Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Märt Mürk Kostja Y (isikukood XXXXXXXXX), esindaja advokaat Andrei Matvejev
Menetluse liik
lepinguline
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kostja taotlus võtta apellatsioonimenetluses täiendava dokumentaalse tõendina vastu Facebooki grupi „EZдуны!“ grupi kirjeldus ja reeglid koos tõlkega.
2.Harju Maakohtu 23.12.2022 otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
3.Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt. 2) Välja mõista Ylt X kasuks mittevaralise kahju hüvitis 200 eurot ja varalise kahju hüvitis 240 eurot. 3) Välja mõista Ylt X kasuks maakohtu otsuse seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 54,97 eurot ja viivis põhinõudelt (440 eurolt) alates 23.12.2022 kuni
2-21-8880 põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui põhinõue. 4) Maakohtumenetluse kulud jätta 25% ulatuses hageja ja 75% ulatuses kostja kanda. 5) Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 6) Vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 7) Apellatsioonimenetluse kulud jätta 10% ulatuses hageja ja 90% ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas kostja vastu hagi, milles palus mõista välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel koos viivisega alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Samuti palus hageja mõista välja varalise kahju 480 eurot ja sellelt viivise seadusjärgses määras kindla summana alates hagi esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi kuni hüvitise selle täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui hüvitise suurus. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja avaldas 05.02.2021 Facebooki (Fb) grupis „EZдуны!“ järgmise postituse:
2-21-8880
4.Postitus on hagiavalduse esitamise päevaks kustutatud, kuid videos sisaldusid hagejat tuvastada võimaldavad andmed (kujutis). Sellega rikkus kostja oluliselt hageja isiklikke õigusi, kui avaldas postituse esialgselt hageja nägu hägustamata. Hiljem muutis kostja videot, hägustades hageja näo.
5.Lugejad seostasid hageja postituse sisuga. Hageja on C OÜ juhatuse liige ja kommenteerijad seostasid hageja selle äriühinguga. Halvustavad kommentaarid on suunatud hageja ja tema ettevõtte vastu või puudutavad hagejat või tema ettevõtet. Mitmed inimesed pöördusid hageja poole küsimustega postituse kohta. Kostja eesmärk oli esitada hagejat avalikkuse ees häbistaval viisil. Hageja ei andnud nõusolekut avaldada avalikkusele tema kujutist. Kostjal ei olnud õigust kasutada hageja kujutist. Kostja peab vastutama hagejale õigusvastaselt kahju tekitamise eest.
2-21-8880
6.Postitus on hagejat häbistav. Kostja kasutas kujutist õigustamatult ning teotas sellega hageja au. Kostja andis hagejale põhjendamatu negatiivse hinnangu. Ainuüksi hageja osalusega video üles laadimine tähendab, et kostja eesmärgiks oli hagejat naeruvääristada, sest Fb grupp on mõeldud liiklusrikkujate avaldamiseks ja häbistamiseks (sotsiaalseks taunimiseks). Avaldatud postitusele on lisatud „#четворят“ (eesti keeles mida korraldatakse). Grupis avaldatakse sellise märkega videoid, kui soovitakse tähelepanu juhtida eriti inetule käitumisele / inetutele autojuhtidele. Teistel inimestel tekkis hagejast täiesti vale ettekujutus, justkui oleks ta ebastabiilne autojuht, kes rikub liiklust objektiivse põhjuseta.
7.Kostja tekst sisaldas väärtusotsustust, mis annab hageja isikule ja mainele selgelt negatiivse kuvandi. Sisuliselt jättis kostja mulje, et hageja on teistele liiklejatele ohtlik ning heitis hagejale ette liiklusrikkumisi. Lisaks avaldas kostja täiesti põhjendamatult, justkui ei lähtuks hageja liiklusreeglitest, vaid auto hinnaklassist ning teised peavad lähtuma põhjendamatust „eesõigusest“. Isegi kui kostja asus arvamusele, et tegemist oli liiklusreeglite rikkumisega vms, oli tal võimalik pöörduda politsei poole, mida kostja postituse kohaselt väidetavalt ka tegi, mitte avaldada hageja andmeid avalikult Fb grupis. Avaldamine ei saanud olukorda objektiivselt mõjutada ega lahendada. Lindistuselt oli selgelt näha, et kostja põhjendamatult tagurdas pärast ristmiku läbimist ehk tekitas ise selle liiklussituatsiooni.
8.Seega avaldas kostja hageja õigusi rikkuva postituse olukorras, kus selleks puudus objektiivne põhjus. Hagejale on tekitatud oluline mainekahju väga paljude inimeste silmis ja kostja süü on keskmisest suurem. Postitus põhjustas hagejale ja tema lähedastele moraalseid üleelamisi ning negatiivseid emotsioone. Postituses esitatud teabe ümberlükkamisega tegelemine on hagejale põhjustanud liigset stressi ning hageja pidi pöörduma advokaadi poole. Hagejale on tema maine äärmiselt oluline. Hageja on pidanud tundma häbitunnet ilma, et see oleks põhjendatud.
9.Hageja nõuab ka kohtueelsete õigusabikulude 480 eurot (ei sisalda käibemaksu) hüvitamist. Kostja vastuväited
10.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Hageja õigusi ei ole rikutud ega temale kahju tekitatud. Kostja tegudes puudus õigusvastasus. Hagis esile toodud asjaolud on moonutatud ja põhjendused otsitud.
12.05.02.2021 Tallinnas kella 10.00 paiku toimus järgmine sündmus: hageja, juhtides sõidukit BMW 840D XDRIVE, reg/märgiga XXXXXX, ei andnud teed ristmikul eesõigust omavale liiklejale, tekitades liiklusohu, sundides teist liiklejat (kelle auto oli varustatud pardakaameraga) peatuma. Pärast seda jõudis hageja teisele autole järele, sõitis mööda ja tõkestas teise auto liikumist, tekitades korduvalt liiklusohu ja sundides teist liiklejat seisma jääma. Seejärel väljus hageja autost ja kiiresti tuli teise auto juhipoolse ukse juurde ja üritas seda avada. Kuna auto uks oli lukustatud karjus hageja autojuhile: „Tee lahti, mida sa tõmbled, <ebatsensuurne sõim> sa ei näinud mind,“ – ja lõi juhipoolse ukse klaasi käega kolm korda. Nähes, et autojuht hakkas hagejat telefoniga filmima lahkus hageja sündmuskohalt. Salvestise lõpul on ka näha, et hageja jälle liiklusreegleid rikkudes sõitis ülekäigurajale foori keelava tule ajal. Toimunust teatati politseile.
13.Autojuht, kes langes hageja rünnaku ohvriks, rääkis juhtunust kostjale ja kuna temal ei olnud Fb kontot, laadis kostja pardakaamera videosalvestise üles ajakirjanduslikul eesmärgil
2-21-8880 grupis „EZдуны!“ (vurajad, sõitjad). Grupi peateemaks on sõidu- ja parkimiskultuur, ohutus ja vastastikune abistamine maanteel ning kõige, mis on seotud liiklusega Eestis, arutamine.
14.Kostja postitas videosalvestise väärtushinnanguta ja häbistavate kommentaarideta kogu intsidenti kohta, mis välistab võimaluse ebaõigete faktiväidete avaldamiseks. Kostja ei märkinud hageja nime ega muid andmeid, mis oleksid võimaldanud isikut tuvastamist. Esimene postitamine oli 05.02.2021 u kell 22.00 ja pärast grupi administraatori pöördumist, juba 06.02.2021 kell 6.30 oli videos hageja nägu hägustatud.
15.Olukorra hindamisel tuleb võtta arvesse hageja käitumist, kes kohe ei pöördunud kostja poole väidetavalt au teotava ja tema isikuõigusi rikkuva video eemaldamiseks, vaid alles peaaegu kuu hiljem. Kohe, kui hageja esindaja pöördus, kustutas kostja postituse, mille tulemusel kustusid ka kommentaarid. Seega oli hagejal endal võimalus väga kiirelt ja lihtsalt nõuda oma õiguste väidetava rikkumise lõpetamist.
16.Kostjal ei olnud eesmärki hagejat alandada ega solvata. Kostja väidab, et video oli postitatud ajakirjanduslikul eesmärgil. Selles demonstreeritakse, kuidas hageja liiklusrikkumisi toime pani. Kostja ei avaldanud hageja kohta ebaõigeid väärtushinnanguid ega faktiväiteid. Kostja kirjeldas lühidalt hageja käitumist video alusel. Kostja ei kasutanud õigusvastaselt hageja nime ega kujutist ega rikkunud tema eraelu puutumatust. Videosalvestis ja postitus vastas ajakirjanduse iseloomulikele tunnustele ja eesmärgiks oli üldsuse teavitamine õigusrikkumistest, et neid ennetada.
17.Hageja väide, et ainuüksi video postitamine teotab hageja au, samuti grupi võrdlemine häbipostiga on absurdne. Hageja viide hashtagile on asjakohatu, kuna tegemist on administraatori poolt tehtud märkega, mis otseselt tuleneb märkest - Added by Admin Team, s.o lisatud administraatori poolt. Kostja ei vastuta teiste isikute tegevuse eest. Samuti ei nähtu kommentaaridest, millal need on avaldatud ega tõendatud, et kommenteerijad tundsid hageja ära tema kujutise kaudu. Hagejat tuvastati auto ja selle registreerimismärgi alusel, mis ei ole isiklikud andmed. Transpordiameti andmebaasi järgi on hageja juhitud sõiduk määratud töösõitudeks ja kuulub juriidilisele isikule. Tegemist on väga kalli ja äratuntava autoga.
18.Õiguskirjanduses ollakse arvamusel, et terminit “ajakirjanduslik eesmärk” ei saa käsitada kitsalt, vaid see on täidetud juba siis, kui isik avaldab infot tundmatule kolmandale isikule. Seega saab ajakirjanduslikul eesmärgil avaldamiseks pidada nt füüsilisest isikust andmetöötleja poolt pardakaamera video avaldamist sotsiaalmeedias. Ajakirjandus ei ole seotud vaid professionaalse meediaga. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) seisukoht on, et ajakirjanduslik eesmärk on info või ideede levitamine, mis aitab edendada debatti avaliku huvi orbiidis olevatel teemadel. Võttes arvesse postituse eesmärki, sisu ja kasutatud materjale, ei olnud vaja hagejalt enne nõusolekut küsida. Avalikkusel on kõrgendatud huvi olla teavitatud isikust, kes on ühiskonnale ohtlik rikkuja. Agressiivse, vägivaldse, ähvardava, õigusvastase, liiklusohtliku ja teiste inimeste elu, tervise ja vara vastu ükskõikse käitumisega on hageja asetanud ennast avalikkuse kõrgendatud tähelepanu alla. Hagejast video näitamine, kus mh demonstreeritakse tema käitumist, ei riiva ülemääraselt tema isiklikke õigusi. Kindlasti esineb liikluses vägivaldselt või ähvardavalt käituva isiku suhtes avalik huvi. Teistel liiklejatel on põhjendatud huvi saada infot sellise isiku ja tema käitumise kohta. Igaühel on õigus teada, kes on teistele liikluses ohuks.
19.Kuna kostja ei rikkunud hageja isiklikke õigusi, ei vastuta ta ka varalise kahju eest, mis on seotud õigusabi osutamisega.
2-21-8880 Maakohtu otsus ja põhjendused
20.Harju Maakohus rahuldada hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju 200 eurot ja varalise kahju 240 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 54,97 eurot ja viivised põhinõudelt (440 eurolt) alates 23.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Menetluskulud jätts maakohus poolte endi kanda.
21.Kohus tuvastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lõike 1 ning § 231 lõigete 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: 1) kostja avaldas 05.02.2021 Fb grupis „EZдуны!“ järgmise postituse :
2) Kostja
avaldas
postituse
hageja
nägu
hägustamata:
3) Hiljem muutis kostja videot ja hägustas hageja näo.
22.Poolte vahel puudub vaidlus, et postitus on hiljemalt hagi esitamise ajaks kustutatud. Pooled vaidlevad, kas kostjal tuleb tasuda hagejale tema au teotamise eest mittevaralise kahju hüvitist, varalise kahju hüvitist kohtueelsete õigusabikulude eest 480 eurot ja viivist alates hagi esitamisest.
2-21-8880
23.Poolte vahel on vaidlus isiku au teotamisest tuleneva õigusvastase kahju hüvitamise nõudes, millele kohalduvad VÕS § 1043jj. Hageja väitel põhjustas kostja talle kahju isiklike õiguste rikkumisega. Hagi väidetest lähtudes võib tulla kõne alla kostja käitumise õigusvastaseks lugemine VÕS § 1045 lõike 1 punkti 4, § 1046 ja / või § 1047 järgi. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes konkreetse nõudesumma määramata. Hüvitise määrab sel juhul kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi kohus (VÕS § 127 lõike 6 esimene lause, TsMS § 366). Hüvitise määramisel tuleb arvestada VÕS § 134 lõikes 2 sätestatuga. Lisaks on hageja esitanud varalise kahju hüvitamise nõude tulenevalt kohtueelses menetluses kantud õigusabikuludega, mille õigusliku alusena kohaldub VÕS § 128 lõige 3 koosmõjus §-ga 131. VÕS § 137 lõike 1 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt.
24.Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja põhjustas õigusvastaselt kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-30-07, punkt 10).
25.Hageja heidab ette, et kostja avaldas 05.02.2021 Fb grupis „EZдуны!“ postituse, millele lisatud esialgses video ei olnud hageja nägu hägustatud. Kohus leiab, et kostja väidetav rikkumine on kvalifitseeritav VÕS § 1045 lõike 1 punkti 4, § 1046 ja § 1050 järgi. Kuna hageja väitis, et kostja rikkus isikuandmete kaitse seaduse (IKS) sätteid, võib tegemist olla ka VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 ja lõike 3 ning § 1050 järgi kvalifitseeritava deliktiga, kusjuures rikutud IKS-i sätted oleksid deliktiõiguslikuks kaitsenormiks juhul, kui väidetavalt rikutud sätte (vähemal üheks) eesmärgiks oli hagejale tekkinud kahju ärahoidmine (VÕS § 1045 lõige 3).
26.Kohus märgib, et kostja käitumise väidetava vastuolu korral isikuandmete kasutamiseks ja avalikustamiseks erinorme sätestava IKS-iga on otstarbekas alustada tema tegevuse õigusvastasuse analüüsimist VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 ja lõike 3 alusel. Kui kohus ei tuvasta IKS-i nõuete rikkumist, tuleb hinnata, kas kostja on rikkunud hageja isiklikke õigusi VÕS § 1045 lõike 1 punkti 4 mõttes (Riigikohtu otsus nr 2-15-16007, punkt 10). Kohus käsitab esmalt hageja nõude lahendamist VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7, § 1045 lõike 3 ja § 1050 alusel.
27.VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 mõttes saavad kaitsenormideks olla IKS-i sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-159-14, punkt 13; 2-15-16007, punkt 12). IKS-i tuleb kohaldada koos Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 2016/679 (edaspidi ÜKM, määrus).
28.Õiguskirjanduses on leitud, et isiku kujutise all mõeldakse tehniliste või kunstiliste vahendite abil jäädvustatud isiku pilti või muud kujutist, mis võimaldab isiku identifitseerimist (VÕS IV komm, lk 756). Vaidlust ei ole, et käesoleval juhul on kostja avaldanud hagejast video. Kohus tuvastab, et 05.02.2021 Fb grupis „EZдуны!“ postitatud video on 01:55 min pikk; alguses on näha, et hageja, juhtides sõidukit BMW 840 XDRIVE, reg/märgiga XXXXXX, ei andnud teed ristmikul eesõigust andvale liiklejale, sundides eesõigust omavat liiklejat peatuma; sellise käitumisega hageja tekitas liiklusohtliku olukorra, milles juhul kui ristmikul eesõigust omav liikleja ei oleks peatunud, oleks võinud aset leida sõidukite kokkupõrge. Kohus tuvastab, et pärast seda, kui hageja auto jõudis teisele autole järgi, teostas hageja möödasõidu. Videos ajavahemikul 00:38–01:11 min hageja tõkestas oma autoga teise auto liikumise, sundis teist autot seisma jääma, seejärel väljus autost ja kiiresti tuli teise auto juhipoolse ukse juurde ja
2-21-8880 hageja karjus autojuhile: „Tee lahti, mida sa tõmbled (ebatsensuurne sõim) sa ei näinud mind“ ja lõi juhipoolse ukse klaasi käega kolm kord; seejärel hageja lahkus. Esimeses videos ei ole hageja nägu hägustatud ning auto mark ja number on tuvastatav. Kohus tuvastab, et teises videos on ajavahemikus 00:40–00:46 min hageja nägu hägustatud, kuid auto mark ja number on tuvastatavad.
29.Seega kostja avaldas 05.02.2021 Fb grupis „EZдуны!“ postitusele lisatud videos hageja kujutise. Kujutise näol on tegemist isikuandmetega ÜKM artikkel 4 punkti 1 tähenduses. Hageja kujutise avaldamine on tema andmete töötlemine sama artikli punkti 2 mõistes. Seega pidi kostja järgima seaduses sätestatud andmete töötlemise reegleid. Kohtu hinnangul tegutses kostja hageja andmete esitamisel vastutava töötlejana ÜKM artikli 4 punkti 8 järgi.
30.Isikuandmete töötlemise tingimused sätestab määruse artikli 6 punkt 1, mis ütleb, et isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest, ning sellisel määral, nagu see tingimus on täidetud: a) andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil; b) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele; c) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks; d) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti või mõne muu füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks; e) isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks; f) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjektiks on laps.
31.Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostjal puudusid määruse artikli 6 punktis 1 sätestatud tingimus(ed) hageja isikuandmete töötlemiseks. Artikli 85 punktist 2 nähtuvalt võib liikmesriik kehtestada isikuandmete töötlemise erandi määruse II peatükis sätestatud põhimõtetest juhuks, kui andmeid töödeldakse ajakirjanduslikel eesmärkidel. Nende eesmärkide saavutamiseks on Eesti kehtestanud IKS § 4, mis sätestab, et isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Riigikohtu praktika kohaselt on vastav erand rakendatav vaid juhul, kui koos esinevad kõik viidatud sättes nimetatud kolm tingimust: avalikustamiseks on ülekaalukas avalik huvi; avaldamine on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega; andmesubjekti ei kahjustata ülemäära (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-159-14, punkt 14).
32.Kostja väidab, et videosalvestus ja postitus vastas ajakirjandusliku žanri iseloomulikele tunnustele ja selle eesmärgiks oli üldsuse teavitamine õigusrikkumisest eesmärgiga rikkumist ennetada. Kohus leiab, et kostja ei ole põhjendanud piisavalt, milles seisneb avalik huvi avaldatud postituse vastu. Isiku kujutise avaldamine tema nõusolekuta on üldjuhul lubatav vaid selle isiku endaga seotud aktuaalse päevasündmuse kajastamiseks. Sellele lisandub eeldus, et isiku kujutise kasutamine on päevasündmuse kajastamiseks vajalik ja avalikkuse huvi kaalub üles isiku huvi (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-152-09, punkt 13). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei olnud need eeldused täidetud. Avalikkuse huvi võiks jaatada, kui hageja pannuks toime tõsise õigusrikkumise, millest teavitamine on üldsuse huvides, eelkõige sellise õiguserikkumise avastamiseks või selle ärahoidmiseks tulevikus. Käesoleval juhul on tegemist kahte liikluses osalevat isikut puuduva olukorraga, mis ei puuduta mingil viisil teisi ühiskonna liikmeid. Kostja
2-21-8880 ei ole ajakirjanik ja sotsiaalmeedias postituse tegemine ei ole ajakirjanduse tegemine IKS § 4 tähenduses. Kohus nõustub hagejaga, et praegusel juhul kahe isiku vahel tekkinud konflikt ei aita objektiivselt avalikku debatti ega ole muul viisil avalikkusele kasulik.
33.Kostja on võrrelnud ennast uudiste portaalidega. Kohus märgib, et nende suhtes kehtib range ajakirjanduseetika koodeks, mida nad peavad artiklite avaldamisel järgima (nt vastulause andmise võimalus, vt koodeksi punkt 5) (https://meedialiit.ee/eetikakoodeks). Järelikult potentsiaalsel juhul, kui mõni uudiste portaal oleks soovinud avaldada artiklit hageja kohta, oleks ta siiski pöörduma ka hageja poole. Seega on kostja võrdlus ajakirjandusega asjakohatu.
34.Kostja leidis, et hageja asetas ennast avalikkuse huvi alla. Kohus ei nõustu kostjaga. Hageja käitumist ei saa tõlgendada enda avaliku huvi keskmesse asetamisega. Konflikti hetkel oli tegemist hageja igapäevase eluga (hageja sõitis autoga ja ajas oma asju ilma, et see oleks avalik tegevus). Seega ei teinud hageja midagi sellist, mida võiks tõlgendada enda avalikku tähelepanu alla asetamisena. Konflikt puudutas vaid hagejat ja Ford Mondeo juhti, seega ei sisenenud hageja avalikku sfääri. Seega puudus kohtu hinnangul käesoleval juhul avalik huvi hageja kujutise avaldamiseks 05.02.2021 Fb grupis.
35.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja isikuandmete töötlemisega rikkus kostja VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 koosmõjus IKS §-ga 4. Kostja tegevus oli õigusvastane, kui ta kasutas hageja kujutist tema nõusolekuta, sekkudes sellega ka hageja eraellu.
36.Kohus leiab, et kostja ei tõendanud, et kahju tekitamine ei olnud õigusvastane VÕS § 1045 lõike 2 alusel. Tõendamata on ka, et kostja ei olnud kahju tekitamises süüdi VÕS § 1050 alusel.
37.Kohus leiab, et kostja tekitas hagejale kahju hooletusest (VÕS § 104 lõige 3). Kohtu hinnangul oli kostja väliselt ja sisemiselt hooletu.
38.Hageja leiab, et kostja kirjutas 05.02.2021 Fb grupis „EZдуны!“ hageja kohta postituses, et Hiljem möödudes autori sõidukist tekitas järjekordse liiklusohtliku olukorra arvestades tänaseid libedaid teeolusid ning tuli rusikaga „kallima auto eesõigust„ nõudma“. Hageja leiab, et sisuliselt jättis kostja postitusega mulje, et hageja on teistele liiklejatele ohtlik ning heitis hagejale ette liiklusrikkumisi. Lisaks avaldas kostja täiesti põhjendamatu väärtushinnangu, justkui ei lähtuks hageja liiklusreeglitest, vaid auto hinnaklassist ning teised peavad lähtuma alati põhjendamatust „eesõigusest“.
39.Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lõike 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Järgnevalt hindab kohus, kas käsitatud väärtushinnang on hageja au teotav ja ebakohane.
40.Riigikohtu väljakujunenud praktikast tulenevalt on isiku au teotava ebakohase väärtushinnanguna käsitatav halvustava tähendusega hinnang isiku kohta, kui see ei ole põhjendatud, st, et isik ei ole andnud põhjust selliseks hinnanguks ja avaldajal ei olnud mõistlikku õigustust teist isikut üldsuse ees halvustada (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-63-02, punkt 7; 3-2-1-161-05, punkt 12). Põhjendamatuks loetakse ka selline negatiivne hinnang, mille avaldaja on kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-67-10, punkt 20; 3-2-1-80-13, punkt 36). Seevastu väärtushinnangud, mida võimaldavad tegelikkusele mittevastavad andmed, võivad põhimõtteliselt kahjustada isiku au
2-21-8880 ja head nime, kuid selline kahjustamine ei ole VÕS § 1046 lõike 1 mõtte kohaselt üldjuhul õigusvastane (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-152-09, punkt 15).
41.Kohus leiab, et kostja postitus ei sisalda ebakohast väärtushinnangut. Kohus on videosalvestuse põhjal tuvastanud, et hageja ise tekitas liiklusohtliku olukorra, jättes eesõigust omavale sõidukile teed andmata. Samuti on kohus eelnevalt tuvastanud, et pärast seda kui hageja oli teostanud tema eest seisvast sõidukist möödasõidu, peatus ta teise auto ees ja tõkestas oma autoga teise auto liikumist ja sundis teist autot seisma jääma. Hageja väljus autost ja tuli kiiresti teise auto juhipoolse ukse juurde ja proovis seda avada. Kuna autouks oli kinni ja juht seda ei avanud, siis hageja karjus autojuhile ebatsensuursete väljenditega ja lõi juhipoolse ukse klaasi kolm korda. Kohus leiab, et hageja ise käitus liikluses ebasobival viisil ja tema enda käitumine oli aluseks kostja poolt avaldatud hinnangule. Hageja käitus liikluses agressiivselt tõkestades teise auto tee, sundides teise auto peatuma, pärast oma autost väljumist tagus tema taga seisva auto ust ja kasutas ebatsensuurseid väljendeid. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kostja poolt avaldatud põhjendatud hinnang hageja käitumisele.
42.Hageja on heitnud ette, et postituse avaldamine tõi kaasa selle, et grupi liikmed hakkasid teda laimama. Kohus nõustub kostjaga, et kostja ei vastuta teiste isikute kommentaaride eest. Kui hageja suhtes on grupi liikmed avaldanud ebakohaseid kommentaare, on tal võimalik nende isikute vastu nõudega pöörduda.
43.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja poolt 05.02.2021 Fb grupis „EZдуны!“ avaldatud kommentaari näol ei ole tegemist ebakohase väärtushinnangu avaldamisega, millega võis kostja kahjustada hageja au ja head nime.
44.Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude välja mõista kostjalt õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Hageja hinnangul, arvestades üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja suhtes ning hageja maine hävitamist väga paljude inimeste silmis, peab hageja õiglaseks hüvitiseks 1000 eurot.
45.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja tekitas hagejale õigusvastaselt kahju, töödeldes tema isikuandmeid õigusliku aluseta (VÕS § 1045 lõike 1 punkt 7 koosmõjus IKS §-ga 4). Seega on täidetud üldised kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lõike 1 alusel. Kostja rikutud sätete eesmärgiks oli kaitsta hagejat mittevaralise kahju tekkimise eest (VÕS § 127 lõige 2). Hagejale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega (VÕS § 127 lõige 4). Kui kostja ei oleks hageja kohta videot avaldanud, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Hagejal on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitist VÕS § 128 lõigete 1 ja 5 ning § 134 alusel.
46.Mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise VÕS § 127 lõike 6 ja TsMS § 366 järgi kindlaks kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. VÕS § 128 lõike 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse VÕS § 127 lõike 6 ja § 134 lõike 5 ning TsMS § 233 lõike 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms. Praegu on hageja taotlenud TsMS § 366 järgi õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel. Sellisel juhul ei tohi väljamõistetud hüvitis olla sümboolse suurusega (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-18-13, punktid 21, 22).
47.Kohus märgib, et väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja
2-21-8880 kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-19-08, punkt 13; 3-2-1-51-05, punktid 22, 24). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et VÕS § 134 lõike 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule alati mõistlik rahasumma. Seejuures tuleb hüvitise suuruse üle otsustades arvestada VÕS § 134 lõigetes 5 ja 6 sätestatud asjaolud (Riigikohtu otsus nr 2-15-16007, punkt 18). VÕS § 134 lõike 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Riigikohtu avaldatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018. – 2019. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud hüvitised vahemikku 200 – 7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot.
48.Kohus leiab, et antud juhul ei saa rikkumist pidada raskeks. Mittevaralise kahju suuruse arvestamisel võtab kohus arvesse, et kostja poolt oli avaldatud video hageja kujutisega ainult ajavahemikul 05.01.2021 kell 22.00 kuni 06.02.2021 kell 6.30, seega väga lühikest aega. Alates 06.02.2021 kella 6.30-st on videos hageja kujutis ähmastatud ning kolmandatel isikutel ei ole võimalik video põhjal tuvastada hageja isikut. Samuti võtab kohus arvesse, et hageja pöördus kostja poole nõudega postituse kõrvaldamiseks alles üks kuu hiljem (02.03.2021), pärast mida kostja kustutas postituse koos kommentaaridega. Seega kui hageja ise oleks pöördunud varem, oleks kostja varem ka postituse kõrvaldanud.
49.Lähtudes eeltoodust ja TsMS § 233 lõike 1 kohaselt oma siseveendumusest on kohtu hinnangul põhjendatud hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine 200 euro ulatuses. Seega jääb väljamõistetav hüvitis kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste suuruste piiresse.
50.Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude kostjatel varalise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista varaline kahju summas 480 eurot seoses kohtueelses menetluses kantud õigusabikuludega.
51.Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmist. Kostja on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju, töödeldes tema isikuandmeid õigusliku aluseta (VÕS § 1045 lõike 1 punkt 7 koosmõjus IKS §-ga 4). Täidetud on üldised kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lõigete 1 ja 3 alusel. Kohtueelsed õigusabikulud on hinnatavad otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lõigete 1, 2 ja 3 tähenduses. Kohus leiab, et hagejal tekkinud varalise kahju ärahoidmine on VÕS § 127 lõigete 2 järgi hõlmatud kostja poolt rikutud VÕS § 1045 lõike 1 punkti 4 kaitse-eesmärgiga. Hagejal tekkinud varaline kahju pidi kostjale olema ettenähtav. Hagejal tekkinud varalise kahju ja kostja rikkumise vahel esineb põhjuslik seos VÕS § 127 lõike 4 alusel.
52.Kohtuväliste õigusabikulude hindamisel peab kohus VÕS § 128 lõike 3 kohaselt kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, kas selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-128-10 (punktis 29) asunud seisukohale, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.
2-21-8880
53.Kohus tuvastab, et hageja lepinguline esindaja on 06.04.2021 edastanud kostjale kirja postituse kustutamise ja varalise kahju hüvitamise nõuetega (tl 14-17). Advokaadibüroo Emeraldlegal OÜ on esitanud C OÜ-le 31.03.2021 arve nr 21030125 summas 128 eurot ja 31.03.2021 arve nr 21030075 summas 262 eurot (tl 6-27). Kohus tuvastab, et 06.04.2021 nõudekiri oli seotud käesoleva kohtuvaidlusega. Advokaadibüroo arvetest nähtub tunnitasu 160 eurot (käibemaksuta), mis on kohtu hinnangul mõistlik.
54.Kohus leiab, et tuleb pidada põhjendatuks 06.04.2021 nõudekirja esitamine ja arvestades, et tegemist on professionaalse õigusteenuse osutajaga ja antud vaidluse sisu, saab pidada mõistlikuks tööajaks dokumentidega tutvumise 0,40 tundi ja sellele kulunud 128 eurot ning nõudekirja koostamisele kulunud mõistlikuks tööajaks 2,19 tundi ja sellele kulunud 262 euro suurust kulutust. Kuna aga nõudekiri käsitab lisaks isikuandmete õigusvastase kasutamisega seotud nõudele ka ebakohaste väärtushinnangutega seotud nõuet ning kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kostja ei ole avaldanud õigusvastaselt ebakohaseid väärtushinnanguid hageja kohta, on põhjendatud välja mõista 1⁄2 kohtueelse nõudekirja koostamisega seotud kuludest, st 240 eurot.
55.Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise nii mittevaralise kahju kui varalise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõue täitmiseni. Kohus viitab VÕS § 113 lõigetele 1 ja 2 ning § 94 lõikele 1, samuti TsMS §-le 367 ning leiab, et viivise nõue on seaduslik ja põhjendatud. Kuna kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 200 eurot ja varalise kahju hüvitise 240 eurot, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (440 eurot) VÕS § 113 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 23.02.2021 summas 54,97 eurot (viivitatud päevi 570, viivise summas päevas 0,105205 eurot) ja edasi TsMS § 367 alusel alates 24.12.2022 põhinõudelt 440 eurot VÕS §-s 113 sätestatud määras kuni kohustuse täimiseni.
56.Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jäävad menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lõige 1). Hageja apellatsioonkaebus
57.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub teha uue otsuse, millega rahuldada hagi kogu ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda, alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtusse.
58.Hageja on seisukohal, et varalise kahju hüvitamise nõude vähendamine 50% võrra ei olnud materiaal- ega menetlusõigusega kooskõlas. Maakohus kajastas otsuses hageja kohtueelseid õigusabikulusid ekslikult. Hageja kulutused ei olnud mitte 0,40 ja 2,19 tundi, vaid 0 tundi 40 minutit ning 2 tundi 19 minutit (arveldamisel ümardatud 2 tunni 20 minutini), kokku 3 tundi, mis teeb esindaja tunnihinda arvestades summaks 480 eurot (3 x 160).
59.Kuigi maakohus ei ole seda otsesõnu välja toonud, on kohus olemuslikult kohaldanud analoogia korras menetluskulude kohta käivaid sätteid ning teinud diskretsiooniotsuse, millega vähendas varalise kahju hüvitist 50% võrra. Hageja on seisukohal, et haginõude osas ei ole taolise otsuse tegemine võimalik. Asjas on tuvastatud, et õigusabi kasutamine oli hageja jaoks mõistlikult vajalik. Riigikohus on selgitanud, et kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (otsus nr 3-2-1-19-13, punkt 11) ja kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, peab kostja taotlema VÕS
2-21-8880 § 139 lõike 1 kohaldamist ja esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt. Maakohus ei toonud välja, et kostja oleks taotlenud VÕS § 139 lõike 1 kohaldamist või esitanud tõendeid, mis võimaldaks seda sätet kohaldada. Lisaks on maakohus asunud seisukohale, et hageja poolt kohtueelselt kantud õigusabikulud olid mõistlikus suuruses. Varalise kahju hüvitamise nõude vähendamine ei saa seega olla põhjendatud. Kohtumenetluses rahuldatud nõuete osakaal ei oma tähtsust kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmisel. Kui kohtumenetluses jäävad osad hageja nõuded rahuldamata, on kohtul võimalik jätta osad kulud hageja kanda. Maakohus ei arvestanud, et nõudekirjas oli kaks nõuet – hageja õiguste rikkumise lõpetamine ning varalise kahju hüvitamine – esimese täitis kostja pärast kirja saamist, teise luges kohus põhjendatuks. Hageja ei nõudnud hüvitist ebakohaste väärtushinnangute eest. Hageja tõi kirjas välja, et kui kostja lõpetab hageja õiguste rikkumise ja hüvitab õigusabikulu, on hageja valmis mittevaralise kahju hüvitise nõudest loobuma. Võttes arvesse, et maakohus rahuldas hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks ning tuvastas, et kostja rikkus õigusvastaselt hageja isikuõigusi, tulnuks ka varalise kahju hüvitamise nõue rahuldada kogu ulatuses. Hageja on oma eesmärgi saavutanud ning kostjale kohtueelselt edastatud nõudekiri oli põhjendatud.
60.Ka ringkonnakohus on varasemalt pidanud analoogsel juhul kohtueelsete õigusabikulude eest nõutud hüvitise vähendamist põhjendamatuks (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 2-20-11009, punktid 16.1, 16.2).
61.Suurem osa menetluskuludest tuleks jätta kostja kanda isegi juhul, kui ringkonnakohus ei peaks hageja kaebust varalise kahju hüvitist puudutavas osas rahuldama. Otsusest ei nähtu põhjendusi, kuidas maakohus kaalutlusõigust sisustas ja missugustel kaalutlustel langetas valiku mitme TsMS § 163 järgi võimaliku menetluskulude jaotusviisi vahel. Menetluskulude jaotamisel tuleb arvesse võtta, et hageja esitas kostja vastu kaks nõuet, millest esimene rahuldati 100% ja teine 50%. Omab tähtsust, et pooled vaidlesid menetluses eelkõige selle üle, kas kostja on hageja isikuõigusi rikkunud ehk mittevaralise kahju hüvitamise nõude põhjendatuse üle. Kuna kohus rahuldas hageja nõuded enamuses, on hageja oma eesmärgi suuremas enamuses saavutanud. Seetõttu tuleb enamus maakohtus kantud kuludest jätta kostja kanda isegi juhul, kui ringkonnakohus peaks kaebuse muus osas rahuldamata jätma. Kostja vastuapellatsioonkaebus
62.Kostja palub maakohtu otsus tühistada hagi rahuldatud osas ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda või saata asi tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
63.Kostja on jätkuvalt seisukohal, et käitus mõistlikult ja seaduslikult, kuna postitus oli tehtud ajakirjanduslikul eesmärgil, et teavitada üldsust õigusrikkumistest ja oli vajalik selliste õigusrikkumiste ennetamiseks või ärahoidmiseks tulevikus. Kostja ei nõustu maakohtuga, et kuna tema ei ole ajakirjanik, ei või postituse tegemist sotsiaalmeedias lugeda ajakirjanduseks IKS § 4 tähenduses.
64.Õiguskirjanduses ollakse arvamusel, et terminit “ajakirjanduslik eesmärk” ei saa käsitada kitsalt, vaid ajakirjanduslikuks eesmärgiks peaks olema juba see, kui üks isik avaldab infot tundmatule kolmandale isikule. See tagab, et IKS kohalduks kõigile avalikustajatele ühiselt. Seega saab ajakirjanduslikul eesmärgil avaldamiseks pidada nt füüsilise isiku avaldatud pardakaamera videot sotsiaalmeedias.
2-21-8880
65.Andmekaitse Inspektsioon selgitas juhendis kaamerate kasutamise kohta, et ajakirjandus ei ole seotud vaid professionaalse meediaga. Oluline on, kas avaldatul on ajakirjanduslik eesmärk, sõltumata sellest, kes ja millises vormis midagi avaldas. Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukoht on, et ajakirjanduslik eesmärk on informatsiooni või ideede levitamine, mis aitab edendada debatti avaliku huvi orbiidis olevatel teemadel. Avalik huvi mõtestatakse lahti konkreetse kaasuse kontekstis ning igaks juhtumiks sobiva definitsiooni andmine on võimatu. Õiguskirjanduses on välja toodud, et avalik huvi on olemas, kui see tekitab elava debati ja asja vastu tunneb huvi suurem hulk inimesi, kui vastava sündmusega seotud isikute ring. Hagejat saab vaadelda õiguserikkumise toimepanemise tõttu avalikku sfääri sisenenud isikuna, mistõttu tuleb tal taluda avalikkusele süüteo kohta informatsiooni avaldamist. Hageja õigusi ei ole temalt nõusoleku küsimata jätmise tõttu rikutud. Isikut puudutava süüteo kohta informatsiooni avaldamiseks nõusoleku küsimise kohustust Eesti ajakirjanduseetika koodeks ei kehtesta. Võttes arvesse postituse eesmärki, selle sisu ja postituse tegemiseks kasutatud materjale, ei olnud vaja hagejalt enne nõusolekut küsida.
66.IKÜM-i preambula punktis 153 märgitakse, et selleks, et võtta arvesse sõnavabadusõiguse tähtsust igas demokraatlikus ühiskonnas, tuleb tõlgendada selle vabadusega seonduvaid kontseptsioone, näiteks ajakirjandust, laialt. 14.02.2019 otsuses kohtuasjas nr C-345/17 (EU:C:2019:122) käsitas Euroopa Kohus enne isikuandmete kaitse üldmäärust kehtinud direktiivi 95/46 ning mõistet „isikuandmete töötlemine ainult ajakirjanduse jaoks“. Euroopa Kohus tuletas meelde, et tuleb lähtuda mõiste „ajakirjandus“ laiast tõlgendusest ja direktiivi 95/46 artiklis 9 ette nähtud erandeid ja kõrvalekaldeid kohaldatakse kõikide ajakirjandusega tegelevate isikute suhtes. Nii otsustas Euroopa Kohus, et asjaolu, et kassaator ei ole kutseline ajakirjanik, ei välista võimalust, et kõnealuse video salvestamine ja selle edastamine on võimalik kvalifitseerida kui „isikuandmete töötlemine ainult ajakirjanduse jaoks“. Euroopa Kohus järeldas, et videosalvestise tegemine ja selliselt salvestatud video avaldamine videosaidil võivad endast kujutada isikuandmete töötlemist ainult ajakirjanduse jaoks selle sätte tähenduses, kui videost ilmneb, et salvestamise ja avaldamise ainus eesmärk oli teabe, arvamuste või mõtete üldsusele avalikustamine – seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus (punktid 51, 52, 55, 63, 67 ja resolutsiooni punkt 2).
67.Käesoleval juhul avaldati videos hageja kujutis seoses tema poolt toimepandud liiklusreeglite rikkumistega. Avalikkusel on kõrgendatud huvi olla teavitatud isiku identiteedist, kes on ühiskonnale ohtlik rikkuja. Avalikkusel on põhjendatud huvi saada informatsiooni süüteo toimepanemise kohta. Kostja leiab, et oma agressiivse, vägivaldse, ähvardava, õigusvastase, liikluse ohutuse ja teiste inimeste elu, tervise ja vara vastu ükskõikse käitumisega on hageja asetanud ennast avalikkuse kõrgendatud tähelepanu alla. Hagejast video näitamine, kus mh demonstreeritakse tema käitumist, ei riiva ülemääraselt tema isiklikke õigusi. Kindlasti esineb liikluses vägivaldselt või ähvardavalt käituva isiku suhtes avalik huvi. Teistel liiklejatel on põhjendatud huvi saada informatsiooni sellisest isikust ja tema käitumisest teel. Igaühel on õigus teada, kes on teistele liikluses ohuks.
68.Video avaldamine sellisel kujul ei lähe vastuollu ajakirjanduseetikaga, kuna videol on näha kogu sündmuste käik algusest lõpuni. Videost on võimalik tuvastada, mis antud olukorra põhjustas. Kostja arvates hageja kujutisega video avalikustamine ei ole andmesubjekti ülemäära kahjustanud. Kahju tekkimist ja selle ülemäärasust tuleb hagejal tõendada. Kostja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, st et kahju tekkinud ei ole.
69.21.11.2022 kohtuistungil viitas kostja VÕS § 139 lõike 1 kohaldamisele. Maakohus seda otsuses ei kajastanud, mistõttu ei ole aru saada, kas kohus arvestas selle vastuväitega ja mis
2-21-8880 ulatuses. Kui hageja ei oleks kostja sugulast rünnanud, ei oleks kostja ka midagi postitanud. Kostja arvates kogu olukord on põhjustatud hageja käitumisest, mis annab aluse kahju vähendamiseks nullini.
70.Otsuses jättis maakohus ka tähelepanuta kostja istungil esitatud vastuväite, et hageja nõuab kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist, mida ta tegelikult ei kandnud. Õigusabikulude arved on esitatud juriidilisele isikule, mistõttu ei ole hagejal kahju tekkinud või selle tekkimine on jäetud tõendamata. Hagejal puudus üldse vajadus kohtueelse õigusabi saamiseks ja nõude koostamiseks advokaadi vahendusel. Hageja võis ise kirjutada kostjale ja juhul kui kostja keeldunuks postituse kustutamisest, oleks advokaadi poole pöördumine olnud mõistlik ja õigustatud. Kuna hagejal puudus objektiivne vajadus advokaadi poole pöördumiseks, on tegemist VÕS § 139 lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud asjaoludega, mis annab aluse väidetava kahju vähendamiseks nullini.
71.Maakohus jättis tähelepanuta kostja vastuväite IKS § 11 kohaldamiseks. Kostja arvates pardakaamera olemasolu ja selle nähtavus kõigile tuleb lugeda selliseks piisavaks ja arusaadavaks teavitamise vormiks.
Vastustajate seisukohad
72.Pooled vaidlevad vastaspoole kaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
73.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada menetluskulude jaotamise osas. Ringkonnakohus saab teha ise tühistatud osas uue otsuse (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu resolutsiooniga, kuid muudab osaliselt otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lõike 1 punkt 21). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, vastuapellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu.
74.TsMS § 442 lõike 5 alusel (koostoimes § 639 lõikega 1) lahendab kolleegium esmalt kostja taotluse võtta apellatsioonimenetluses täiendava dokumentaalse tõendina vastu Facebooki grupi „EZдуны!“ grupi kirjeldus ja reeglid koos tõlkega. Taotluse põhjenduste kohaselt tõusetus küsimus seoses konkreetse grupi temaatikaga maakohtu istungil, mistõttu ei suutnud kostja tõendit varem esitada, tegemist on informatiivse iseloomuga teabega. Hageja vastuses vastukaebusele taotluse kohta seisukohta ei avaldanud.
75.Ringkonnakohus on seisukohal, et taotluse rahuldamiseks alust ei ole. Apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamise võimalikkust reguleerib TsMS § 652, kusjuures arvestada tuleb mh taotletava tõendi asjakohasusega (TsMS § 238 lõige 1). Praegusel juhul ei ole kostja taotluses toonud esile, millist asja lahendamisel tähtsust omavat tema poolt esiletoodud väidet konkreetne dokument tõendab. Kostja on ise toonud välja, et tegemist on vaid informatiivse iseloomuga teabega. Seega ei ole võimalik taotlusest tuvastada, et tegemist oleks tõendiga TsMS § 229 lõike 1 mõistes ja puudub vajadus analüüsida, kas esinevad TsMS
2-21-8880 § 652 lõikes 3 toodud aluseks tõendi esitamiseks esmakordselt apellatsioonimenetluses. Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, siis nende tagastamist esitajale ei toimu.
76.TsMS § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. TsMS § 652 lõike 1 punkti 1 järgi võtab ringkonnakohus kaebuste läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud.
77.Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis tema varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata ja jaotas menetluskulud. Vastuapellatsioonkaebuses vaidlustab kostja maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas, samuti menetluskulude jaotuse osas.
78.Maakohus leidis, et hagejal on õigus nõuda kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist, kuna kostja on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju, töödeldes tema isikuandmeid õigusliku aluseta (rikkudes seega VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 koosmõjus IKS §-ga 4). Maakohus leidis, et täidetud on üldised kahju hüvitamise eeldused (VÕS § 115 lõiked 1, 3), kohtueelsed õigusabikulud on hinnatavad otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lõigete 1–3 tähenduses ning hagejal tekkinud varalise kahju ärahoidmine on VÕS § 127 lõike 2 järgi hõlmatud kostja rikutud VÕS § 1045 lõike 1 punkti 4 kaitse-eesmärgiga, hagejal varalise kahju tekkimine pidi kostjatele olema ettenähtav ning hagejal varalise kahju tekkimise ja kostja rikkumise vahel esineb põhjuslik seos (VÕS § 127 lõige 4). Maakohus pidas põhjendatuks 06.04.2021 lepingulise esindaja poolt hageja nimel kostjale nõudekirja esitamist, kuid leidis, et kuna nõudekiri käsitab lisaks isikuandmete õigusvastase kasutamisega seotud nõudele ka ebakohaste väärtushinnangutega seotud nõuet, kuid kohus tuvastas, et kostja ei avaldanud konkreetses postituses õigusvastaselt ebakohaseid väärtushinnanguid hageja kohta, on põhjendatud välja mõista 1⁄2 kohtueelse nõudekirja koostamisega seotud kuludest, st 240 eurot.
79.Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohus kohaldas varalise kahju hüvitise nõuet osaliselt rahuldades analoogia korras menetluskulude kohta käivaid tsiviilkohtumenetluse norme ja et kahjuhüvitist oleks saanud osaliselt välja mõista vaid seda VÕS § 139 lõike 1 alusel vähendades, mida aga kostja ei taotlenud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt leidis maakohus, et hagetavad kohtueelsed õigusabikulud ei ole osaliselt põhjuslikus seoses kostja õigusvastase tegevusega, st osaliselt ei ole täidetud kahju hüvitamise seadusest tulenevad eeldused ja selles osas kahju hüvitamisele ei kuulu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Osas, milles kohtueelne nõudekiri käsitas ebakohaste väärtushinnangutega hageja au teotamist ja maine kahjustamist (III osa), ei olnud lepingulise esindaja tegevus (töö kirja ettevalmistamisel ja koostamisel) põhjuslikus seoses kostja õigusvastase tegevusega ja seega selles osas kostja hageja kohtueelseid õigusabikulusid ei pea hüvitama. Maakohus tuvastas, et kostja postitus ei sisaldanud hageja suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid ja seda osa maakohtu otsusest hageja ei vaidlusta. Hüvitise suuruses osas, milles on täidetud varalise kahju väljamõistmise eeldused, saab hüvitise vähendamiseks kohaldada VÕS § 139 lõiget 1, aga ka VÕS § 140 lõiget 1.
80.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus jättis hageja varalise kahju nõude õigesti osaliselt rahuldamata, kuid nõustub hagejaga, et maakohus hindas ebaõigesti ebakohaste väärtushinnangutega seonduvate kulude ulatust kogu kohtueelsetest kuludest. Maakohus rikkus TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud otsuse põhjendamise kohustust, kui ei toonud esile asjaolusid, mille alusel ta leidis, et nimelt 50% ulatuses ei olnud nõudekirja
2-21-8880 koostamise kulud põhjuslikus seoses kostja õigusvastase tegevusega. Ringkonnakohus on hageja lepingulise esindaja 02.03.2021 nõudekirja (tl 11–13, sama ka 06.04.2021 tl 16–17) analüüsides jõudnud veendumusele, et kostja õigusvastase tegevusega ei ole kirja koostamise kuludest põhjuslikus seoses hinnanguliselt 1/3 (osa III). Kolleegium arvestab, et IKS-i rikkumise alusel nõude esitamiseks oli vajalik kogu kliendi esitatud materjali analüüs, tegevuskava koostamine ja ka hilisemad toimingud nõudekirja kättetoimetamisega seoses. Aruandelt arvele nr 21030075 (tl 27 pöördel) nähtub, et kirja koostamisele kulutas esindaja 2 t, millest seega kohtu veendumusel ei ole kostja õigusvastase tegevusega põhjuslikus seoses 1/3, s.o 40 min, millele vastab 106,56 eurot.
81.Eeltoodust tulenevalt oleks maakohtul olnud alus hageja varalise kahju nõue rahuldada 480106,56=373,44 euro ulatuses. Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha kostja vastuapellatsioonkaebuse väite kohta, et VÕS § 139 lõike 1 alusel oleks maakohus pidanud vähendama kahjuhüvitist 0 euroni. Ringkonnakohus nõustub kostjaga osaliselt ja täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi, kuid on seisukohal, et maakohtu poolt väljamõistetud varalise kahju hüvitise suuruse vähendamiseks siiski alust ei ole.
82.Iseenesest nõustub kolleegium hagejaga, et üksnes viitest kohtuistungil VÕS § 139 lõikele 1 (21.11.2022 istungi protokollis ajamärk 00:07:45; tl 69 pöördel) ei tekkinud maakohtul alust sätte kohaldamiseks. TsMS § 436 lõike 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja § 438 lõike 1 järgi otsustab kohus otsuses, millist õigusakti tuleb kohaldada. Eeltoodu tähendab, et seadust kohaldab kohus, lähtudes poolte poolt õigeaegselt kohtu ette toodud asjaoludest (TsMS § 5 lõige 2). Seega tuli maakohtul veenduda, kas kostja oli õigeaegselt esitanud elulised asjaolud, mille alusel saaks viidatud sätet kohaldada. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus jättis selles osas kostja väited alusetult tähelepanuta ja varalise kahju hüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lõike 1 alusel on praeguses vaidluses alust, kuid mitte 0 euroni nagu taotleb kostja.
83.VÕS § 139 lõike 1 kohaselt kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Praeguses asjas tõi kostja vastuses hagiavaldusele mh esile, et kohe nõudekirja saamisel kustutas ta postituse ja selle tagajärjel kustusid ka kommentaarid, kuid hagejal oleks olnud võimalus ise pöörduda kostja poole väga kiiresti ja nõuda õiguste rikkumise lõpetamist (vastuse punkt 8). Hageja ei ole vaidlustanud väiteid, et ta ei püüdnud enne advokaadibüroosse pöördumist saada kostjaga kontakti postituse kustutamiseks, samuti, et peale nõudekirja saamist kostja kustutas postituse, mille tagajärjel kustusid ka kommentaarid. Kolleegium on seisukohal, et hageja nõudekirjast moodustab IV osa postituse kustutamise temaatika, mis omakorda moodustab kirja sisust hinnanguliselt 1/3 ja mille ulatuses ei oleks hagejal kohtueelseid kulusid õigusabile tekkinud, kui ta oleks eelnevalt ise pöördunud kostja poole postituse kustutamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et heas usus käituvad isikud ei tohi oma õiguste teostamisel käituda eesmärgiga tekitada teisele isikule kahju (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138). VÕS § 6 lõikest 1 ja § 7 lõikest 1 tulenevalt peavad võlgnik ja võlausaldaja käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt ning võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus isik leiab, et postitus sotsiaalmeedias paneb tema lugejate ees halba valgusesse, on üldse ebaõige või kontekstist välja rebitud vmt, ning talle on avaldaja andmed teada, on mõistlik ja heas usus püüda esmalt vaidlust lahendada täiendavaid kulutusi tekitamata ning alles selle võimatusel pöörduda eesseisva kohtuvaidluse huvides kvalifitseeritud õigusabi pakkuja poole. Praeguses asjas oli hagejale postitusest teada kostja nimi ning võimalus pöörduda tema
2-21-8880 poole Facebooki kaudu. Hageja ei ole toonud esile selgitusi, miks tema esmaseks valikuks postitusest teadasaamisel oli pöördumine advokaadibüroo, mitte aga kostja poole.
84.Eeltoodust tulenevalt kuulub kahjuhüvitis 373,44 eurot (vt põhjenduste punkt 81) vähendamisele 1/3 ulatuses, mistõttu ei ole alust maakohtu poolt väljamõistetud varalise kahju hüvitise rahalist suurust muuta.
85.Kostja on vastuapellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et käitus mõistlikult ja seaduslikult, kuna postitus oli tehtud ajakirjanduslikul eesmärgil, et teavitada üldsust õigusrikkumistest ja oli vajalik selliste õigusrikkumiste ennetamiseks või ärahoidmiseks. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu ja nõustub maakohtu põhjendustega vaidlustatud otsuse punktides 72–76 ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6).
86.Vastuseks kostjale selgitab kolleegium, et maakohus ei väitnud, et kuna kostja ei ole ajakirjanik, ei saa tema vaidlusalust postitust lugeda tehtuks IKS § 4 mõttes ajakirjanduslikul eesmärgil. Maakohus analüüsis kehtiva Riigikohtu praktika (lahendid nr 3-2-1-159-14, 3-2-1152-09) alusel viidatud materiaalõiguse sätet ja leidis, et praeguse vaidluse elulistel asjaoludel ei olnud täidetud seadusest tulenevad eeldused isikuandmete töötlemiseks andmesubjekti nõusolekuta (avalikustamiseks ei olnud ülekaalukat avalikku huvi, kostja tegevus ei olnud kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega). Isegi kui mitte nõustuda maakohtuga, et sotsiaalmeedias postituse tegemine ei ole ajakirjanduse tegemine IKS § 4 mõttes, siis ei rikkunud maakohus menetlus- ega materiaalõiguse norme, kui tuvastas, et kostjal puudus hageja isikuandmete avalikustamiseks ülekaalukas avalik huvi ja täidetud ei olnud ajakirjanduseetika põhimõtet anda andmesubjektile võimalus vastulauseks, mistõttu ei ole täidetud selle sätte kohaldamise eeldused. IKS § 4 kohaselt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega, avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Sätte kohaldamiseks peavad samaaegselt esinema kõik kolm eeldust.
87.Ringkonnakohus märgib, et konkreetse liiklussituatsiooni sotsiaalmeedias avaldamine hageja isikut identifitseerida võimaldaval kujul ei aita kaasa sarnaste rikkumiste / süütegude ennetamisele, vaid toob suure tõenäosusega kaasa täiendavaid võimalikke õigusrikkumisi identifitseeritava isiku aadressil. Nimetatu nähtub ka praegusel juhul postitusele esitatud kommentaaridest (tl 19–25, koos tõlgetega), milledest ei nähtu liiklusolukorra analüüse, vaid tegeletakse hageja isiku tuvastamisega, õhutatakse tema sõidukit kahjustama ning tehakse negatiivseid lahmivaid üldistusi kõigi BMW-marki autode juhtide kohta. Seda, kas tegemist oli ka tegelikkuses ja kelle poolt toime pandud süüteoga, on pädev tuvastama Eesti õigusriigis vaid PPA vastavat kvalifikatsiooni omavad ametnikud. Kostjaga nõustumine tooks kaasa igaühe, kes on sõidukile paigaldanud pardakaamera, õiguse postitada sotsiaalmeediasse üles olukordi, kus tema arvates on keegi liiklusrikkumise toime pannud, mis aga ei ole kindlasti kooskõlas IKS §-ga 4 ega §-ga 11 ja on seetõttu lubamatu. Vaidlusaluse liiklusolukorra kohta esitati avaldus PPA-le ja selle, kas konkreetses olukorras oli süüdi (ainult) hageja või oli olukorra tekkimises süü ka teise sõiduki juhil, teeb õigusriigile kohaselt kindlaks pädev ametnik.
88.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et kostjal ei olnud menetluslikult võimalik kohtuistungil asja sisulise arutamise käigus enam viidata IKS §-le 11. TsMS § 436 lõike 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja § 438 lõike 1 järgi otsustab kohus otsuses, millist õigusakti tuleb kohaldada. Eeltoodu tähendab, et seadust kohaldab kohus, lähtudes poolte poolt kohtu ette toodud asjaoludest (TsMS § 5 lõige 2). TsMS §-d 329 ja 330 ei reguleeri menetlusosalise poolt enda väidete / vastuväidete võimaliku õigusliku
2-21-8880 kvalifikatsiooni kohtu ette toomist. Küll aga nõustub kolleegium hagejaga, et enne eelmenetluse lõppemist 22.11.2022 kohtuistungil (vastavalt ajamärgile 00:26:45; tl 71) ei esitanud kostja vastuväitena asjaolu, et teisel sõidukil oli videokaamera, mida hagejal oli võimalik näha. Sellised vastuväited esitas kostja asja sisulise arutamise käigus (protokollis ajamärk 00:40:46; tl 72) ja sellele esitas hageja samal istungil vastuväite (ajamärk 00:52:42; tl 72 pöördel). Maakohus vastuväite kohta istungil seisukohta ei võtnud ega seda otsuses ei kajastanud. Seega saab järeldada, et maakohus ei võtnud uut vastuväidet TsMS § 331 lõike 1 alusel arvesse.
89.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus rikkus vastuväite lahendamata jätmisega küll TsMS § 331 lõiget 1, kuid praeguse tsiviilasja kontekstis ei ole tegemist olulise rikkumisega, sest see ei mõjuta asja õiget lahendamist. Kolleegium on seisukohal, et kuna praeguses asjas ei oleks uue vastuväite arvesse võtmine ilmselt menetluse lahendamist venitanud (ei ole alust arvata, et hageja vandeadvokaadist esindaja ei oleks osanud sellele adekvaatselt istungil vastata ja väite tõendamiseks kostja uut tõendit esitada ei soovinud). Samas nõustub kolleegium hagejaga, et täiendav vastuväide ei anna alust kohaldada asjas IKS § 11. Viidatud säte reguleerib isikuandmete töötlemist avalikus kohas ja sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, asendab avalikus kohas avalikustamise eesmärgil toimuva heli- või pildimaterjalina jäädvustamise puhul andmesubjekti nõusolekut tema teavitamine sellises vormis, mis võimaldab tal heli- või pildimaterjali jäädvustamise faktist aru saada ja enda jäädvustamist soovi korral vältida; teavitamiskohustus ei kehti avalike ürituste puhul, mille avalikustamise eesmärgil jäädvustamist võib mõistlikult eeldada. Vaidlusaluses elulises olukorras ei olnud hagejal võimalik enda jäädvustamist soovi korral vältida ning tegemist ei olnud ka avaliku üritusega, mille puhul võib jäädvustamist mõistlikult eeldada. Ainuüksi pardakaamera olemasolust ja selle nähtavusest sõidukil ei saa järeldada, et jäädvustamine toimub avalikus kohas avalikustamise eesmärgil ega võimalda teistel isikutel heli- või pildimaterjali jäädvustamise faktist aru saada ja enda jäädvustamist soovi korral vältida. Arvestades üldiselt teadaolevat pardakaamerate massilist kasutamist sõidukitel, muudaks kostja käsitusega nõustumine IKS § 11 regulatsiooni sisuliselt mõttetuks.
90.Eelpool käsitamata poolte väited ei oma vaidluse õigeks lahendamiseks tähtsust ja ringkonnakohus nendega praeguses lahendis ei tegelenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
91.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et vaidlustatud otsusest ei nähtu, millistel kaalutlustel tegi maakohus menetluskulude jaotamisel valiku TsMS § 163 lõikes 1 sisalduvate jaotusviiside vahel. Maakohus jättis menetluskulud kummagi poole enda kanda põhjendusega, et rahuldas hagi osaliselt. Samas nähtub viidatud menetlusõiguse sättest, et hagi osalise rahuldamise korral on selline jaotus võimalikest viisidest üks. Riigikohus on hageja esiletoodud lahendis nr 2-192709 (punktides 12–14) selgitanud, et kohtul tuleb langetada võimalike jaotusviiside vahel kaalutletud valik, arvestades võimalikult suures ulatuses ka seda, et missugusel määral saavutas hageja kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi. Praeguses asjas maakohtu kaalutlused jaotusviisi valiku kohta puuduvad, mistõttu rikkus maakohus menetluskulude jaotamisel TsMS § 442 lõikest 8 tulenevat põhjendamiskohustust.
92.Ringkonnakohus kõrvaldab rikkumise, mille tulemusena muudab maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus nõustub hagejaga ja leiab, et ta saavutas kohtusse pöördumisega oma eesmärgi enamuses – täielikult leidis tõendamist tema isikuandmete õigusvastane töötlemine; hagi mittevaralise kahju nõudes kuulub rahuldamisele täielikult; hagi varalise kahju hüvitamiseks kuulub rahuldamisele 50% ulatuses. Tõendamist ei leidnud väited ebakohaste väärtushinnangute avaldamise kohta. Eeltoodust tulenevalt on
2-21-8880 ringkonnakohus seisukohal, et menetluskulud maakohtus tuleb jaotada TsMS § 163 lõike 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldatud ulatusega, milleks kolleegiumi hinnangul on 75%. Seega jäävad menetluskulud maakohtus 75% ulatuses kostja ja 25% ulatuses hageja kanda.
93.Apellatsioonimenetluse kulude jaotamisel arvestab ringkonnakohus sarnaselt maakohtu menetluse kulude jaotamisele TsMS § 163 lõike 1 alusel kaebuste rahuldamise ulatust. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele vaid menetluskulude jaotuse osas. Vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kolleegium on seisukohal, et hinnanguliselt on apellatsioonimenetlus edukas hageja jaoks 10% ulatuses, mille tõttu jäävad appelatsioonimenetluse kulud 10% ulatuses hageja ja 90% ulatuses kostja kanda.
94.TsMS § 178 lõike 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
95.Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid rahaliselt, ei tee seda ka ringkonnakohus ning hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest (TsMS § 174 lõige 4, § 177 lõige 2). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.