X hagi Y vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise ning viivise nõudes
Tsiviilasja hind
4298,40 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: X (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)
esindajad
Lepinguline esindaja: advokaat Märt Mürk (e-post: [email protected]) Kostja: Y (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Andrei Matvejev (epost: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
21. november 2022
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Y’lt X kasuks mittevaralise kahju hüvitis 200 eurot ja varalise kahju hüvitis 240 eurot.
3.Välja mõista Y’lt X kasuks sissenõutavakas muutunud viivised summas 54,97 eurot ja viivised põhinõudelt (440 eurolt) alates 23.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolt endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud
X esitas Harju Maakohtule hagi Y vastu, milles palus: -
mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel;
-
mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses määras kohtu õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.
-
mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 480 eurot;
-
mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses määras kindla summana kohtu välja mõistetud kahju hüvitamise summalt alates hagi kohtule esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras tähtaegselt kohtu välja mõistetud tasumata kahju hüvitamise nõudelt kuni selle täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui kahju hüvitamise nõude summa;
-
jätta kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt kostja avaldas 05.02.2021. a Facebooki grupis „EZдуны!“ järgmise postituse:
3.Eelviidatud postitus on hagiavalduse esitamise päevaks kustutatud (st pärast hageja lepingulise esindaja pöördumist). Postituse videos sisaldusid hagejat tuvastada võimaldavad andmed (hageja kujutis). Antud tegevusega rikkus kostja oluliselt hageja isiklikke õigusi.
Kostja avaldas postituse esialgselt ilma, et hageja nägu oleks hägustatud.
Hiljem muutis kostja avaldatud videot ning seejärel oli hageja nägu hägustatud
6.Postituse avaldamine tõi kaasa aga selle, et postituse lugejad seostasid kohe hagejat postituse sisuga. Hageja on C Osaühingu juhatuse liige ning kostja postituse kommenteerijad seostasid kohe hagejat C OÜ-ga. Kommentaarides sisaldub äärmiselt palju halvustavaid kommentaare, mis on suunatud hageja ja hageja ettevõtte vastu või puudutavad hageat või hageja ettevõtet. Kõrvalised inimesed seostasid hageja kostja avaldatud postitusega. Nii pöördusid hageja poole mitmed inimesed küsimustega kostja Facebooki postituse kohta.
7.Kostja eesmärk oli esitada hagejat avalikkuse ees häbistaval viisil. Isikuandmeid avaldanud isik peab vaidluse korral tõendama selleks vajalikku nõusoleku olemasolu. Hageja ei andnud kostjale nõusolekut avaldada avalikkusele tema kujutist.
8.Kostjal ei olnud õigust kasutada hageja kujutist ning kostja peab vastutama hagejale õigusvastaselt kahju tekitamise eest.
9.Kostja postitus on hagejat häbistav. Kostja kasutas hageja kujutist õigustamatult ning teotas sellega hageja au. Praegusel juhul andis kostja hagejale põhjendamatu negatiivse hinnangu. Ainuüksi Facebooki gruppi „EZ-дуны!“ hageja osalusega videoregistraatori lindistuse üles laadimine tähendab seda, et kostja eesmärgiks oli hagejat naeruvääristada, sest grupp on mõeldud liiklusrikkujate avaldamiseks ja häbistamiseks (sotsiaalseks taunimiseks). Avaldatud postitus on lisatud märkega (hashtag) „#четворят“ (eesti keeles tähendab: mida korraldatakse). Sisuliselt avaldatakse antud grupis sellise märkega videoid siis, kui soovitakse grupi liikmete tähelepanu juhtida eriti inetu käitumisele / inetutele autojuhtidele
10.Teistel inimestel tekkis hagejast täiesti vale ettekujutus, justkui oleks hageja ebastabiilne autojuht, kes rikub liiklust ilma objektiivse põhjuseta.
11.Kostja avaldatud ning käesoleva hagi aluseks olev tekst kannab endas väärtusotsustust, mis annab hageja isikule ja mainele selgelt negatiivse kuvandi. Kostja kirjutas hageja kohta postituses, et Hiljem möödudes autori (kostja) sõidukist tekitas järjekordse liiklusohtliku olukorra arvestades tänaseid libedaid teeolusid ning tuli rusikaga „kallima auto eesõigust“ nõudma.
12.Sisuliselt jättis kostja oma postitusega mulje, et hageja on teistele liiklejatele ohtlik ning heitis hagejale ette liiklusrikkumisi. Lisaks avaldas kostja täiesti põhjendamatu väärtushinnangu, justkui ei lähtuks hageja liiklusreeglitest, vaid hoopis auto hinnaklassist ning teised peavad lähtuma alati põhjendamatust „eesõigusest“. Ehk kostja heitis hagejale ette, justkui hageja nõudis liikluses alusetult eesõigust põhjusel, et hageja auto on kallim kui kostja auto.
13.Rõhutamist väärib ka see asjaolu, et isegi potentsiaalsel juhul (mida praegu ei esine), st kui kostja asuks arvamusele, et tegemist on liiklusreeglite rikkumisega vms, oli kostjal võimalik pöörduda otse politsei poole (mida kostja ka postituses kohaselt väidetavalt tegi). Politsei uuriks asjaolusid ja käivitaks süüteomenetluse. Küll aga ei olnud kostjal ühtegi põhjust avaldada hageja andmeid avalikult Facebooki grupis, sest see ei saanud olukorda objektiivselt mõjutada ega lahendada.
14.Lõppkokkuvõttes jättis kostja oma postitustega mulje, justkui vääriks hageja käitumine avalikku häbistamist. Kostja avaldatud postitus maalib hagejast ebaõige ja väga inetu pildi.
15.Kostja postituse avaldamine tõi kaasa selle, et grupi liikmed tuvastasid hageja ja hakkasid teda laimama.
16.Kommentaarides sisaldusid äärmiselt negatiivsed väärtushinnangud, mis olid suunatud hageja pihta. Mõni kommenteerija soovitas hagejal pöörduda psühholoogi poole (justkui oleksid hagejal vaimse tervise häired), mõni aga kasutas ebasündsaid väljendeid hageja suhtes ja ähvardas hagejat.
17.Rõhutamist väärib aga ka see asjaolu, et lindistusest oli selgelt näha, et kostja meelega (täitsa põhjendamatult) tagurdas pärast ristmiku läbimist ehk tekitas ise selle liiklussituatsiooni.
18.Seega avaldas kostja hageja õigusi rikkuva postituse olukorras, kus selleks puudus igasugune objektiivne põhjus ning hagejal on õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist.
19.Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja leiab, et talle on tekitatud oluline mainekahju väga paljude inimeste silmis ja ees ning kostja süü siinses asjas on keskmisest suurem ning põhjendab seda alljärgnevalt.
20.Kostjal polnud objektiivset ega seaduslikku alust kasutada hageja kujutist ega teotada hageja au.
21.Eespool toodust on kostjal kohustus hüvitada hagejale tekkinud mittevaraline kahju ning sellele lisanduv viivis alates hagi esitamisest kohtule kuni kohtu välja mõistetud moraalse kahju hüvitise täieliku tasumiseni.
22.Esitatud postitus on põhjustanud hagejale ja tema lähedastele moraalseid üleelamisi ning negatiivseid emotsioone. Kostja avaldatud postituses esitatud teabe ümberlükkamisega tegelemine on hagejale põhjustanud liigset stressi ning hageja pidi enda õiguste kaitseks pöörduma advokaadi poole. Kõik see oleks olemata, kui kostja ei oleks hageja kohta Internetis avaldanud õigusvastast postitust.
23.Hagejale on tema maine äärmiselt oluline. Seoses kostja poolt avaldatud postitusega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma häbitunnet ilma, et see oleks põhjendatud.
24.Hageja nõuab kostjalt ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Hagejale on tekkinud varaline kahju kohtueelsete õigusabikulude näol seoses kostjale nõudekirja edastamisega. Õigusabikulud kokku on 480 eurot (ei sisalda käibemaksu), mis sisaldasid endas hageja olukorra analüüsimist, kostjale kahe nõudekirja edastamist ja hagejaga suhtlemist. Kuna hageja ettevõte on käibemaksukohustuslane, siis ei kuulu käibemaks hüvitamisele. Kostja vastus
Kostja hagi ei tunnista ja esitab hagile alljärgnevad vastuväited.
26.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja õigusi ei ole rikutud ja seega ei ole temale kahju tekitatud. Kostja tegudes puudus õigusvastasus. Hagis esile toodud asjaolud on moonutatud ja nõude põhjendused on otsitud.
27.05.02.2021 Tallinnas kella 10.00 paiku toimus järgmine sündmus: hageja, juhtides sõidukit BMW 840D XDRIVE, reg.märgiga XXXXXX, ei andnud teed ristmikul eesõigust omavale liiklejale, tekitades liiklusohtu, sundides teist liiklejat (kelle auto oli varustatud pardakaameraga) peatuma. Pärast seda, jõudis hageja teisele autole järele, teostas möödasõitu ja tõkestas oma autoga teise auto liikumist, tekitades korduvalt liiklusohtu ja sundides teist liiklejat seisma jääma. Seejärel väljus hageja oma autost ja kiiresti tuli teise auto juhipoolse ukse juurde ja üritas seda avada. Kuna auto uks oli lukustatud karjus hageja autojuhile: „Tee lahti, mida sa tõmbled, <ebatsensuurne sõim> sa ei näinud mind,“ – ja lõi juhipoolse ukse klaasi käega kolm korda. Nähes, et autojuht hakkas hagejat telefoniga filmima lahkkus hageja sündmuskohalt. Salvestise lõpul on ka näha, et hageja on jälle rikkunud liiklusreegleid sõites ülekäigurajale foori keelava tule ajal. Toimunust teatati politseile.
28.Autojuht, kes langes hageja rünnaku ohvriks oli hageja sugulane, kes teatas juhtunust kostjale. Kuna sugulasel ei olnud Facebooki kontot, laadis kostja pardakaamera videosalvestise üles ajakirjanduslikul eesmärgil Facebooki grupis „EZдуны!“ (vurajad, sõitjad), mille peateemaks on sõidu- ja parkimiskultuur, ohutus ja vastastikune abistamine maanteel ja kõike, mis on seotud liiklusega Eestis, arutamine.
29.Kostja postitas videosalvestise ilma mingisuguse väärtusliku hinnanguta ega häbistavate kommentaarideta. Lisaks sellele postitas kostja videosalvestise kogu intsidenti kohta, mis välistab igasugust võimalust ebaõigete faktiväidete avaldamiseks.
30.Postituses ei märkinud kostja ei hageja nime ega muid andmeid, mis võimaldaksid hageja isiku tuvastamist. Esimene video postitamine juhtus 05.02.2021 umbes kell 22.00 ja pärast grupi administraatori pöördumist, juba 06.02.2021 kell 6.30 oli videos hageja nägu hägustatud.
31.Olukorra hindamisel tuleb võtta arvesse ka hageja käitumist, nimelt ei pöördunud hageja kohe kostja poole väidetavalt au teotava ja tema isikuõigusi rikkuva video eemaldamiseks, vaid alles peaaegu kuu hiljem. Siinjuures kohe, kui hageja esindaja kostja poole pöördus, kustutas kostja postituse, mille tulemusel kustusid viivitamatult ka kõik kommentaarid. Seega oli hagejal endal võimalus väga kiirelt ja lihtsalt nõuda oma õiguste väidetava rikkumise lõpetamist.
32.Hageja väidab, et kostja intsidenti video sotsiaalvõrgustikus üleslaadimisega tekitas hagejale mittevaralise kahju ja tema eesmärgiks oli hagejat alandada ja solvata. TsMS § 230 lg 1 ls 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
33.Kahju hüvitamise eelduseks on selle olemasolu ja tõendatus. Kahju hüvitamise nõude korral tuleb tõendada kohustuse rikkumist, õigusvastasust, süüd, mittevaralise kahju tekkimist, selle suurust ja põhjuslikku seost rikkumise ja tekkinud mittevaralise kahju vahel. Hageja seda teinud ei ole. Kostjal ei olnud eesmärki hagejat alandada ega solvata, hageja seda paljasõnalist väidet ka tõendanud ei ole.
34.Hagi põhjendades väidab hageja paljasõnaliselt kogu aeg, et kostja kasutas hageja isikuandmeid (kujutis) kas alandamise, solvamise, häbistamise jne eesmärgil ja juba seetõttu on kostja käitumine õigusvastane. Kostja vaidleb sellele vastu ja väidab, et video oli postitatud ajakirjandusliku eesmärgiga. Videolõigus demonstreeritakse, kuidas hageja liiklusrikkumisi toime pani.
35.Kostja ei avaldanud hageja kohta ebaõigeid väärtushinnanguid ega ebaõigeid faktiväiteid, mis tähendaks hageja hea nime ja au teotamist. Videosalvestises ei antud väärtushinnanguid hageja teole, postituses vaid kirjeldati lühidalt hageja käitumist video alusel. Kostja ei ole õigusvastaselt kasutanud hageja nime ega kujutist ning ei ole rikkunud tema eraelu puutumatust. Videosalvestis ja postitus vastas ajakirjandusliku žanrile iseloomulikele tunnustele ja selle eesmärgiks on üldsuse teavitamine õigusrikkumistest eesmärgiga rikkumisi ennetada.
36.Hageja väide, et ainuüksi sellega, et hagejast video postitamine Facebooki grupis „EZдуны!“ teotab hageja au ja grupi võrdlemine häbipostiga on absurdne. Nagu kostja on juba maininud grupi eesmärk on sõidu- ja parkimiskultuuri, ohutuse ja vastastikuse abistamise maanteel ja Eestis liiklusega seotud teemade arutamine. Samas ei tõendanud hageja, et kostja avaldas vaidlusaluse postituse koos videoga tahtlikult eesmärgiga hagejat laimata.
37.Hageja viide märkele (hashtagile), mis oli lisatud postitusele, on asjakohatu, kuna tegemist on administraatori poolt tehtud märkega, mis otseselt tuleneb märkest - Added by Admin Team, s.o lisatud administraatori poolt.
38.Kostja ei vastuta teiste isikute tegevuse või postituste eest. Samuti ei nähtu hageja poolt teiste isikute kommentaaridest, millal need on avaldatud, s.o ei ole tõendatud, et teised kommenteerijad tundsid hageja ära tema kujutise kaudu. Nagu mainis hageja esindaja oma 06.04.2021 nõudekirjas (p 10) hagejat tuvastati auto ja selle registreerimismärgi alusel. Kusjuures auto ja selle registreerimismärk ei ole isiklikuid andmeid. Lisaks sellele transpordiameti andmebaasi järgi hageja poolt juhitav sõiduk on määratud töösõitudeks, s.t et auto kuulub juriidilisele isikule. Tegemist on väga kalli ja äratuntava autoga.
39.Kostja rõhutab, et postitus on tehtud ajakirjanduslikul eesmärgil selleks, et teavitada üldsust õigusrikkumistest ja postitus oli vajalik selliste õigusrikkumiste ennetamiseks või ärahoidmiseks tulevikus.
40.Isikuandmete kaitse seadus (IKS) jätab võimaluse andmesubjekti nõusolekuta andmeid töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning see ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi (IKS § 4).
41.Õiguskirjanduses ollakse arvamusel, et terminit “ajakirjanduslik eesmärk” ei saa käsitleda kitsalt, vaid ajakirjanduslik eesmärk peaks olema juba see, kui üks isik avaldab infot tundmatule kolmandale isikule. See tagab selle, et IKS kohalduks kõikidele avalikustajatele ühiselt. Seega saab ajakirjanduslikul eesmärgil avaldamiseks pidada näiteks füüsilisest isikust andmetöötleja poolt avaldatud pardakaamera video sotsiaalmeedias.
42.Ajakirjandus ei ole seotud vaid professionaalse meediaga. Oluline on, kas avaldatul on ajakirjanduslik eesmärk või mitte, sõltumata sellest, kes ja millises vormis midagi avaldas. Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukoht on, et ajakirjanduslik eesmärk on informatsiooni või ideede levitamine, mis aitab edendada debatti avaliku huvi orbiidis olevatel teemadel
43.Avalik huvi mõtestatakse lahti konkreetse kaasuse kontekstis ning igaks juhtumiks sobiva definitsiooni andmine on võimatu. Õiguskirjanduses on välja toodud, et avalik huvi on olemas, kui see tekitab elava debati ja asja vastu tunneb huvi suurem hulk inimesi, kui vastava sündmusega seotud isikute ring on.
44.Kostja leiab, et hagejat saab vaadelda õiguserikkumise toimepanemise tõttu avalikku sfääri sisenenud isikuna, mistõttu tuleb tal taluda avalikkusele süüteo kohta informatsiooni avaldamist. Hageja õigusi ei ole temalt nõusoleku küsimata jätmise tõttu rikutud.
45.Siinjuures märgib kostja, et isikut puudutava süüteo kohta informatsiooni avaldamiseks nõusoleku küsimise kohustust Eesti ajakirjanduseetika koodeks ei kehtesta. Võttes arvesse postituse eesmärki, selle sisu ja postituse tegemiseks kasutatud materjale, ei olnud vaja hagejalt enne nõusolekut küsida.
46.Käesoleval juhul avaldati videos hageja kujutis (ehkki ainult 05.02.2021 kella 22.00 kuni 06.02.2021 kella 6.30) seoses tema poolt toime pandud liiklusreeglite rikkumistega. Avalikkusel on kõrgendatud huvi olla teavitatud isiku identiteedist, kes on ühiskonnale ohtlik rikkuja. Avalikkusel on põhjendatud huvi saada informatsiooni süüteo toimepanemise kohta. Kostja leiab, et oma agressiivse, vägivaldse, ähvardava, õigusvastase, liikluse ohutuse ja teiste inimeste elu, tervise ja vara vastu ükskõikse käitumisega on hageja asetanud ennast avalikkuse kõrgendatud tähelepanu alla.
47.Hagejast video näitamine, kus muuhulgas demonstreeritakse tema käitumist, ei riiva ülemääraselt tema isiklikke õigusi. Kindlasti esineb liikluses vägivaldselt või ähvardavalt käituva isiku suhtes avalik huvi. Teistel liiklejatel on põhjendatud huvi saada informatsiooni sellise isiku ja tema käitumise teel. Igaühel on õigus teada, kes on teistele ja seab teisi liikluses ohtu.
48.Video avaldamine sellisel kujul ei lähe vastuollu ajakirjanduseetikaga, kuna videol on näha kogu sündmuste käik algusest lõpuni. Videost on võimalik tuvastada, mis antud olukorra põhjustas.
49.Kostja arvates hageja kujutisega video avalikustamine ei ole andmesubjekti ülemäära kahjustanud. Hageja väidab üldistatult, et postituses avaldatud andmetega on teda kahjustatud. Kahju tekkimist ja selle ülemäärasust kõiki asjaolusid arvesse võttes tuleb hagejal tõendada. Kostja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, st et kahju tekkinud ei ole.
50.VÕS § 1046 lg 2 kohaselt isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
51.Kuna kostja ei rikkunud hageja isiklikke õigusi ei vastuta ta ka varalise kahju eest, mis on seotud õigusabi osutamisega.
Kuna kostja ei ole hagejale kahju tekitanud puudub ka alus viivise sissenõudmiseks.
Kohtuotsuse põhjendused
53.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud poolte kirjalike seisukohtade ning toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
54.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud -
Kostja avaldas 05.02.2021. a Facebooki grupis „EZдуны!“ järgmise postituse :
− Kostja avaldas postituse esialgselt ilma, et hageja nägu oleks hägustatud:
− Hiljem muutis kostja avaldatud videot ning seejärel oli hageja nägu hägustatud.
55.Poolte vahel puudub vaidlus, et eelviidatud postitus on hiljemalt hagi esitamise ajaks kustutatud.
56.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb tasuda hagejale tema au teotamise eest mittevaralise kahju hüvitist, varalise kahju hüvitis kohtueelsete õigusabikulude eest summas 480 eurot ja viivist alates hagi esitamisest.
57.Poolte vahel on vaidlus isiku au teotamisest tuleneva õigusvastase kahju hüvitamise nõudes, millele kohalduvad võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 jj. Hageja väitel põhjustas kostja talle kahju isiklike õiguste rikkumisega. Hagis esitatud väidetest lähtudes võib tulla kõne alla kostja käitumise õigusvastaseks lugemine VÕS § 1045 lg 1 p 4, VÕS § 1046 ja/või VÕS § 1047 järgi. Hageja nõuab kostjatelt mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes konkreetse nõudesumma määramata. Hüvitise määrab sel juhul kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi kohus (VÕS § 127 lg 6 esimene lause, TsMS § 366). Hüvitise määramisel tuleb arvestada ka VÕS § 134 lg-s 2 sätestatuga. Lisaks on hageja esitanud kostjate vastu varalise kahju hüvitamise nõude tulenevalt kohtueelses menetluses kantud õigusabikuludega, mille õigusliku alusena kohaldub VÕS § 128 lg 3 koosmõjus VÕS § 131. VÕS § 137 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt.
58.Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja põhjustas õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-130-07, p 10).
59.Kohus käsitleb esmalt hageja nõuet seoses kostja poolt õigusvastaselt hageja kujutise avaldamisega (I), seejärel kostja poolt ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega seonduvat (II), pärast seda mittevaralise kahju (III), varalise kahju (IV) ja lõpetuseks viivise nõuet (V). I
60.Hageja heidab kostjale ette, et kostja avaldas 05.02.2021. a Facebooki grupis „EZдуны!“ postituse, millele lisatud esialgses video ei olnud hageja nägu hägustatud. Hiljem kostja muutis avaldatud videot ja hageja nägu oli hägustatud.
61.Hageja on kvalifitseerinud kostja toimepandud väidetavad rikkumised VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1050 järgi. Hageja hüvitisenõude õigusliku aluse määramine tähendab nõude kvalifitseerimist, see on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 kohaselt kohtu ülesanne sõltumata poolte väidetest (vt Riigikohtu 11. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 19).
62.Kohus leiab, et kostja toimepandud väidetav rikkumine on kvalifitseeritav VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1050 järgi. Kuna hageja väitis, et kostja rikkus IKS-i sätteid, võib tegemist olla ka VÕS § 1045 lg 1 p 7, lg 3 ja § 1050 järgi kvalifitseeritava deliktiga, kusjuures rikutud IKS sätted oleksid deliktiõiguslikuks kaitsenormiks VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes juhul, kui väidetavalt rikutud IKS-i sätte (vähemal üheks) eesmärgiks oli hagejale tekkinud kahju ärahoidmine (VÕS § 1045 lg 3).
63.Kohus märgib, et kostja käitumise väidetava vastuolu korral isikuandmete kasutamiseks ja avalikustamiseks erinorme sätestava IKS-iga, on otstarbekas alustada kostja tegevuse õigusvastasuse analüüsimist VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 alusel. Kui kohus ei tuvasta IKS-i nõuete rikkumist, tuleks vajadusel hinnata, kas kostja on rikkunud hageja isiklikke õigusi VÕS § 1045 lg 1 p 4 mõttes (vt Riigikohtu 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 10).
64.Kohus käsitleb esmalt hageja nõude lahendamist VÕS § 1045 lg 1 p 7, § 1045 lg 3 ja § 1050 alusel.
65.VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahu hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Sama paragrahvi lg 3 järgi ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju eest. VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes saavad kaitsenormideks olla ka IKS-i sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda (Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 32-1-159-14, p 13; 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007 p 12). Kohus selgitab, et IKS tuleb kohaldada koos Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 2016/679 (edaspidi määrus).
66.Hageja leiab, et kostja poolt 05.02.2021. a Facebooki grupis „EZдуны!“ tehtud postitusele lisatud video näol on tegemist hageja kujutise õigustamatu kasutamisega. Hageja leiab, et postitusele lisatud videos sisaldusid hagejat tuvastada võimalikud andmed (hageja kujutis).
67.Õiguskirjanduses on leitud, et isiku kujutise all mõeldakse tehniliste või kunstiliste vahendite abil jäädvustatud isiku pilt või muud kujutist, mis võimaldab isiku identifitseerimist (VÕS IV komm, lk 756). Vaidlust pole selle üle, et käesoleval juhul on kostja avaldanud hagejast video.
68.Kohus tuvastab, et kostja poolt 05.02.2021. a Facebooki grupis „EZдуны!“ postitatud video on 01:55 minutit pikk. Antud video alguses on näha, et hageja, juhtides sõidukit BMW 840 XDRIVE, registreerimismärgiga XXXXXX, ei andnud teed ristmikul eesõigust andvale
liiklejale, sundides eesõigust omavat liiklejat peatuma. Sellise käitumisega hageja tekitas liiklusohtliku olukorra, milles juhul kui ristmikul eesõigust omav liikleja ei oleks peatunud, oleks võinud aset leida sõidukite kokkupõrge. Kohus tuvastab, et pärast seda kui hageja auto jõudis teisele autole järgi, teostas hageja möödasõidu. Videos 00:38-01:11 minutit hageja tõkestas oma autoga teise auto liikumise, sundis teist autot seisma jääma, seejärel väljus hageja oma autost ja kiiresti tuli teise auto juhipoolse ukse juurde ja hageja karjus autojuhile: „Tee lahti, mida sa tõmbled (ebatsensuurne sõim) sa ei näinud mind“ ja lõi juhipoolse ukse klaasi käega kolm kord. Seejärel hageja lahkus. Esimeses videos ei ole hageja nägu udustatud ja hageja auto mark ja number on tuvastatav. Kohus tuvastab, et teises videos on ajavahemikus 00:40 kuni 00:46 minutit hageja nägu hägustatud, kuid hageja auto mark ja number on tuvastav.
69.Seega kostja avaldas 05.02.2021. a Facebooki grupis „EZдуны!“ postitusele lisatud videos hageja kujutise. Hageja kujutise näol on tegemist hageja isikuandmetega isikuandmete kaitse üldmääruse at 4 p 1 tähenduses. Hageja kujutise avaldamine on tema andmete töötlemine määruse art 4 p 2 mõistes. Seega pidi kostja järgima seaduses sätestatud andmete töötlemise reegleid. Kohtu hinnangul tegutses kostja hageja andmete esitamisel vastutava töötlejana määruse art 4 p 8 järgi.
70.Isikuandmete töötlemise tingimused sätestab määruse art 6 p 1, mis ütleb, et isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest, ning sellisel määral, nagu see tingimus on täidetud: a) andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil; b) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele; c) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava toot leja juriidilise kohustuse täitmiseks; d) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti või mõne muu füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks; e) isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks; f) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps.
71.Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostjal puudusid määruse art 6 p-s 1 sätestatud tingimus(ed) hageja isikuandmete töötlemiseks.
72.Määruse art 85 p-st 2 nähtuvalt võib liikmesriik kehtestada isikuandmete töötlemise erandi määruse II peatükis sätestatud põhimõtetest juhuks, kui andmeid töödeldakse ajakirjanduslikel eesmärkidel. Nende eesmärkide saavutamiseks on Eesti kehtestanud isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 4, mis sätestab, et isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Riigikohtu praktika kohaselt on vastav erand rakendatav vaid juhul, kui koos esinevad kõik viidatud sättes nimetatud kolm tingimust: (i) avalikustamiseks on ülekaalukas avalik huvi, (ii) see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning (iii) andmesubjekti ei kahjustata ülemäära (vt RKTKo 3-21-159-14, p 14).
73.Kostja väidab, et videosalvestus ja postitus vastas ajakirjandusliku žanrile iseloomulikele tunnustele ja selle eesmärgiks oli üldsuse teavitamine õigusrikkumisest eesmärgiga rikkumise ennetada.
74.Kohus leiab, et kostja ei ole põhjendanud piisavalt, milles seisneb avalik huvi avaldatud postituse vastu. Isiku kujutise avaldamine ilma tema nõusolekuta on üldjuhul lubatav vaid selle isiku endaga seotud aktuaalse päevasündmuse kajastamiseks. Sellele lisandub eeldus, et isiku kujutise kasutamine on päevasündmuse kajastamiseks vajalik ja avalikkuse huvi kaalub üles isiku huvi (vt Riigikohtu 13.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 13). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei olnud need eeldused täidetud. Avalikkuse huvi võiks jaatada kui hageja pannuks toime tõsise õigusrikkumise, millest teavitamine on üldsuse huvides, eelkõige sellise õiguserikkumise avastamiseks või selle ärahoidmiseks tulevikus. Käesoleval juhul on tegemist kahte liikluses osalevat isikut puuduva olukorraga, mis ei puuduta mingil viisil teisi ühiskonna liikmeid. Kostja pole ajakirjanik ja sotsiaalmeedias postituse tegemine ei ole ajakirjanduse tegemine IKS § 4 tähenduses. Kohus nõustub hagejaga, et praegusel juhul kahe isiku vahel tekkinud konflikt ei aita objektiivselt avalikku debatti ega ole muul viisil avalikkusele kasulik.
75.Kostja on võrrelnud ennast uudisteportaalidega. Kohus märgib, et uudisteportaalide suhtes kehtib range ajakirjanduseetika koodeks, mida uudisteportaalid peavad artiklite avaldamisel järgima (nt vastulause andmise võimalus, vt koodeksi p 5) (https://meedialiit.ee/eetikakoodeks). Järelikult potentsiaalsel juhul, kui mõni uudiste portaal oleks soovinud avaldada artiklit hageja kohta, siis oleks ta siiski pöörduma ka hageja poole. Seega on kostja võrdlus ajakirjandusega asjakohatu.
76.Kostja leidis, et hageja asetas ennast avalikkuse huvi alla. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga. Hageja käitumist ei saa tõlgendada enda avaliku huvi keskmesse asetamisega. Käesoleval juhul konflikti hetkel oli tegemist hageja igapäevase eluga (hageja sõitis autoga ja ajas oma asju ilma, et see oleks avalik tegevus). Seega ei teinud hageja mitte midagi sellist, mida võiks tõlgendada enda avalikku tähelepanu asetamiseks. Käesolev konflikt puudutas vaid hagejat ja Ford Mondeo autojuhti, seega ei sisenenud hageja avalikku sfääri.
77.Seega puudus kohtu hinnangul käesoleval juhul avalik huvi hageja kujutise avaldamiseks 05.02.2021 Facebooki grupis „EZдуны!“.
78.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja isikuandmete töötlemisega rikkus kostja VÕS § 1045 lg 1 p-i 7 koosmõjus IKS §-ga 4. Kostja tegevus oli õigusvastane, kui ta kasutas hageja kujutist ilma hageja nõusolekuta sekkudes sellega ka hageja eraellu.
79.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane VÕS § 1045 lg 2 alusel. Tõendamata on ka see, et kostja ei ole kahju tekitamises süüdi VÕS § 1050 alusel.
80.Kohus leiab, et kostja tekitas hagejale kahju hooletusest (VÕS § 104 lg 3). Kohtu hinnangul oli kostja väliselt ja sisemiselt hooletu. II
81.Hageja leiab, et kostja kirjutas 05.02.2021. a Facebooki grupis „EZдуны!“ hageja kohta postituses, et Hiljem möödudes autori sõidukist tekitas järjekordse liiklusohtliku olukorra arvestades tänaseid libedaid teeolusid ning tuli rusikaga „kallima auto eesõigust„ nõudma“.
82.Hageja leiab, et sisuliselt jättis kostja oma postitusega mulje, et hageja on teistele liiklejatele ohtlik ning heitis hagejale ette liiklusrikkumisi. Lisaks avaldas kostja täiesti põhjendamatu väärtushinnangu, justkui ei lähtuks hageja liiklusreeglitest, vaid hoopis auto hinnaklassist ning teised peavad lähtuma alati põhjendamatust „eesõigusest“. Ehk kostja heitis
hagejale ette, justkui hageja nõudis liikluses alusetult eesõigust põhjusel, et hageja auto on kallim kui kostja auto.
83.Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane.
84.Järgnevalt hindab kohus, kas eelnevalt käsitletud väärtushinnang on hageja au teotav ja ebakohane.
85.Riigikohtu väljakujunenud praktikast tulenevalt on isiku au teotava ebakohase väärtushinnanguna käsitatav halvustava tähendusega hinnang isiku kohta, kui see hinnang ei ole põhjendatud. See tähendab, et isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks ja väärtushinnangu avaldajal ei olnud mõistlikku õigustust teist isikut üldsuse ees halvustada (Riigikohtu 13. juuni 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-02, p 7; 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12). Põhjendamatuks loetakse ka selline negatiivne hinnang, mille väärtushinnangu avaldaja on kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist (vt Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20; 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 36). Seevastu väärtushinnangud, mida võimaldavad tegelikkusele mittevastavad andmed, võivad põhimõtteliselt kahjustada isiku au ja head nime, kuid selline kahjustamine ei ole VÕS § 1046 lg 1 mõtte kohaselt üldjuhul õigusvastane (Riigikohtu 13. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 15).
86.Kohus leiab, et hageja poolt kostja kohta avaldatud postitus ei sisalda ebakohast väärtushinnangut hageja suhtes. Kohus on kohtule esitatud videosalvestuse põhjal tuvastanud, et kostja ise tekitas liiklusohtliku olukorra jättes eesõigust omavale sõidukile teed andma. Samuti on kohus eelnevalt tuvastanud, et pärast seda kui kostja oli teostanud tema eest seisvast sõidukist möödasõidu, peatus ta teise auto ees ja tõkestas oma autoga teise auto liikumist ja sundis teist autot seisma jääma. Kostja väljus oma autost ja tuli kiiresti teise auto juhipoolse ukse juurde ja proovis seda avada. Kuna autouks oli kinni ja juht seda ei avanud, siis kostja karjus autojuhile ebatsensuursete väljenditega ja lõi juhipoolse ukse klaasi kolm korda. Kohus leiab, et hageja ise käitus liikluses ebasobival viisil ja hageja enda käitumine oli aluseks kostja poolt avaldatud hinnangule. Hageja käitus liikluses agressiivselt tõkestades teise auto tee, sundides teise auto peatuma, pärast oma autost väljumist tagus tema taga seisva auto ust ja kasutas ebatsensuurseid väljendeid. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kostja poolt avaldatud põhjendatud hinnang hageja käitumisele.
87.Hageja on heitnud ette, et postituse avaldamine tõi kaasa selle, et grupi liikmed hakkasid teda laimama. Kohus nõustub kostjaga, et kostja ei vastuta teise isikute poolt tehtud kommentaaride eest. Juhul kui hageja suhtes on grupi liikmed avaldanud ebakohased kommentaare, siis on hagejal võimalik nende isikute vastu nõudega pöörduda.
88.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja poolt 05.02.2021. a Facebooki grupis „EZдуны!“ avaldatud kommentaari näol tegemist ei ole ebakohase väärtushinnangu avaldamisega, millega võis kostja kahjustanud hageja au ja head nime. III
89.Hageja on esitanud kostja vastu au teotamisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamise nõude ja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks õiglane hüvitis. Hageja hinnangul arvestades üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksus hageja au teotamise suhtes ning hageja maine hävitamist väga paljude inimeste silmis, peab hageja õiglaseks hüvitiseks 1000 eurot.
90.Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude välja mõista kostjalt õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.
91.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju, töödeldes tema isikuandmeid ilma õigusliku aluseta (VÕS § 1045 lg 1 p 7 koosmõjus IKS §-ga 4). Seega on täidetud on üldised kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg 1 alusel. Kostja rikutud sätete eesmärgiks oli kaitsta hagejat mittevaralise kahju tekkimise eest (VÕS § 127 lg 2). Hagejale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Kui kostja ei oleks hageja kohta videot avaldanud, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Hagejal on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitist VÕS § 128 lg te 1 ja 5 ning § 134 alusel.
92.Mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 366 järgi kindlaks kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg 5 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid. Praegu on hageja taotlenud TsMS § 366 järgi õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel. Sellisel juhul ei tohi kohtu väljamõistetud hüvitis olla sümboolse suurusega (Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3 2 1-18-13, p-d 21 ja 21).
93.Kohus märgib, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt Riigikohtu 09.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08, p 13; 25.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-05, p-d 22 ja 24). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule alati mõistlik rahasumma. Seejuures tuleb hüvitise suuruse üle otsustades arvestada VÕS § 134 lg-tes 5 ja 6 sätestatud asjaolud (Riigikohtu 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 18). VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
94.Riigikohtu avaldatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud hüvitised vahemikku 200–7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot.
95.Kohus leiab, et antud juhul rikkumist ei saa pidada raskeks. Mittevaralise kahju suuruse arvestamisel võtab kohus arvesse asjaolu, et kostja poolt oli avaldatud video hageja kujutisega, ainult 05.01.2021 kell 22.00 kuni 06.02.2021 kell 6.30, seega väga lühikest aega. Alates 06.02.2021 kell 6.30 on kostja postitusele lisatud videos hageja kujutis ähmastatud ning kolmandatel isikule ei ole võimalik video põhjal tuvastada hageja isikut. Samuti võitab arvesse seda, et hageja pöördus kostja poole nõudega postituse kõrvaldamiseks alles 1 kuu hiljem 02.03.2021, pärast mida kostja kustutas postituse koos kommentaaridega. Seega kui hageja ise oleks pöördunud varem, siis oleks kostja varem ka postituse kõrvaldanud.
96.Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt oma siseveendumusest on kohtu hinnangul põhjendatud hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine 200 euro ulatuses. Seega jääb väljamõistetav hüvitis kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste piiresse. IV
97.Järgnevalt lahendab väljamõistmiseks.
kohus
hageja
nõude
kostjatel
varalise
kahju
hüvitise
98.Hage palub kostjalt välja mõista hageja kasuks varaline kahju sumamas 480 eurot seoses kohtueelses menetluses kantud õigusabikuluga.
99.Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmist. Kostja on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju, avaldades töödeldes tema isikuandmeid ilma õigusliku aluseta (VÕS § 1045 lg 1p 7 koosmõjus IKS §-ga 4).
100.Kohus leiab, et täidetud on üldised kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg-te 1 ja 3 alusel. Kohtueelsed õigusabikulud on hinnatavad otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg-te 1, 2 ja 3 tähenduses. Kohus leiab, et hagejal tekkinud varalise kahju ärahoidmine on VÕS § 127 lg 2 järgi hõlmatud kostja poolt rikutud VÕS § 1045 lg 1 p 4 kaitse-eesmärgiga. Hagejal tekkinud varaline kahju pidi kostjatele olema ettenähtav. Hagejal tekkinud varalise kahju ja kostja rikkumise vahel esineb põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 alusel. Kohtuväliste õigusabikulude hindamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaselt kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-128-10 p 29 asunud seisukohale, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke võib vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad
101.Kohus tuvastab, et hageja lepinguline esindaja on 06.04.2021 kostjale edastatud nõudekirja, milles nõudis postituse kustutamist ja varalise kahju hüvitamist (tlk 14-17). Advokaadibüroo Emeraldlegal OÜ on esitanud C OÜ-le 31.03. 2021 arve nr 21030125 summas 128 eurot ja 31.03.2021 arve nr 21030075 summas 262 eurot (tlk 6- 27).
102.Kohus tuvastab, et hageja poolt 06.04.2021 kostjale edastatud nõudekiri on seotud käesoleva kohtuvaidlusega. Advokaadibüroo Emeraldlegal OÜ poolt esitatud arvetest nähtub tunnitasu 160 eurot (ilma käibemaksuta), mis on kohtu hinnangul mõistlik.
103.Kohus leiab, et tuleb pidada põhjendatuks 06.04.2021 nõudekirja esitamine ja arvestades, et tegemist on professionaalse õigusteenuse osutajaga ja antud vaidluse sisu, saab pidada mõistlikuks tööajaks dokumentidega tutvumine 0,40 tundi ja sellele kulunud 128 eurot ning sellise nõudekirja koostamisele kulunud mõistlikuks tööajaks 2,19 tundi ja sellele kulunud 262 euro suurust kulutust. Kuna aga hageja nõudekiri käsitleb lisaks isikuandmete õigusvastase kasutamisega seotud nõudele ka ebakohaste väärtushinnangutega seotud nõuet ning kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kostja ei ole avaldanud õigusvastaselt ebakohaseid väärtushinnanguid hageja kohta, siis on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks 1⁄2 kohtueelse nõudekirja koostamisega seotud kuludest, st 240 eurot. V
104.Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise nii mittevaralise kahju kui varalise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõue täitmiseni.
105.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari
ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on seaduslik ja põhjendatud.
106.Kuna kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 200 eurot ja varalise kahju hüvitise summa 240 eurot, so kokku 440 eurot, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (440 eurot) VÕS § 113 sätestatud määras alates 02.06.2021, so alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseini 23.02.2021 summas 54,97 (viivitatud päevi kokku 570 ja viivise summas päeva 0,105205 eurot) ja edasi TsMS § 367 alusel alates 24.12.2022 põhinõudelt summas 440 eurot VÕS § 113 sätestatud määras kuni kohustuse täimiseni. Menetluskulude jaotus
107.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
108.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2024. a otsusega nr 2-218880.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.