusse ning vastavalt sellele äriühing pidi maksma täiendavaid makse kogusummas 1 042 556 krooni, millele omakorda lisandusid intressid. Samuti kohtukulud jäid OÜ Serwend, kui kaotanud poole, enda kanda. Õigusabi ja kohtukulud samuti osutusid Osaühingu jaoks rasketeks lisakulutusteks. Osaühingu majanduslik seisund kohtumenetluse kestvuse ajal aina halvenes ning ta muutus peagi ka sisuliselt maksejõuetuks. Ajutine haldur tegi analüüsitud kohtuotsustest järelduse, et ettevõtte raamatupidamist on kuni Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse poolt 20.01.2006 OÜ Serwend suhtes algatatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustuse ja kohustusliku kogumispensioni maksete arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimist peetud vigadega, mitte kooskõlas

2-08- 51864 raamatupidamise seadusega, tema arvates see oli tõestatud kohtumenetluse käigus, mida tõendavad jõustunud kohtuotsused, ning selle teo tagajärjena saabus osaühingu maksejõuetus. Antud asjaolu viitab KarS-i §3811 tunnustega teole, kuna vastavalt selle paragrahvile „Raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, –karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega“. Ajutine haldur ei arva, et tegemist oli teadva rikkumisega juhatuse liikme Paul Lõivu poolt. Võlgnik on raamatupidamist pidanud kuni pankrotimenetluse algatamiseni ning esitanud ajutisele pankrotihaldurile kõik nõutud andmed ning dokumendid. Hetkel Osaühingul ei ole ühtegi kehtivat töövõtu- ega töölepingut, töökoja sisustus ja abiseadmed on osaühingu poolt ära müüdud, igasugune muu põhi- ja käibevara puudub, Võlgniku majandustegevuse jätkamine ega tervendamine ei ole reaalne. Ajutisest aruandest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad 2353976,26 krooni ulatuses võlgniku varasid. Seega on Võlgnik ajutise halduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused Halduril ei ole andmeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste kohta. Ajutise pankrotihalduri tasust Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi 2 lõige sätestab, et ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on lisanud käesoleva aruande juurde ajutise halduri tasu ja tehtud kulude arvestuse (Lisa 13). Ajutine haldur on pankrotimenetluse algatamisest alates suhelnud Võlgnikuga, analüüsinud Võlgniku poolt esitatud dokumente, Võlgniku tervendamise ning vara tagasivõitmisega seotud küsimusi, teostanud Võlgniku bilansi ja kasumiaruande analüüsi põhilistes majandusnäitajates (Lisa 12). Samuti on ajutine haldur teinud kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Arvestades eeltoodut ning juhindudes pankrotiseaduse § 23 lg-st 1 ja lg-st 2; § 29 lg-st 1 ja lgst 2, § 30 lg-st 1 ja § 31 lg-st 1 ja lg-st 3 ning justiitsministri 18.12.2003. a määrusest nr 71, on ajutine haldur teinud kohtule ettepaneku: 1) lõpetada OÜ Serwend (registrikood 106228410; asukoht Kalevi põik 1 Kuressaare) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused; 2) mõista välja riigi arvelt ajutise halduri tasu 6 700 Eesti krooni (millest kuulub kinnipidamisele tulumaks summas 1407 Eesti krooni, töötuskindlustus summas 40 Eesti krooni ja pensionikindlustus 134 Eesti krooni, seega väljamaks haldurile netos 5 119 Eesti krooni, tasule summas 6700 Eesti krooni arvestatakse juurde sotsiaalmaks summas 2 211 Eesti krooni ja tööandja töötuskindlustus summas 20 Eesti krooni, seega kokku kulutused riigil halduri tasu peale 8 931 Eesti krooni) Terje Eipre arveldusarvele nr 221010087232 Hansapangas ning võlgnikult pankrotimenetluse kulude hüvitis 4 503 krooni (sisaldab km 18%) Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ arveldusarvele nr 221019550566 Hansapangas. 3) määrata OÜ Serwend dokumentide hoidjaks juhatuse liige Paul Lõiv (isikukood , elukoht ).

Kohus olles tutvunud käesoleva pankrotiasja materjalidega ning ajutise halduri poolt esitatud aruandega asub seisukohale, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Pankrotiseaduse § 157 p 2 sätestab, et pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lg 1 ja § 158). Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Asja materjalidest nähtub, et võlgnik on maksejõuetu ning ajutise pankrotihalduri kontrollitud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Käesoleval ajal moodustab võlgniku vara 2530,25 krooni ja kohustusi on 2 356 506,51 krooni. Sellest tulenevalt ületavad võlgniku kohustused tema vara tunduvalt. Et võlgnikul vara puudub, kinnitavad aruandele lisatud järelepärimised registritele ja krediidiasutustele. Osaühingu juhatuse liikme arvamusel on ettevõtte praegune halb majanduslik seisund tingitud maksurevisjonist (st. maksuamet ei nõustunud äriühingu kuludega) ja seejärel langetatud kohtuotsusest. Ajutine haldur olles analüüsinud võlgniku majandusolukorda ja võlgniku poolt esitatud kohtuotsustega on leidnud, et võlgniku majandustegevuse jätkamine ega tervendamine ei ole reaalne. Seega leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Pankrotimenetluses esitatud asjaolude ja dokumentaalsete tõendite põhjal ei ole ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 mõttes. PankrS § 130 lg 4 kohaselt kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Seega tuleb ajutisel halduril võlgnik likvideerida ja äriregistrist kustutada. . Võlgniku dokumendid kuuluvad säilitamisele ja hoidmisele võlgniku juhatuse liikme poolt. Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Võlgniku vara, millest tasuda ajutise halduri tasu ja põhjendatud kulud, puudub. Tulenevalt justiitsministri 18.12.2003.a määrusest nr 71 ,,Pankrotihalduri ja ajutise halduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord’’ § 2 lg-st 8 võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõppeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6700.- krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Ajutise pankrotihalduri esitatud taotlus talle tasu määramiseks summas 6700 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustus on arvestatud kooskõlas Justiitsministri määrusega nr 71 18.12.2003.a. (muudetud 16.02.2006.a. ja 03.09.2007.a.). Pankrotimenetluse kulud 4503 krooni on ajutise halduri arvates võimalik katta pankrotivarast. K. Pedassaar kohtunik