Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (02.09.2008.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Menetluse taastamiseks tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu Valga kohtumaja menetluses on E. S. hagi A. H. vastu võla 29 932 krooni nõudes. Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 26.09.2007.a. sõlmiti poolte vahel kirjalik laenuleping, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 23 000 krooni, tagastamistähtajaga 01.05.2008.a. Laenu mittekohase täitmise korral kohustus kostja maksma leppetrahvi 5000 krooni, viivist 0,2% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas, kui laenusaaja jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult lepingust tulenevad maksed ja hüvitama laenusumma tagasinõudmisega seotud kulud. Hageja kinnitab, et kostja pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 29 932 krooni, millest põhinõude moodustab 23 000 krooni, 5 000 krooni tasumata intress, 1 150 krooni leppetrahv ja 782 krooni viivis. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 30 lg1; 76 lg 1; 108 lg1; 113 lg 1; 158 lg 1; 367. Menetluse käik 23.07.2008.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale edasiandmiseks 24.07.2008.a.(tl.21). TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus materjalid kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg 1 alusel teha tagaseljaotsus.

2 (4)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 1 kohaselt kirjeldava osa võib jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.5-7/ on tõendatud, et 26.09.2007a. sõlmiti poolte vahel kirjalik laenuleping , mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 23 000 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel lepingulisest kohustusest tekkinud õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Võlakirja tingimuste kohaselt laenu tagastamine pidi toimuma 01.05.2008.a. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja pole lepingujärgseid summasid hagejale tasunud. Seega on kostja kohustust rikkunud. VÕS §101 lg.1 p.1, 3, 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 alusel on õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamisel viiviseintressi VÕS § 94 sätestatud määras. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult leppetrahvi lepingus määratud summas. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale 29 932 krooni, millest põhinõude moodustab 23 000 krooni, 5 000 krooni tasumata intress, 1 150 krooni leppetrahv ja 782 krooni viivis. Seega on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist ja kostjalt lepingujärgse võlgnevuse väljamõistmist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu järgi võlguolev summa 29 932 krooni.

3 (4)

Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostja kanda ning kulude väljamõistmise, sealhulgas ka riigi kasuks, lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

Aare Kaldma kohtunik 02.09.2008.a.

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.