Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Piret Randmaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-07-27400
Tsiviilasi
AS E hagi AS vastu võla 15 841,44 krooni ja viivise 15 840,44 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS E (registrikood XXX, asukoht XXX), Hageja esindaja: Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS) Kostja: AS(i k XXX, elukoht XXX)
Asja läbicvaatamine
kohtuistungil 04.09.2008.a. kell 11.00
Menetluse käik. 20.07.2007.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista nende vahel 13.08.1997.a. sõlmitud liitumislepingust tulenev võlg 31.681,88 krooni, millest põhivõlg on 15.841,44 krooni ja viivis on 15.840,44 krooni. Kohus võttis hagi menetlusse, väljastas kostjale hagiavalduse, selle lisad ja asja menetlusse võtmise määruse ning andis tähtaja hagile kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tema lepingut hagejaga sõlminud, vaid temalt varastati ära St.-Peterburgis pass ajavahemikul 10.08.1997.a. kuni 15.08.1997.a. Kohus määras asja kohtuistungile läbivaatamiseks 4. septembriks 2008.a. Kostja kohtusse ei ilmunud. Kostjale on kohtukutse kohtuistungile kätte toimetatud TsMS § 327 kohaselt. Hageja esindaja taotles kohtuistungil asjas tagaseljaotsuse tegemist. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtukutsele, kohtuistungile ei ilmunud. . Kostjat on hoiatatud talle saadetud kohtukutse hoiustamise teates, et kohtuistungile mitteilmumisel on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 võib kohus hageja taotlusel teha asjas tagaseljaotsuse kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. Hagi rahuldamise materiaalõigusliku alusena kuulub kohaldamisele TsK § 173 lg 1 ja § 174, mis sätestavad kohustuse täitmise kohustuse nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning ühepoolselt kohustise täitmisest keeldumise lubamatuse ning TsK § 191 lg1, mis sätestab õiguse nõuda viivise tasumist kohustise täitmisega viivitamise korral ja seda tulenevalt VÕS RakS § 12 lg 1 ja lg 2 sätestatust milliste kohaselt kohaldatakse asjaoludele ja toimingutele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002.a. kuni võlaõigusseaduseni kehtinud seadust. . Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on hagiavalduses toodud hageja väide, et kostja on poolte vahelisest lepingust tulenevad kohustused teenuste kasutamise eest tasumata jätnud. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv ja kostja esindaja kulu jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka kohtu poolt määratud ajaks kohtukulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 7605,39 krooni ning see koosneb hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivust 1250.- krooni ja hageja õigusabikuludest summas 6355,39 krooni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.